sublimeerub( tah kest olekust gaasiliseks) 6.tärklisele reatiiviks Keemilised 2Na + F2= 2NaF 2Na + Cl = 2NaCl 2Na + Br2=2NaBr 2Al + 3J2=3AlI3 omadused, reageerimine metallidega = sool halogeenid-soola tekitaja Keemiline Väheneb selles suu uunas aktiivsus siia tõmba nool -> Reageerivad F2+H2=2HF Cl2+H2=2HCl H2+Br2=2Br H2+I2->(t-noole H2(nool üles) ( nool üles) ( nool üles) ( nool) peale) 2HI(nool)
Broomi leidub merevees, mereorganismides, kivimites ja mõnedes järvedes. Merevees on broomi umbes 300 korda vähem kui kloori. Broomi avastas 1826 aastal 23-aastaselt prantsuse keemik Antoine Jerome Balard. Broomi ta oli eraldanud vetikate tuhast, mis oli eriliselt lõhnav punakaspruun vedelik. Broomi eraldatakse merevees või soolajärvedes leiduvale naatriumbromiidile kloori lisamisel, sest aktiivsem halogeen tõrjub nõrgema tema soolast välja: 2NaBr + Cl2 à 2NaBr + Br2 Omadused: Broom on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine, sööbiv, veest üle kolme korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. Ühtlasi on ta ainus vedelas olekus mittemetall toatemperatuuril. Vees lahustub broom vähe, küll aga paremini mittepolaarsemates orgaanilistes lahustites (bensiinis, etanoolis). Broomi vesilahust nimetatakse broomiveeks. Broom on tugev oksüdeerija, ent nõrgem kui seda on kloor ja fluor. Ta reageerib enamike
Vesiniku keemilised - väheaktiivne, enamasti redutseerija, puhas H põleb vaevu õhus sinaka leegiga, moodustades vee, reaktsioonil eraldub palju soojust. Halogeenid (fluor, kloor, broom, jood) - molekulis 2 aatomit, 7a rühma elemendid, rühmas ülevalt alla aktiivsus väheneb, halogeenide omadused muutuvad aatommassi suurenedes korrapäraselt, aktiivsem halogeen tõrjub soolast välja vähem aktiivsem, mürgised, madal keemistemp, terav lõhn Cl2+2NaBr 2NaCl+Br2 Cl2+NaF ei toimu Halogeniidid - halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid Sublimeeruda - ilma et vahepeal tekiks vedelat olekut. Vesinikhalogeniid HHal on terava lõhnaga mürgised gaasid, lahustuvad hästi vees. Soolhappe reak: HCl+Fe-FeCl2+H2 HCl+CaO-CaCl2+H2O HCl+NaOH-NaCl+ H2O Tugevama happena tõrjub soolhape nõrgemad happed välja.
