Harilik põdramokk Harilik põdramokk on tavaline Ida- ja Kagu-Eesti okas- ja segametsades, ning Loode-Eesti loometsades.Kasvamise aeg on Augustist Oktoobrini. Kübara alt on ta narmaline, ja pealt on see soomuseline. Seene liha on kõva ja valge. Sobib suppideks, kastmeteks, praetult ja hautatult kartulite ja köögiviljadega. Põdramoka valkjas seeneliha on vürtsise lõhnaga kuid vahel ka kibeda maitsega. Põdramokk on väga hea söögiseen. Mõned inimesed on põdramoka suhtes tundlikud ja neil tekitab seen seedehäireid või kõhuvalu. Seepärast tuleks põdramoka söömisesse suhtuda ettevaatlikult. Värvimiseks on parimad mändide läheduses kasvavad ja juba tumedaks tõmbunud vanad viljakehad. Harilik Kivipuravik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Eestis on 18 erinevat kivipuraviku liike. Kasvab ...
Seened Mari Tamm Marge Kask Mis on seen ? Seened on omapärased organismid, mis koos taimede ja loomadega moodustavad kolmanda suure organismide rühma – seeneriigi (Fungi). 1,5 miljonit seeneliiki. Leidub nii maismaal, õhus kui ka vees. Seente koostis Seente jaotus: Saprotroofsed seened – saavad toitaineid ja energia orgaanilisest ainest. Biotroofsed seened – saavad oma toidu teistelt elusatelt organismidelt. Sümbiootilised seened – suudavad teha koostööd teiste kõrgemate taimedega. jj Paljunemine Eosed valmivad eoslavakandjal. Suur osa seenest koosneb peenikestest seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Söögiseened ja mürgised seened VIDEO: kuidas teha vahet valgel p uravikul ja valgel kärbseseenel? Mükoriisa Mükoriisa on taimejuurte ja seeneniidistiku vaheline kooselu Mükoriisa jaguneb kolm...
Liikide hävimine Liikide üldinfo Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 24 000 liigi esinemine. Väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi (sõnajalgtaimed, koldtaimed,seemnetaimed), 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Liikide hävimine Maal elutsevate liikide mitmekesisus on väga suur ning ajaloo vältel on liike kogu aeg juurde tekkinud ja välja surnud. Mida mitmekesisem on meid ümbritsev loodus, seda vähem haavatav on meie ...
Tudulinna seenepraktikumi leitud seente süstemaatiline nimekiri. Sven Erik Reinumets 2015 Hmk. Oomycota Klass Oomycetes Ristõieliste piimläige Selts Pythiales Sgk Pythiaceae Phytophthora infestans Hmk. Myxomycota Klass Myxomycetes Selts Physarales Sgk Physaraceae Kratisitt Fuligo septica Kratisitt Fuligo septica var flava Limaseen Mucilago crustacea Limaseen prk Arcyria Selts Liceales Sgk Reticulariaceae Hundip...
IV töö - seened · Hüüf- seenerakk · Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. · Seeni on ca 1,5milj liiki. · Seened koosnevad seenerakkudest. On olemas hiidrakud ja hulgirakud. · Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees). · Üherakulised- pärmseened ja nutthallik. Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest(kitiin) Kest(tselluloos) Puudub(glükogeen) P...
Seentega värvimine Ajalugu Seentega värvimine sai laiemalt tuntuks alles kolmkümmend aastat tagasi. Katsetajaks ameeriklanna Miriam Rice. 1974.a raamat - “Proovigem seentega värvida” (“Let’s Try Mushrooms for Color”). 1980.a. “Seentega värvimine” (“Mushrooms for Color”). 1982. aastal ilmus Rootsis raamat “Värvi seentega”. Soomes värvitakse juba kümmekond aastat. Allikas: Eesti loodusmuuseum Miks on hea kasutada värvimiseks seeni? Seente viljakehi noppides ei kahjustata seent, mis seeneniidistiku näol pinnases peidus on. Paljud värviseened sisaldavad rohkelt värvaineid. Värvimiseks sobivad ka ussitanud ja söömiseks liiga vanad seened. Paljud värviseened on mittesöödavad või nõrgalt mürgised liigid. Seentega saab värvida ka peitsimata. Mitmeaastased puitu lagundavad seened - saab värvimaterjali läbi aasta. Punast värvi on lihtsam saada seentest kui t...
* Söögiseened ja nende söödavusomadused * Seened soodustavad seedimist ja annavad toidule maitset ning on väga väärtuslikud mineraalainete ja vitamiinide allikad * Seene osa mida korjatakse ja süüakse nimetatakse viljakehaks * Seened mille viljakeha võimalik näha, nim suurseenteks * Umbes 90% seeneviljakehast vesi * 10% kuivained, peamiselt rakuseinte kiudained, toitained, vitamiinid, mineraalid. * Osades seentes toiduks kõlbmatud ained * Põhjamaades sadakond väga häid söögiseni http://seenteolulisus.weebly.com/soumloumlgiseened.html http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Söögiseened * Austerservik * Prgandriisikas * Harilik murumuna * Timpnarmik * Kukeseen * Mürkel * Veinipunane pilvik * Männiriisikas * Kollane pilvik * Puravik * Ere pilvik * Põdramokk ...
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine ...
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
