liikmed (leelised). Vesilahus on käega katsudes libe, pesev ja sööbiv toime. Peaaegu kõik värvitud. 5. Keemilised omadused: Reageerivad hapetega, saaduseks sool + vesi, nim ka neutraliseerimisreaktsioon. NaOH + H2SO4 => Na2SO4 + H2O Peaaegu kõik reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool + vesi. 2NaOH + SO2 => Na2SO3 + H20 Leelised reageerivad sooladega, tekib uus alus ja sool. 6NaOH + Al2(SO4)3 => 2AL(OH)3 + 3Na2SO4 Enamik hüdroksiide laguneb kergesti kuumutamisel, va leelised, tekib aluseline oksiid ja vesi. 2Fe(OH)3 =>t Fe2O3 + 3H2O Amoforteersed alused reageerivad leelistega (Al, Zn, Pb), tekib kummalise koostisega sool. NaOH + Zn(OH)2 => Na2(Zn(OH)4) 3. Happed: Koosnevad vesinikust ja happejäägist. H2SO4 Jagunevad: · oksohapped · hapnikuta happed Jaotatakse happed ka 1,2 ja enam prootonilisteks (vesiniku aatomite arvu järgi)
lahustuvad soolad ·Molekulaarselt kirjutatakse nõrgad happed nõrgad alused praktiliselt lahustumatud soolad H2O, oksiidid, lihtained, gaasid ·Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kuitekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt Ioonvõrrandite näiteid ·Näide 1 NaOH + NH4NO3 NH3 + H2O + NaNO3 Na+ + OH-- + NH4+ + NO3-- NH3 + H2O + Na+ + NO3 OH-- + NH4+ NH3 + H2O ·Näide 2 Fe2(SO4)3 + 6NaOH 2Fe(OH)3 + 3Na2SO4 2Fe3+ + 3SO42-- + 6Na+ + 6OH-- 2Fe(OH)3 + 6Na+ + 3SO42-- Fe3+ + 3OH-- Fe(OH)3 Neutralisatsioonireaktsioon Reaktsioon H+ ja OH-- vahel NaOH + HCl NaCl + H2O Na++OH--+H++Cl-- Na++Cl-- +H2O OH-- + H+ H2O Astmeline neutralisatsioon ·2 mol NaOH ja 1 mol H2SO4 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 2Na+ + 2OH-- + 2H+ + SO42-- 2Na+ + SO42-- + 2H2O 2OH-- + 2H+ 2H2O ·1 mol NaOH ja 1 mol H2SO4 NaOH + H2SO4 NaHSO4 + H2O
2KCl + KClO3 Гипохлориты можно получить, разбавляя хлор в холодном щелочном растворе 2KOH + Cl2 → KCl + KClO + H2O Степень окисления: +5 3 Хлораты можно получить разбавлением хлора в теплых щелочных растворах 6NaOH + 3Cl2 −→ 5NaCl + NaClO3 + 3H2O Стабильность соединений возрастает от хлора к йоду. KClO3 — Berthollet’ sool. Используют для создания фейерверков. Степень окисления: +7 Перхлораты можно получить при нагреве хлоратов: 4KClO3 → 3KClO4 + KCl 2.6 Биологическая функция Все ядовиты
Vasakul on lämmastikku 2 ja broomi 6 aatomit. Saadustes aga on lämmastiku molekulis kaks lämmastikuaatomit ja naatriumbromiidi NaBr molekulis üks broomiaatom. Järelikult tuleb lämmastiku molekulivalemi ette koefitsient 1 ja naatriumbromiidi valemi ette 6, millega ongi nende ainete molekulide arv kindlaks määratud 2NH3 + 3Br2 + NaOH = 1N2 + 6NaBr + H2O. Naatriumhüdroksiidi molekulide arvu määrab 6 naatriumbromiidi molekuli: 2NH3 + 3Br2 + 6NaOH = 1N2 + 6NaBr + H2O. Lähteainetes on 23 vesinikuaatomit kahes ammoniaagi molekulis ning 61 vesinikuaatomit kuues molekulis naatriumhüdroksiidis. Kuues naatriumhüdroksiidi molekulis on ka 6 aatomit hapnikku, mis annab saadusena 6 molekuli vett. Vastus: 2NH3 + 3Br2 + 6NaOH = N2 + 6NaBr + 6H2O. Antud reaktsiooni korral on sama tulemuseni võimalik jõuda ka redokssüsteemist, mille algolekuks on võetud reaktsioonisaadused: 20 (-) 2(-III) N2 + 6e = 2N 1