11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213- 214) Erinev värv, lihtained mürgised, terav lõhn, madal keemistemp., lahustuvad vähem polaarsetes orgaanilistes lahustites nt. etanool. 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. Tekivad: 2Na+H2 = 2NaH (naatriumhüdriid) Ca+Cl2 = CaCl2 Li+O2=Li2O 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Aktiivne halogeen tõrjub välja vähem aktiivsema halogeeni. 2NaBr+Cl2 = NaCl + Br2 NaCl+Br2 = ei toimu 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) Kui halogeenidid reageerivad hõbeioonidega, siis tekib sade. 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) läbipaistev,oksudeeritavad omadused,pleegitavad,desifintseerivadCl2+H2O = HCl + HClO 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile: HCl; F-, I- ja Br-ühendid; NaCl, freoonid, teflon. (Õ219-220)
· Reageerimisel teiste ainetega eraldub soojust ja valgust. KEEMILISED OMADUSED 1) Lahustub vees vähe (Cl2 + H2O kloorivesi). Kloorivesi on baktereid hävitava toimega (kasut. vee puhastamisel) ja väga oksüdeerivate omadustega. 2) Vesinikuga reageerimisel saadakse soolhape: (H2 + Cl2 2HCl). 3) Metalliga reageerimisel saadakse sool: (2Na + Cl2 2NaCl, 2Fe + 3Cl2 2FeCl3). 4) vähemaktiivse halogeeni soolast tõrjutakse halogeen välja: (Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2) LEIDUMINE · Levikult maakoores 20. element. · Looduses ei ole vabas olekus kloor. Tekib haruldates tingimustes (nt. veealuste merevulkaanide pursete puhul) väga vähesel hulgal. · Kõige enamlevinud ühendiks on keedusool (NaCl), mida leidub Maal palju. Seda on lahustunud olekus merede ja ookeanide vetes · Mereäärses õhus esineb kloori üliväikeste soolakristallidena, mis on moodustunud mereveepiiskade aurustumisel
+9| 2)7) +17| 2)8)7) +35| 2)8)18)7) +53| 2)8)18)18)7) 2 5 2 5 2 5 2s 2p 3s 3p 4s 4p 5s25p5 Max o.a. on VII Min o.a. on I · Cl keemilised omadused 1. Cl2 + 2NaBr = 2NaCl + Br2 2. 3Cl2 + 2Fe = 2FeCl3 3. Cl2 + 2Na = 2NaCl 4. Cl2 + H2 = 2HCl 5. Cl2 + H2O = Kloorivesi · HCl keemilised omadused 1. 2HCl + Fe = FeCl2 + H2 2. 2HCl + CaO = CaCl2 + H2O 3. HCl + NaOH = NaCl + H2O · Indikaatorid (H2 määramine) Happeline keskkond (pH<7; [H+]>[OH-]) mo= punane lakmus = punane ff
· Tööstuslikult saadakse tänapäeval kloori NaCl lahuse elektrolüüsil. · Kloori keemilised omadused: 1) veega reageerimisel saadakse kloorivesi (Cl2 + H2O kloorivesi). 2) vesinikuga reageerimisel saadakse soolhape (H2 + Cl2 2HCl). 3) metalliga reageerimisel saadakse sool (2Na + Cl2 2NaCl, 2Fe + 3Cl2 2FeCl3). 4) vähemaktiivse halogeeni soolast tõrjutakse halogeen välja (Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2). 3. Halogeniidid · On halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid (halogeeni o.a. on nendes -1). · Vesinikhalogeniidid (Halogeen + H2). N: Vesinikhalogeniidhapped - HF, HCl (soolhape), HI, HBr. · Vesinikkolriidhape (HCl). Tugev hape. Saadakse: laboris - H2SO4 + 2NaCl (to)2HCl + Na2SO4, tööstuses H2 + Cl2 2HCl. Tekkiv HCl on algul gaasiline. HCl keemilised omadused:
