B=0,590 bar =6,41kgf/cm2= 4720 mmHg= =64100 mmH20= 91,2 lbf/in2 pman=? Ül. 1.3 (2) pa=4 kPa pa=B+pman=>pman=pa-B B=764 mmHg pman= 6,88bar- 0,590bar= 6,29bar= 6,29*105Pa= pman=? 6,41kgf/cm2= 4720 mmHg= 64100 mmH20= 91,2 lbf/in2 Ül. 1.12 V1=0,35m3 p1V1=p2V2 => V2=p1V1/p2 p1=0,5MPa p2=0,8MPa V2= 0,5MPa*0,35m3/ 0,8MPa= T=const =0,22m3 V2=? V: Maht kasvab 0,122m3-ni. Ül. 1.23 M1=800kg/h pV=MRT V=d2*v/4 (1) M2=M1*24 t=400C=> =>T=673K V0=M2/0 (suitsugaasi ruumala normaaltingimustel) T0=293K p0*V0/T0=pV/T => V=p0*V0*T/(T0*p) (2) p=1,1bar (1,2)=> d2*v/4= p0*V0*T/(T0*p) p0=1,0bar d2= 4p0*V0*T/(T0*p**v) 0=1,22kg/m3 4p 0 * M 1 * 24 * T d= v=14400m/h T0 * p * * v * 0 M2/M1=24 4 * 1bar * 800kg * 24 * 673K * h * m3
põletatakse 800 kg kütust. Suitsugaasi temperatuur torus on 400ºC, rõhk 1,1 bar ning tihedus normaaltingimustel o = 1,22 kg / m3. Gaasi kiiruseks võtta 4 m / s ja 1 kg. masuudi põletamisel saadava gaasi mass on 24 kg. p = 1 bar = 105Pa 1,1 bar = 110000Pa po ( 0ºC; 760 mm Hg ) = 101325 Pa o = 1,22 kg / m3 M = 800 kg / h Vo = ? d=? pV / T = poVo / To Vo = vo M vo = 1 / o vo = 1 / 1,22 kg/m3 Vo = 800kg * 24kg / 1,22 kg/m3 = 19200 kg * m3 / 1,22 kg = 15737,7 m3 suitsugaasi normaaltingimustel. 110000 Pa * V / 673,15 K = 101325 Pa * 15738 m3 / 273,15 K V = 5838011,532 / 163,4108297 = = 35725,97693m3 tunnis / 3600 sek = 9,92 m3 / sek. Võtan toru pikkuseks 4 m, mille gaasikogus peab läbima 1 sekundiga. r2 * 4 m = 9,92 m3 r2 = 9,92 m3 / * 4 m r = (9,92m2 / 12,57) = 0,888358367 * 2 = 1,77672 m Vastus: Vajalik korstna diameeter on 178cm 1,8 m 2 16
(max 2p) *) Bioloogilise mitmekesisuse väärtus inimkonnale on näiteks majanduslik. See tagab meile mitmekesise toidulaua. Lisaks sellele on bioloogiline mitmekesisus väga oluline ravimitööstuse seisukohalt. (2p) -) Milline võib olla maksimaalne nugiste biomass, kes on ära söönud 0,8 tonnist taime pähklitest toitunud oravad? (max 2p) *) Pähklid oravad nugised = Et bioloogiline effektiivsus on 10%, siis oravate biomass on 800kg * 10% = 80kg ja nugiste biomass 80kg * 10% = 8kg. Vastus: Nugiste maksimaalne biomass on 8kg. (2p) -) Millised on Eesti keskkonnaprobleemid? (max 2p) *) Kasutatakse taastumatuid looduvarasid läbimõtlematult; märgalad on kehvas seisundis; muldades on liialt palju fosforit. (2p) -) Milliseid meetmeid on Eesti liikide kaitseks rakendatud? (max 3p) *) Eestis on vastuvõetud mitmeid keskkonna- ning looduskaitseseadusi, lisaks on võetud looduskaitse alla 570 taime-, seene- ja loomaliiki
tihedus on 100- Kipsplaat: Kipsplaat: ühes või mitmes kihis otse või aluskarkassi abil terastarindi kü külge. Kuni 90 minuti Vermikuliit- Vermikuliit-, tsementkiud- tsementkiud- ja kaltsiumsilikaatplaat. kaltsiumsilikaatplaat. Kuni 120min. Tulekaitsekrohv: Tulekaitsekrohv: paksus on 10- 10-60mm, tihendus sõltuvalt segust 200- 3 200-800kg/m . Kuni 120min. Tulekaitse erivä erivärvid: rvid: 100- 100-300° 300°C vä värv paisub ja moodustab terasele kaitsva kihi. Kuni 30…30…60 minutit. Betoon: Betoon: eraldab terase tulest või termilise massi tõttu on terase kuumenemine aeglasem. 36
On ka punase-valgekirjusid isendeid. Lehmad 700...800 kg, pullid 1200 kg. Simmental sobib nii piima kui ka liha tootmiseks. Tõug kohaneb hästi igasuguses kliimas ja emasloomadel head ema tunnused. Soti mägiveis Pärineb Sotimaalt Highlandi piirkonnast ja peetakse vanimaks tõuks maailmas. Juba aastasadu on see tõug vastu pidanud kidurakasvulistel karjamaadel ning rasketes elutingimustes. Suuruselt kuuluvad väikeste tõugude hulka- lehmad 500 kg, pullid 800kg. Värvuselt kuldpruunid, on kollaseid, halle, valgeid ja musti. Nende eripära on pikad laialiasetsevad sarved. Akviteeni hele (Blonde d´Aquitaine) Pärineb Lõuna-Prantsusmaalt. On suurekasvuline tõug- lehmad 850-1200 kg, pullid 1300- 1600 kg. Värvus kollakasvalgest pruunini, silmade ja suu ümber tumedad rõngad. Välimuselt meenutavad limusiini tõugu veiseid, aga lihastiku poolest veel võimsamad. Leidub nii sarvedega kui ka nudisid isendeid
