Ohustatus ja kaitse tagajärjel, samuti hukkub palju rohukonni meie maanteedel sügisel ja kevadel toimuvate ulatuslike rännete ajal. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Rohukonn on looduskaitse all. Kasutatud kirjandus: 1.http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANTEM.htm, 2.http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANTEM2.htm
..4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. Ta toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad. Kuna kärnkonn on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt metsade maharaiumine, samuti kudemisveekogude hävitamine. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_k%C3%A4rnkonn http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF.htm http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF2.htm http://static1.nagi.ee/i/p/65/39/013865399f805a_m.jpg http://etc.usf.edu/clipart/2200/2286/common-toad_1_lg.gif
muna. Sigimisperiood venib pikale sest koetakse mitu portsjonit. Munadearenguks peab veetemperatuur olema vähemalt 16 kraadi. Eestis elutseb lõuna ja edela eestsis üksikutes kohtades ka põhja pool. Saartel puudub täiesti. Esimene fakt veekonnade seas on sugude vahekord ebavõrdne emaseid on 68,6% ja isaseid on 31,4% Teine fakt veekonad on teistest rohelistest konnadest enam võimelised hõivama uusi ja inimtekkelisi veekogusi. http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANESC2.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Veekonn
Primitiivsed eostaimed maismaal + lülijalgsed Saaremaa leiud http://palaeos.com/paleozoic/silurian/siluria n.htm Silur Stromatopoor ainuõõssete või käsnade hulka kuulunud loom meriskorpion Devon 416 359 mln a.t. Kontinentaalne kliima Devon Eostaimede metsad Kalade mitmekesisus rüükalad, kilpkalad, vihtuimsed - 2paiksed putukad, ämblikud Devon Devon Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine 57% perekondadest 83% liikidest Karbon 359 299 mln a.t. Kliima soe ja niiske, soode teke Kivisöeajastu Karbon Käsijalgsed Merisiilikud Palju 2paikseid Esimesed roomajad Lootekestad ja munemine Kõhrkalade kõrgperiood, haid
Rabakonn Rabakonn on üsna väike, umbes 5-7 cm pikkune konn, kes kuulub pruunkonnade hulka ning on värvuselt pruun või hallikas ja tumedate laikudega, mis muudab ta oma keskkonnas raskesti märgatavaks. Rabakonn on levinud üle Eesti ja ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ning soode äärealad. Rabakonn püüab toitu peamiselt õhtuti. Rabakonn sööb peamiselt mardikaid kuid ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid. Rabakonn veedab peaaegu kogu oma aja maismaal, siirdudes vette vaid kudemiseks. Rabakonnad talvituvad üksikult maismaal lehtede ja heinaga täidetud aukudes, haohunnikute all, näriliste urgudes jne. Talvituma siirduvad nad juba septembris. Nooremad konnad väljuvad talvituspaikadest 1-3 nädalat hiljem aga sügisel viibivad väljas mõni nädal kauem. Rabakonnade kudemisaeg jääb sageli aprilli lõpust juuni alguseni. Kudemiseks on oluline rikas taimestik veekogus ja kõige sobivaimad paigad on rohuse ...