Käsnad, molluskid ja korallid koguvad endasse mereveest broomiühendeid. Juba muistsetest aegadest hinnatud värvaine purpur, mis oli kõrgete võimukandjate tunnusvärvus, on ka broomiühend. Purpurit toodeti purpurtigudest, kusjuures 1 g purpuri tootmiseks kulus umbes 10000 tigu. Broomi eraldatakse merevees või soolajärvedes leiduvale naatriumbromiidile kloori lisamisel, sest aktiivsem halogeen tõrjub nõrgema tema soolast välja: 2NaBr + Cl2 _ 2NaBr + Br2 Omadused Broom on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine, sööbiv, veest üle kolme korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. Ühtlasi on ta ainus vedelas olekus mittemetall toatemperatuuril. Vees lahustub broom veelgi vähem kui kloor, küll aga paremini mittepolaarsemates orgaanilistes lahustites (bensiinis, etanoolis). Broomi vesilahust nimetatakse broomiveeks. Broom on tugev oksüdeerija, ent nõrgem kui seda on kloor ja fluor
2 Na +O2=Na2O2(naatriumperoksiid) Kuumutamisel metalliga:Na2O2+2Na=2Na2O Na2O2 kasutatakse pleegituspulbrite koostises, vesinikperoksiidi tootmiseks hapete toimel:Na2O2 H2SO4=H2O2+Na2SO4 Ja kinnises ruumis Co2 sidumiseks (näiteks allveelaevades):2Na2O2+2CO2=2Na2CO3+O2 Hapnikku eraldub seejuures seotud süsinikdioksiidiga võrreldes kaks korda vähemas mahus. Energilisemalt kulgeb reaktsioon mittemetalide väävli ja halogeenidega: 2Na+S=Na2S(naatriumsulfiid) 2Na+Br2=2NaBr(naatriumbromiid) Hüdroksiid NAOH on valge värvusega kristallilised ühendid. Neid toodetakse kloriidide NACL vesilahuste hüdrolüüsil. Kasutamine Naatrium on maakoores neljas kõige levinum metall ja kõige levinum leelismetall. Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil.Eraldi metallina kasutatakse naatriumi teiste metallide saamisel nende sooladest ning metallide puhastamiseks
Halogeenid VIIA rühm Millised on halogeenide o-a? Halogeenide (F2, Cl2, Br2, I2) füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Kõik halogeeni lihtained on mürgised. Kuidas muutuvad halogeenide oksüdeerivad omadused? Selgita mõistet sublimatsioon. Milline halogeen sublimeerib? Hal2 + halogeniid halogeniid´ + Hal 2´ reaktsioon on tingimuslik. Reageeriv halogeen peab olema tugevam oksüdeerija kui moodustunud halogeen Näide: Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2 Cl2 + NaF ei toimu Kuidas saadakse halogeeni lihtaineid tööstuses? Muundumiste rida: H2 + Hal2 vesinikhalogeniid +H2O vesinikhalogeniidhape +hüdroksiid/metalli oksiid/ metall*/ sool* halogeniid (sool). Kuidas tõestada lahuses kloriidioone? Miks see on oluline? Iseloomusta aineid (omadused, esinemine või kasutamine): HCl, NaCl. Joodi funktsioonid organismis. Hapnik Millised on hapniku o-a? VI - -II
Hapete keemilised omadused 1) hape + metall sool + vesinik ALUSEKS PINGERIDA! Lahjendatud hapetega reageerivad ainult need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul pool. (Kontsentreeritud väävelhappe ning lahjendatud kui ka kontsentreeritud lämmastikhappe kohta antud reegel ei kehti ja reaktsioonisaadused on seal ka teistsugused) Kui lahjendatud happega reageerima panna pingereas vesinikust paremal olev metall, siis reaktsiooni ei toimu. 0 + - + - 0 0 + 3- 2+ 3- 0 2Na + 2HBr 2NaBr + H2 3Zn + 2H3PO4 Zn3(PO4)2 + 3H2 Cu + H2SO4 reaktsiooni ei toimu, sest pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. 2) hape + aluseline oksiid sool + vesi + - II -II 2+ - + 2- III -II 3+ 2- 2HCl + CuO CuCl2 + H2O 3H2SO4 + Al2O3 Al2(SO4)3 + 3H2O 3) hape + alus sool + vesi Neutralisatsioonireaktsioon + 2- + - + 2- + - 3+ - 3+ - H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O 3HCl + Al(OH)3 AlCl3 + 3H2O 4) hape + sool uus sool + uus hape