teket ning kadumist. 2SbCl3 + 3H20 = 2Sb(OH)3 +6Cl- Sb(OH)3 + HCl = [Sb(OH)2]Cl + H20 Sb(OH)2Cl on lahustuv ühend, seega sade kaob. 4.1-2 mL Al2(SO4)3 lahusele lisada samapalju Na2CO3 lahust. Soojendada. Mis on sademes, mis gaas eraldub? Kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid. Millal hüdrolüüsuvad soolad täielikult? Na2CO3 + 2H2O = 2NaOH + H20 + CO2 Al2(SO4)3 + 6NaOH = 2Al(OH)3 + 3Na2SO4 Läbipaistvast lahusest eraldub süsihappegaasi ning sadeneb alumiiniumhüdroksiid. Kui hüdrolüüsi tulemusena tekivad sade ja gaas, siis on soolad täielikult hüdrolüüsunud. 5.Katseklaasi valada 4-5 mL vett, lisada veidi tahket NH 4Cl ja 1-2 tilka metüülpunast. Milline on lahuse pH? Lahus jagada kaheks, üks katseklaas jätta võrdluseks, teist kuumutada keemiseni. Võrrelda värvusi. Jahutada ning võrrelda uuesti värvusi
0 I V II II II II V II I -II 3Zn + 8HNO3 > 2NO + 3Zn(NO3)2 + 4H2O Zn(0)> -2elektroni > oksüdeerumine >Zn(II) 2 3 N(V) > +3elektroni > redutseerumine > N(II) 3 2 -III I 0 I -II I 0 I -I I -II 2NH3 + 3Br2 + 6NaOH > N2 + 6NaBr + 6H2O Br2(0) > +1elektron > redutseerumine >2Br(-I) 1 3 1 2N(-III) > -6 elektroni > oksüdeerumine > N2(I) 6 1 3 10 11
Läbipaistav lahus Akvakompleksid 4.1 Co(NO3)2 * 6H2O + C2H5OH [Co(H2O)6]2++2NO3- .Lahus sai roosaks,kristallid lahustusid 4.2 [Co(H2O)6] 2+ + NaCl [CoCl4] 2- + H2O + Na Sade sai lillaks [CoCl4] 2- ja lahus on roosa 4.3 [CoCl4] + 6H2O [Co(H2O)6]2+ + 4Cl heksaakvakobalt(2+)ioon Sool on lahustunud ja temperatuuri tõstmiseks lahus muutub siniseks Hudroksokompleksid.Saamine ja omadused 5.1Al2(SO4)3 + 6NaOH 2Al(OH)3 + 3Na2SO4 Lahuses on valge sade Al(OH)3 Al(OH)3 + NaOH [Al(OH4)]- tetrahüdroksidaluminaat 5.2 ZnSO4 +2NaOH Zn(OH)2 + Na2SO4 Tekkis valge sade Zn(OH)2 Zn(OH)2 + NaOH [Zn(OH)4]2- tetrahüdroksiidtsinkaat Muutub värvitumaks, sade kaotus ära Kopleksühendid , mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist 6.K4[Fe(CN6)] + NiSO4 Ni2[Fe(CN)6]-dinikkelheksatsianoferraat Tekkis roheline sade Ni + 6NH3 * H2O [Ni(NH3)6]
Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. Kirjaldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel. Lahusesse tekkis valge sade Al(OH)3, loksutades sade kadus ja lahus värvus järkjärgult läbipaistvaks. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Al koordinatsiooniarv on 4). Al2(SO4)2 + 6NaOH = 2Al(OH)3 + 3Na2SO4 Al(OH)3 + NaOH = Al(OH)4 + Na+ 5.2 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2M ZnSO4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Kirjaldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel. Alguses tekkis valge sade Zn(OH)2, loksutades sade kadus. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Zn koordinatsiooniarv on 4).
2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Tekkis valge sültjas sade, kuid leelise edaspidisel lisamisel ja loksutamisel sade lahustus (tekkis kompleksühend). Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Al koordinatsiooniarv on 4). Al2(SO4)3+ 6NaOH→2Al(OH)3 ↓+3Na2SO4 valge sade Al(OH)3↓+NaOH→Na[Al(OH)4] - naatriumtetrahüdroksoalüminaat 5.2 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO 4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Alguses tekkib valge sade, loksutamisel ja aluse edaspidisel lisamisel lahustub sade kompleksühendiks.