kahepaiksetest toituvad loomad.Häirimisel võib kasutada ähvarduspoosi (nt. puhudes end täis ja sirutades endsirgetele jalgadele püsti) ja eritab mürgist nõre. Isased võivad kätte võttes ka piiksatada.Sigimisrändel saab suur osa loomi hukka tiheda liiklusega teedel.Et on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt metsade maharaiumine, samuti kudemisveekogude hävitamine. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_liik&id=258
Isane tiigikonn pulmarüüs Veekonn Rana esculenta Kuni 12 cm Järvekonn Raba ridibunda Kuni 15 cm GRUPIS KÕIGE SUUREM Pruunid konnad (kes suurem, kes väiksem) Rohukonn Rana temporaria 11 cm GRUPIS KÕIGE SUUREM Rabakonn Rana arvalis 8 cm 3. Liigitundmine hääle järgi > kärnkonnad, mudakonn, rohelised konnad, pruunid konnad http://www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/kahepaiksed/ http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.htm 4. Kudu seostamine grupiga > kärnkonn; mudakonn; või roheline (veekonn, tiigikonn, järvekonn)/pruun konn (rohukonn, rabakonn) Kärnkonnad Juttselg-kärnkonn e kõre Rohekärnkonn Mudakonn Rohelised konnad tiigikonn, veekonn, järvekonn Pruunid konnad Rohukonn, rabakonn 5. Anatoomia ja füsioloogia peamised muutused, mis on toimunud osalisel üleminekul veeliselt eluviisilt kuivale maale;
§ Siilid § Kured § Ja teised kahepaiksetest toituvad linnud Muud huvitavat § Keel on väheliikuv ning pikalt suu põhja kinnitunud § Ainsaks kaitsevahendiks on kõrvatagused mürginäärmed, millest ohu korral paiskub välja terava lõhnaga mõru ja põletav aine § Kudemise ajal kutsuvad isased emasloomi, krooksudes õrna trillerdava häälega ja nende kurgu alla on moodustunud suur valkjas kõlapõis Materjali leidsin § www.bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.htm § Pildid google otsingust Tänan Vaatamast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Keskmine eluiga lühike 4-6 a. kuid max eluiga on mõõdetud 18 a. Rohukonna võib segamini ajada rabakonnaga kelle jalad on lühemad ja tal on suur pöiakobruke. Kasutatud kirjandus: Kahepaiksete ehitus. Külastatud aadressil http://miksike.ee/docs/elehed/7klass/6loomad/7-6- 7-1.html Pappel, P. Kuu loom – rohukonn. Külastatud aadressil http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0004/rohukonn.html Tartu Ülikooli LO. Rohukonn. Külastatud aadressil http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANTEM2.htm Vikipeedia. Rohukonn. Külastatud aasdressil http://et.wikipedia.org/wiki/Rohukonn
REFERAAT Järvekonn Järvekonn on konlaste sugukonda kuuluv kahepaikne. Järvekonn on Eestis päriskonnadest (ja üldse kogu sealsetest kahepaiksetest) ainus võõrliik. Järvekonn on suurt kasvu (kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm), seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Järvekonn viibib peamiselt vees, ta püüab toitu enamasti kaldaäärses taimestikus. Saagiks langevad peamiselt putukad ja vähilaadsed, kuid suurte mõõtmete tõttu saavad järvekonnad jagu ka kalamaimudest, konnapoegadest ja -kullestest, karihiirtest ja veelindude poegadest, kui siiski moodustavad selgroogsed väikese osa toidust. Vees olles lebavad konnad liikumatult veepinnal või ujuvad laisalt. Järvekonnad tegutsevad nii öösel kui päeval, kuid vaatamata sellele on neid raske kohata. Nad on väga ettevaatlikud loomad. Talveune veedavad järvekonnad veekogu põhjamutta sukeldu...
võivad rohukonna kullesed kasvada kuni 45 mm pikkuseks. Moone toimub 65. - 75. päeval peale kudemist ning arengu kestus kudemisest noore konnani vältab 70- 150 päeva. Sügiseks kasvab rohukonn 26- 33 mm pikkuseks ning talvituspaikadesse siirdumine toimub samuti suure karjana. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Rohukonn on looduskaitse all. Kasutatud materjal: http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANTEM2.htm, vaadatud 21.08. 2008. 1 Materjali koostas Sigrid Mallene, Krootuse Põhikooli õpetaja Tööleht Uuri rohukonna arengut. Kasuta sõnu: konnakudu, kulles, sabaga konn, täiskasvanud konn. Ühenda lause algus ja lõpp!