Õitseb 4-6 nädala pärast külvi, õitsemine on rikkalik ja kestev. Meeproduktiivsus 150kg/ha. Kirjanduses on pakutud 1000 kg/ha kohta kuid seda väga heades tingimustes. Õietolm on tumelilla. Keerispea mett hinnatakse võrdseks pärnameega. Kristalliseerudes on hele, peenekristalliga. [3] Kurgirohi on ühe aastane, helesiniste õitega taim. Mesilased külastavad kurgirohtu niikaua kuni ta õitseb. Mee produktiivsus põua ajal kuni 100 kg/ha ja heades tingimustes kuni 800kg/ha. Taim on niiskuse nõudlik. Ükskord külvatud 8 kurgirohi paljuneb ise ja võib muutuda umbrohuks. Mesilastele on ta väga väärtuslik taim. [3] Iisop. Mitmeaastane meetaim. Looduslikult Eestis ei leidu. Õitsema hakkab teisel kasvuaastal. Kasvukohana eelistab viljakat kergemat mulda ja päikesepoolset kallakut. Õitseb juulis-augustis umbes 30 päeva. Meeproduktiivsus 200-320 kg/ha
Periliit on suure räni sisaldusega vulkaaniline kivim, mis kuumutamise 700-1250C mureneb ja paisub 10...15 korda. Kasutatakse katuslagede soojustamiseks. 12. Soojaisolatsioonisegud koosnevad mingist sideainest(lubi, savi jne), poorsest täiteainest (diatomiit, treepel jne) ja veest. Kasutatakse kuumade pindade isoleerimiseks. Segu määritakse isoleeritavale pinnale kiht haaval. Isolatsioonisegude mahumass on 400...800kg/m3, soojaerijuhtivus 0,08...0,20W/m.C. ja ekspluatsiooni temp.kuni 600C. 13. Tardvahu saamine: Tardvahud kujutavad endast sünteetiliste vaikude segusid, mis pihustatakse isoleeritavale pinnale. Seal segu paisub ja tardub. Tardvahusegu on harilikult mitmekomponendiline ja neis tekib gaasieraldav reaktsioon. 14. Poroloonmatid: Nakkuvad kõikide materjalidega, peale plastmasside ja ta sobib seinte, katuste, torude jne isoleerimisel. On veetihe ja katusel täidab ka katusekatte funktsiooni
puudumine. Mereorganismide helendamine aitab lindudel jäämerel lahvandustes toitu leida. Valguse puudumist leevendavad: kuu, tähed, virmalised, lumehelk, keskpäevakuma, merekalade helendamine. Polaartursa e. saika paljumiljonilisi parvi jahivad valgevaalad. On ka jäätursk, lükood, kulleskala, merihärg, mägihõrnas, madutähed, rõngasussid, meduusid. Tundrakalad taluvad täielikku jäätumist. Jääkaru on Arktika sümbol. Võib kaaluda kuni 800kg. Pesakonna suurus on 1.87 poega. Pojad võõrduvad emapiimast 24-28 kuu vanuselt .Emakarud sigivad edukaimalt 10- 19 aasta vanuselt . Emakaru tukub 6 kuud lumest koopas toiduta, ei maga talveund. Jääkaru elab kuni 30 a. Toitub viigerhüljestest, lõpnud morskadest, morsapoegadest. Hea ujujana võib ta puhkuseta läbida üle 40 km. Ta tihe kasukas hoiab sooja nii vees kui kuival maal. Ema hoolitseb poegade eest 2 aastat. Jääkaru on suurim tänapäeval elav kiskja. (Randla 1990, Lk 146)
Kohalikku hobust oli püütud parandada mitme tõuga, kuid üldiselt see ei õnnestunud. Berg ostis Poolast Klementsovo hobusekasvandusest norfolk-roadsteri täku Hetmani, kes osutus sobiva tüübiga tori hobusetõu alustajaks. Hobuste aretuses oli suuri teeneid ka Mihkel Ilmjärvel, Otto Nuudil ja Harri Mauringul. Veisekasvatus Eestis 16.-17-saj suurem eesmärk saada võimalikult palju sõnnikut. 18.saj anti veistele ainult sooheina ja põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19.saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. 1885.a avati tõuraamat ja 1886. aastal see trükiti. 1900-1940 1.karjakontrollühing suutis 1903.a kontrolli alla viia 34 mõisa karja 2500 lehmaga. 8.märtsil 1909 otsustati asutada karjakontrolli osakond, mille liikmeks asusid 19 talupidajat. Asutati ühispiimatalitusi, mis said ajendiks põllumeeste seltside loomisel. Eestis on enamlevinud sügavallapanuga laudad