2-5g NaCl päevas normaalne (300g korraga-tapab). Struuma vältimiseks lisatakse NaI keedusoolale. NaBr kasutatakse meditsiinis rahustina. Halogeenide saamine. F2 ja Cl2 saadakse põhiliselt(NaF,NaCl) elektrolüüsil: Sula 2NaClkatoodil 2Na + anoodil Cl2 või 2NaCl+2H2Okatoodil H2+ anoodil Cl2 +2NaOH Laboratoorselt saadakse Cl2 kaaliumpermanganaadi ja soolhappe vahelisel reaktsioonil: 2 KMnO4+16 HCl2 KCl+ 2 MnCl2 +5Cl2 + 8 H2O Br2 ja I2 saadakse bromiididest ja jodiididest Cl2-ga: 2NaBr + Cl22NaCl+ Br2 2NaI + Cl22NaCl+ I2 Halogeenide keemilised omadused. Halogeen= soola tekitaja. 1. Reageerimine metallidega: 2 Fe+ 3 Cl2 2 FeCl3 2. reageerimine mittemetallidega (F2 ga ei reag. ainult N2 , He, Ar) C+2F2 CF4 H2 ga tekivad gaasilised vesinikhalogeniidid, mis vees lahustades annavad vesinikhalogeniidhapped: H2+ Cl2 2HCl lahustada vees soolhape 3. reageerimine halogeniididega
HOBr on vähemstabiilne kui vastav klooranaloog. Seevastu on saadud madalatel temperatuuridel ja Na hüpobromitite kristallhüdraate . Hüpobromitid on püsivad leeliskeskonnas; 5 kasutatakse analüütilises keemias. Kuumutamisel ja säilitamisel hüpobroomishape ja hüpobromitid oksüdeeruva ja disproportsioneeruvad: 2HOBr 2HBr + O HOBr + O HBrO 3NaOBr NaBrO + 2NaBr HBrO - broomishape Hape esineb vaid vesilahustes. Ba ja Sr jmt bromitid on eraldatud krisallhüdraatidena. HBrO - broomhape Hape esineb vesilahuses ; seismisel või kuumutamisel laguneb. 4HBrO 2HO + 2Br + 5O HBrO on tugev oksüdeeruja ja tugev hape; saadakse Br oksüdeerimisel Cl -ga vesikeskonnas või Ba- bromaadi reageerimisel väävelhappega: 5Cl + Br + 6HO 10HCl + 2 HBrO Ba(BrO) + HSO 2HBrO + BaSO
Selle tulemusena tekivad neist .................... laenguga ioonid. Levinumad oksüdeerijad on .................... ja ..................... . Vastupidiselt metallidele .................... nad keemilistes reaktsioonides elektrone. Selle tulemusena tekivad neist .................... laenguga ioonid. 6. Määra elementide oksüdatsiooniaste ning kirjuta välja elektronvõrrandid nende elementide kohta, mille oksüdatsiooniaste muutus. Leia oksüdeerija ja redutseerija. a) 2Na + Br 2 2NaBr Elektronvõrrandid: .................................... ; .................................. Oksüdeerijaks on: ..................... Redutseerijaks on: .................... b) C + 2KNO 3 CO 2 + 2KNO 2 Elektronvõrrandid: ................................... ; ................................... Oksüdeerijaks on: .................... Redutseerijaks on: ................... 3 c) 3PbS + 8HNO 3 3PbSO 4 + 8NO + 4H 2 O