Huvipakkunud faktid · Lendorav suudab teha ühelt puult teisele 30 - 35 m pikkuseid hüppeid. · Lendorav on Eestimaa Looduse Fondi vapiloom. Viited: http://et.wikipedia.org/wiki/Lendorav http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php?option=loadarticle&task=view&contid=-551892899 http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Parts/lendorav.html http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.htm Harilik vaher Harilik vaher ja tema elupaik Harilik vaher (Acer platanoides) on levinud puu nii linnaparkides kui ka vanade mõisate ümbruses. Ent õige vähesed on näinud teda tõelise tugeva metsahiiglasena: vahtramets on Eestis haruldane, sest ka ta ise on meil looduses harv. Eestis ainsana looduslikult kasvav harilik vaher on tuntud eelkõige kui laialdaselt kultiveeritav ilupuu
8 KASUTATUD KIRJANDUS [1] Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon. Eesti punane raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad. Tartu 1998. [2] Rannap, Riinu. Kahepaiksed e. amfiibid. 2011. http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=977938/Kahepaiksed+riinu+rann ap+2011.pdf. 07.10.11 [3] Eesti kahepaiksed. http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2plist11.htm. 07.10.11 [4] Ingelög, T., Andersson, R., jt. Red Data Book of the Baltic Region. Fingraf ab, Södertälje, Rootsi 1993. [5] Eesti punane raamat. Tartu 2008. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1098889/Eesti_Punane_Raamat_20 08.pdf 07.10.2011 [6] E. Nicholas Arnold, Euroopa kahepaiksed ja roomajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004. 9
htm http://et.wikipedia.org/wiki/Mardikalised http://et.wikipedia.org/wiki/Metskits http://et.wikipedia.org/wiki/Sipelglased http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/mink2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/LEPEUR2.htm http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9809/kore.html http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1914_1901.html http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BCgri http://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised http://www.lote.ut.ee/424392 http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/TRIVUL2.htm http://www.zbi.ee/satikad/putukad/sarn/sarn_tr.htm 34 http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter13.htm http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANARV2.htm http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANTEM2.htm http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/LACVIV2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/NATNAT2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Lutikalised http://ypef
Kasutatud allikad Dozo-van der kar, G.L (2004) Loomade Atlas. Tallinn: Sinisukk. Kõre ehk juttselg- kärnkonn. (2002) (a) http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=155 (03.04.2015) Kõre kaitsekoraalduskava. (2004) (a) http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/kore_kaitsekorralduskava.pdf (03.04.2015) 13 Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik. http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFCAL2.htm (02.03.2015) KÕRET kaitstakse buldooseri ja lehmaga. (2012) (a) http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=149&id_a=135 (01.04.2015) Ader, A. Kõre lombis [Foto]. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9809/kore.jpg (05.04.2015) KÕRET kaitstakse buldooseri ja lehmaga. (2012) (b) http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=149&id_a=135 (02.04.2015) Fischer, C. Kõre [Foto]. http://g2.nh
hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Rohukonn on looduskaitse all. Tähnikvesilik Tähnikvesilik on väike, 8...11 cm pikkune sabakonnaline, kellel on pikk saba, mis moodustab poole kogu kehapikkusest. Nagu nimigi ütleb, on tähnikvesiliku oliivpruuni selja ja kollaka kõhualusega keha kaetud tumedate täppidega, mis moodustavad erinevaid mustreid. Looma nahk on sile või peensõmerjas. (http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/TRIVUL2.htm) Tähnikvesilik on rangelt seotud metsadega, eelistades leht- ja segametsi ja vältides avamaastikku. Ta elutseb varjulistes ja niisketes paikades ning on öise eluviisiga. Vaid mõnikord pärast vihma võib tähnikvesilikku näha ka päeval liikumas, tavaliselt on nad peitunud pehkinud kändudesse, mahalangenud puude koore alla ja teistesse peidukohtadesse. 26
annaabi.ee 