katteks. Mitmevärvilistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid. 3.2.2.4 Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Kuulide poorsus on 60...80%. Kergkruus: · on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest · on põlematu ja külmakindel (sulamistemperatuur on ca 1150ºC.) · on vaatamata kergusele tugev (tihedus 400...800kg/m3) · on hea soojus- ja heliisolaator ( =0,09...0,19W/mK) · ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase · ei karda niiskust ega kemikaale · ei hallita ega mädane · ei meeldi närilistele ega putukatele . Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2...4, keramsiitkruus 4...10 ja 10...20 mm. Kergkruusa kasutatakse soojustusmaterjalina, betooni täitematerjalina, kergktuusast valmistatakse väikeplokke, silluseid, korstnaid jne. 3.2.2.5 Keraamilised torud 3.2.2.5
Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaate müüakse üldjuhul n.ö vaipadena, kus mosaiikplaadid on kleebitud umbes 1 ruutmeetrilise võrgu peale. 22.Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus Kergkruus ehk keramsiit: TOOTMINE: saadakse savi paisutamisel 1150 kraadi juures pöörlevas toruahjus, kus savi kuulikesed paisuvad mahult 2- 3 korda. .kergkruusa on mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2-4, keramsiitkruus 4-10 ja 10-20mm. OMADUSED: Kuulide poorsus on 60-80%, mahumass 400-800kg/m3 . Väga kerge kaaluline. KASUTUS: kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjaline nt kergbetoon ja fibo kergplokkide tootmine, põranda ja lagede isoleerimine, täitmine ja tasandamine, pinnase isoleerimiseks. 23.Lubisideained-tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad lubisideained: õhklubi on peamine lubisideaine ja sp seda nimetatakse lubjaks. TOORAINE: lubjakivi, kriit, lubituffid jms CaCO3 sisaldav kivim. Tooraines ei tohi olla savi rohkem kui 6%
2005. aasta andmete järgi oli Eestis lihalehmi 10 000. 2005.aasta andmete järgi on kõike rohkem lihalehmi Prantsusmaal, 4 029 000. (2009) Piima kg on kõige suurem Taanis 8 438 000 kg, Rootsis 8 248 000 kg, Ungaris 8 150 000 kg, Soomes 8 128 000 kg ja Eestis 7 136 000 kg. 4. Veisekasvatuse areng Eestis 16.-17-saj suurem eesmärk saada võimalikult palju sõnnikut. 18.saj anti veistele ainult sooheina ja põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19.saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. 1885.a avati tõuraamat ja 1886. aastal see trükiti. 1900-1940 1.karjakontrollühing suutis 1903.a kontrolli alla viia 34 mõisa karja 2500 lehmaga. 8.märtsil 1909 otsustati asutada karjakontrolli osakond, mille liikmeks asusid 19 talupidajat. Asutati ühispiimatalitusi, mis said ajendiks põllumeeste seltside loomisel. Eestis on enamlevinud sügavallapanuga laudad. Noored talumehed pidasid õigeks minna üle
Mõnikord lisatakse ka saepuru või turbajahu. Vedel savi suunatakse ilma eelneva kuivatamiseta pöörlevasse toruahju, kus temperatuur tõstetakse kiirelt umbes 1150°C. Savi kuivab, praguneb ja savitükid veeretatakse ümarikeks kuulideks. Vee kiire aurustaumise tõttu kuulid paisuvad mahult 2...3 kordseks. Saadakse ümarad poorsed terad, mis on pealt kaetud tiheda ja tugeva paakunud kihiga. Kuulide poorsus on 60...80%, tihedus 400...800kg/m3, _=0,09...0,19W/mK. Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2...4, keramsiitkruus 4...10 ja 10... 20mm. Kasutatakse teda kergbetoonide täiteainena, puistena soojaisolatsiooniks ja ka teedeehituses. Valmistatakse ka kergkruustooteid- plokid, sillused. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC. Kergkruus on keemiliselt lähedane neutraalsele- pH on ligikaudu 89.
annaabi.ee 