· Redutseerivad omadused nõrgenevad alt üles · Alt üles aatomiraadius väheneb ning elektronegatiivsus kasvab. · Aatomite väliskihis on 7 elektroni. Liidavad kergesti 1 elektroni, mis neil puudub. Saamine 1. Aktiivsem halogeen saab vähemaktiivsema halogeeni tema ühendist välja tõrjuda, seega vähemaktiivseid halogeene on võimalik saada aktiivsema halogeeni reageerimisel vähemaktiivsema halogeeni ühendiga: Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2 *vastupidist reaktsiooni ei toimu. 2. Kloori saadakse laboris tavaliselt kontsentreeritud soolhappe reageerimisel tahke kaaliumpermanganaadi vm tugeva oksüdeerijaga: 2 KMnO4 + 16 HCl 5 Cl2 + 2 MnCl2 + 2 KCl + 8 H2O 3. Tööstuses saadakse kloori peamiselt sulatatud naatriumkloriidi või NaCl vesilahuse elektrolüüsil. Halogeniidid Omadused · Moodustavad vesikikhalogeniite H Hal · Terava lõhnaga
Kui reaktsioonisaadus on "võimatu alkohol" muutub ta aldehüüdiks või ketooniks · Tekiks enool (alkohol, milles OH on kaksiksideme juures) Alküünide hüdraatimine elavhõbeda soolade juuresolekul (Kutserov) CH:::CH + HOH à ( CH2=CHOH) à CH3CHO · Tekiks alkohol, kus ühe C aatomi juures on 2 OH rühma. Sellisel juhul visatakse molekulist vesi välja ja tekib ikkagi aldehüüd või ketoon 1.) CH3 -CBr2-CH2-CH3 + 2NaOH à CH3 -C(OH)2-CH2-CH3 + 2NaBr ja edasi 2.) CH3 -C(OH)2-CH2-CH3 à H2O + CH3 -CO-CH2-CH3 (butanoon) Seega kokkuvõttes CH3 -CBr2-CH2-CH3 + 2NaOH à 2NaBr + H2O + CH3 -CO-CH2-CH3 Tähtsamad esindajad H-CHO (ka formaldehüüd) Terava lõhnaga, vees hästilahustuv gaas. 30%-40% lahust kutsutakse formaliiniks ja kasutatakse desinfitseerimiseks ja anatoomiliste preparaatide konserveerimiseks Toodetakse metanooli või metaani oksüdeerimisel CH3OH + 1/2 O2 = HCHO + H2O CH4 + O2 = HCHO + H2O
Kui reaktsioonisaadus on "võimatu alkohol" muutub ta aldehüüdiks või ketooniks · Tekiks enool (alkohol, milles OH on kaksiksideme juures) Alküünide hüdraatimine elavhõbeda soolade juuresolekul (Kutserov) CH:::CH + HOH ( CH2=CHOH) CH3CHO · Tekiks alkohol, kus ühe C aatomi juures on 2 OH rühma. Sellisel juhul visatakse molekulist vesi välja ja tekib ikkagi aldehüüd või ketoon 1.) CH3 -CBr2-CH2-CH3 + 2NaOH CH3 -C(OH)2-CH2-CH3 + 2NaBr ja edasi 2.) CH3 -C(OH)2-CH2-CH3 H2O + CH3 -CO-CH2-CH3 (butanoon) Seega kokkuvõttes CH3 -CBr2-CH2-CH3 + 2NaOH 2NaBr + H2O + CH3 -CO-CH2-CH3 Tähtsamad esindajad H-CHO (ka formaldehüüd) Terava lõhnaga, vees hästilahustuv gaas. 30%-40% lahust kutsutakse formaliiniks ja kasutatakse desinfitseerimiseks ja anatoomiliste preparaatide konserveerimiseks Toodetakse metanooli või metaani oksüdeerimisel CH3OH + 1/2 O2 = HCHO + H2O CH4 + O2 = HCHO + H2O
Naatriumkloriid ja vask(II)kloriid on ioonilised ning kõrge sulamistemperatuuriga tahkised. Titaan(IV)kloriid ja raud(III)kloriid on molekulaarsed ning sublimeeruvad suhteliselt kergesti. MnO2+4HClMnCl2+2H2+Cl2/ Ca(OCl)2+4HClCaCl2+2Cl2+H2O Broom- paljud metallid reageerivad energiliselt Br2, sageli tekib metalli pinnale soola kaitsekiht, mis takistab edaist reaktsiooni, reaktsioonikulgu soodustab vee juuresolek, täiesti püsivad Br2 toimele on Pt ja Ta. 3NaOBrNaBrO3+2NaBr/ 4Cu(BrO3)22CuBr2+2Br2+2CuO+11O2 Iood- metallidega reageerib kõrgemal temp, aktiivsematega (Mg, Al, Zn, leelis- ja leelismuldmetallid) juba toatemp, vee juuresolekul paremini. 57. Võrrelge halogeenide oksohapete omadusi, lähtudes halogeeni oksüdatsiooniastmetest. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Iseloomustage neile vastavaid soolasid ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Oksohapete ja nende soolade kasutamine.
annaabi.ee 
