HOBUNE Hobustel on pikad peened jalad ja sale keha, mis võimaldab neil kiiresti liikuda. Hobused magavad püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom ja tänu oma pikale kaelale saab ta hästi maast rohtu kätte. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Hobusele tuleb anda ka soola. Hobuse hammaste järgi saab määrata ka tema vanust, vanal hobusel on hambad juba kulunud. Hobune on veoloom, ta on abiks põllutöödel ja temaga saab ka ratsutada. Emast hobust nimetatakse mära ja isast hobust täkk. Hobuse poeg on varss. Hobused võivad olla valged, mustad, hallid, pruunid, kollased või kirjud. Koduhobused elavad peamiselt tallis. Päeval lastakse nad õue aedikusse või karjamaale jooksma ja õhtul tagasi talli. Metsikud hobused elavad looduses karjana, nende elupaigaks on Aasia stepid ja poolkõrbed. Jääkülmi talvi võimaldab neil üle elada pikk ja paks talvekarvastik. METSIK HOBUNE ...
Dinosaurused Dinosaurused olid hiiglaslikud sisalikud, kes surid välja umbes 65 miljonit aastat tagasi. Oli nii liha kui ka taimetoidulisi dinosauruseid. Taimetoidulistel saurustel olid nürid hambad, mis sobisid ilusti lehe närimiseks. Taimetoidulised saurused pidid rohkem sööma, sest lehed on väiksema toiteväärtusega. Uuri lisaks: http://miksike.ee/docs/lisa/2klass/1dinosaurused/dinosaurused.htm
whatsthatbug.com/images /wheel_bug_dinosaur.jpg Taastamine On suudetud taastada nende keha ja liigutusi u. 70% täpsusega Täpset välimust ja nahavärvust ei saa kindlalt väita Algas imetajate õitseng ja õistaimede ning putukate valitsemisaeg http://media.collegepublisher.com/media/paper689/stills/tsnk29j2.gif Kasutatud kirjandus http://teadus.usk.ee/dinosauruste-musteerium http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/1dinosaurused /dinosaurused.htm http://www.postimees.ee/060907/lisad/teadus/teadus/ 281467.php http://www.elu24.ee/?id=8405 AITÄH!
MUSTRÄSTAS Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Mustr %C3%A4stas http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/8li nnule/mustr.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TURMER 2.htm Punane raamat Tallinn ,,Valgus" 1982 lk 204 Musträstas... Pojad Levik ...ehk turdus merula on levinud peaaegu Musträstas muneb pessa 3-5 muna, Musträstas on levinud Euroopas ja Loode kogu Euroopas, v.a Põhja-Skandinaavia ja tavaliselt 4. Munad on sinakasrohelist Aafrikas, Väike- ja Kesk-Aasias, Põhja-
Valuaistingu vastuvõtmist mõjutavad ka psüühilised tegurid. Kui näiteks inimene kardab süstimist, siis tundub see palju valusam. Kompimismeele tähtsus · Saab kindlaks teha esemete kuju, suurust, temperatuuri, materjali jne. · Aitab organismi kaitsta vigastuste eest 4 Kasutatud kirjandus · http://miksike.com/docs/lisa/2klass/6meie/maitsmine.htm · http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/pohikool/meeleelundid/page6.html · http://www.colleduc.ee/klassid/tyybel/haist.html · http://www.colleduc.ee/klassid/tyybel/kompimine.html 5
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/roomajad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/dinosaurused2.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/1dinosaurused/dinosaurused.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Dinosaurused Entsüklopeedia: "Tahan kõike teada" Saurused 1 . Saurused elasid me planeedil umbes 230 miljonit aastat tagasi. Viimased, kellest me teame surid välja umbes 65 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused elasid maal umbes 150 miljonit aastat.