Nende ainete valemid, mis ioone lahusesse ei anna või annavad vähe, jäetakse molekulaarsele kujule. Kui taandada võrrandi mõlemal poolel esinevad ioonid, saame lühendatud ehk taandatud ioonvõrrandi. Näide 1. NaCl + AgNO3 = AgCl¯ + NaNO3 (molekulaarne võrrand) Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- = AgCl¯ + Na+ + NO3- (täielik ioonvõrrand) Cl- + Ag+ = AgCl¯ (taandatud ioonvõrrand) Näide 2. Fe2(SO4)3 + 6NaOH = 2Fe(OH)3¯ + 3Na2SO4 2Fe+3 + 3SO4-2 + 6Na+ + 6OH- = 2Fe(OH)3¯ + 6Na+ + 6OH- Fe+3 + 3OH- = Fe(OH)3¯ 6.4 Ülesandeid. Millised järgmistest ainetest kuuluvad tugevate elektrolüütide, millised nõrkade elektrolüütide, millised mitteelektrolüütide hulka: naatriumkloriid, divesiniksulfiidhape, väävelhape, lämmastikoksiid, etanool, kaltsiumkloriid, süsihape, naatriumhüdroksiid? Kirjuta järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: KOH, Na2SO4, HBr, H2SO3, Ba(OH)2,
Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: 0,2 M Al2(SO4)3 lahus, 2 M NaOH, 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~0,5 mL 0,2 M Al2(SO4)3 lahust ning lisasin tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. 4. Katseandmed Tekkis paks valge sade. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Al2(SO4)3 lahuse ja NaOH lahuse kokkuviimisel ning loksutamisel toimus reaktsioon ning moodustus valge sade. Reaktsioonivõrrandid: Al2(SO4)3 + 6NaOH 2 Al(OH)3 + 3 Na2SO4 Al2(SO4)3 reageerimisel naatriumhüdroksiidiga tekkis kõigepealt Al(OH)3. Al(OH)3 + NaOH Na+ + [Al(OH)4]- - NaOH liias alumiiniumhüdroksiid reageeris leelisega edasi ning moodustus alumiiniumi hüdroksokompleks. 6. Kokkuvõte või järeldused Al2(SO4)3 lahusesse NaOH lahust tilgutades tekkis kõigepealt alumiiniumhüdroksiidi sade, kuid leelise liias sade reageeris edasi alumiiniumi hüdroksokompleksiks. 5.2 1. Töö eesmärk
Mn VII + 5e - Mn II 2 S IV 2e - S VI 5 2KMnO 4 + 5K 2 SO 3 + 3H 2 SO 4 2MnSO 4 + 6K 2 SO 4 + 3H 2 O Hapniku aatomite võrdne arv vasakul ja paremal pool näitab, et võrrand on õige. Näide 2. Leidke kordajad disproportsioneerumisreaktsiooni võrrandis Cl 2 + NaOH NaClO 3 + NaCl + H 2 O. Cl 0 - 5e - Cl V 1 Cl 0 + 1e - Cl -I 5 3Cl 3 + 6NaOH NaClO 3 + 5NaCl + 3H 2 O Näide 3. Leidke kordajad molekulisisese redoksreaktsiooni võrrandis KClO 3 KCl + O 2 . Cl V + 6e - Cl -I 2 2O -II - 4e - O 2 0 3 2KClO 3 2KCl + 3O 2 . Ioon-elektroonne meetod See meetod lähtub reaalselt lahuses olevatest ioonidest ja molekulidest. Happelistes lahustes tasakaalustatakse osavõrrandid, lisades võrrandisse
lahus: Javelle’I vesi kasut. pleegitamisel, desinfitseerimisel Cl2 + Ca(OH)2 → kloorlubi: segu Ca(ClO)2 + CaCl2 kasut. desinfitseerimisel, pleegitamisel jm. Hüpokloritite pleegitavad ja desinfitseerivad omadused on tingitud lagunemisel tekkivast monohapnikust: CIO- → Cl- + O Kloorhape ja kloraadid Kloraadid tekivad kõrgemal tº-l Cl2 toimel kuumale leelise lahusele: 6NaOH + 3Cl2 → 5NaCl + NaClO3 + 3H2O Kloorhapetsaadakse happe toimel kloraatidesse (ainult lahjendatud kujul): tugev, kuid ebapüsiv hape tema sooladest tähtsaim KClO3 – kaaliumkloraat tuev oksüdeerija, kuumutamisel (+ katal.) → O2: MnO2 2KClO3 2KCl + 3O2 (ilma katalüsaatorita laguneb teisiti) kasutatakse tuletikkudes, pürotehnilistes segudes, signaalrakettides segus mõnede anorgaaniliste ainetega (eriti P, S jm. liitained) ja
annaabi.ee 