hävitavaid fütontsiide. Männist saadakse ka põletamise teel tõrva. Kasutatud kirjandus: · http://www.puukeskus.ee/188 · http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/mand.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4nd · http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd · http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0101/ylo.html · http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/opperada/?%D5pperada:12._Harilik_m %E4nd · http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/2klass/8linnule/mnd.htm · http://www.tihemetsa.ee/dendro/must_mand.html · http://www.fims.ee/projektid/puud/mand.htm · http://www.vaarispuu.ee/index2.php?page=spoondetail&id=27 · http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik_mand.html · http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=24 · http://www.puumarket.ee/index.php?id=9.158 · E.Saarman ja U.Veibri Puiduteadus (2006)
igasuguseid meistreid kapellmeistritest ordumeistriteni. Neist igaüks oli omal ajal austatud ja lugupeetud, sest ta oli meister. 9 Kasutatud kirjandus · Küllike Kaplinski "Tallinn - meistrite linn" Tallinn koolibri 1995 · Jüri Kuuskemaa "Hea töö headele inimestele: Tallinna käsitöölised" Tallinn 2006 · http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/linkaub.htm · http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/2joostes/tsunft.htm · http://miksike.ee/documents/main/referaadid/keskaegne_linn.htm 10
Jaguneb otstarbe järgi: Magistraaltorustik- katlamajast elamukvartalisse 400-1200mm Jaotustorustik-magistraaltorust majade lähedale 100-300mm Majaühendused-jaotustorust majani 50-200mm Asetsevad:betoonrennides 50-70cm sügavusel,tunnelites(palju torusid) ja otse pinnases(isoleeritud torud) Gaasitorustik-gaasijaotusjaamadest reguleerpunktini,jaotustorust gaasireguleerimispunktist kohalikereguleerimisseadmeteni,majasisestusest Magistraaltoru jaguneb:kõrgsurve 1klass(üle25kg/cm2)2klass(12-25) ja 3klass kuni12 Linnavõrgud jaguneb:madalsurve alla0,5: kesksurve kuni3: kõrgsurve kuni 12 Linnade ja asulate torud maareljeefi 1,5m sügavusel,languga mitte alla 0,02(märg gaas) Kuiv gaas 1m languta. Tööstusettevõte torud ka estakaadidel. Torud valmistatakse teras ja plast. Teedega ristumisel hülsidesse.Kraanid,hüdrolukud kuni maapinnani Eritorustikeks -on suru-,bensiini-,nafta-,leelis-,masuuditrassid ettvõtte hoovides ja on terastorud.32-200mm sügavusel kuni 1,5m
Nad surid välja 65 miljonit aastat tagasi ning paljud teadlased uurivad väga täpselt, miks see juhtus ja kuidas juhtus, kuid tänase päevani pole keegi veel suutnud täpseid tõendeid mingi kindla teooria kohta leida. Küllap aga teaduse arenedes leidakse ka moodusi kuidas seda tõestada. 11 Kasutatud kirjandus 1. http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/1dinosaurused/dinosaurused.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Dinosaurused 3. http://www.dinosaurused.ee/dinos_et.html 4. http://www.elu24.ee/?id=8405 5. http://teadus.usk.ee/dinosauruste-musteerium 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Dinosaur 7. http://www2.scholastic.com/browse/article.jsp?id=4749 8. 12
Kasutatud materjal http://en.wikipedia.org/wiki/Weapon http://en.wikipedia.org/wiki/Prehistoric_warfare http://en.wikipedia.org/wiki/Ancient_warfare http://en.wikipedia.org/wiki/Medieval_warfare http://en.wikipedia.org/wiki/Early_Modern_warfare http://en.wikipedia.org/wiki/Industrial_warfare http://en.wikipedia.org/wiki/Modern_warfare http://en.wikipedia.org/wiki/Artillery http://en.wikipedia.org/wiki/Aerial_warfare http://en.wikipedia.org/wiki/Chariot http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/2klass/2joostes/relvad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/skandinaaviapronksiaeg17.ht m http://en.wikipedia.org/wiki/Siege_engine http://en.wikipedia.org/wiki/Catapult http://en.wikipedia.org/wiki/Gunpowder http://en.wikipedia.org/wiki/Breech-loading http://en.wikipedia.org/wiki/Mechanized_infantry http://en.wikipedia.org/wiki/Asymmetric_warfare 15
käsitööliste ühingusse. Nad olid üksteise suhtes mõistvad ning aitasid abivajajat. Tänapäeva ajaga võrreldes oli keskajal seis väga halb: toimusid sõjad ning linna kaitsmiseks oli vaja müüri, mis piiras linnakodanikku ning ka ruumist jäi väheseks; polnud sellist asja nagu elektrit ega veesüsteemi ja palju muud, milleta praegu on üsna raske elada. Kasutatud kirjandus: http://www.slideshare.net/uhisgum/keskaegne-linn http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/2klass/2joostes/elutuba/2-2-17pa.htm http://www.slideshare.net/sinikazzz/keskaja-ksitlised-eestis-404736 http://www.estonica.org/et/Kultuur/Arhitektuur/Keskaegne_linn/ http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/moisted.htm http://element.e- uni.ee/_download/euni_repository/file/2389/EsticaI.zip/EsticaI/2_moodul/loeng2-2.pdf http://www.slideshare.net/Aire68/keskaegsed-linnad-1376658 http://www.miksike.ee/docs/elu_keskaja_linnas_dianakuusemaa.htm http://www.miksike
nende avastuste kohta. 13 Kasutatud kirjandus Burnie, D. (1999). Evolutsioon linnulennul. East Sussex: Ivy Press Kallak, H. (1970). Elusa looduse evolutsioonist. Tallinn: Valgus Kolakowski, L. (2008). Mida küsivad meilt suured filosoofid. http://kodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/inimese_evolutsioon.html http://www.miksike.ee/docs/elehed/2klass/2joostes/elutuba/2-2-3pae.htm http://opetaja.edu.ee/bio/ahvi&inimeseerinevused.doc http://miksike.net/docs/lisa/6klass/8kaitumine/ahigeen.htm Sarapuu, T. (2006) Bioloogia gümnaasiumile 2.osa. Tartu: Eesti Loodusfoto 14 Sissejuhatus Seda, et inimene ahvist on arenenud, seda teame me juba kõik. Aga ma tahtsin endale seda teemat rohkem selgitada ja sellepärast valisin ma oma referaadiks selle. Uurisin palju
11 Materjal http://www.miksike.ee/ajalugu/text/ekeskaeg/ekeskaeg3.htm http://www.miksike.ee/ajalugu/text/keskaeg/keskaeg3.htm http://www.miksike.ee/lisa/5klass/5eestim/sookjajook.html http://www.miksike.ee/referaadid/keskaegne_linn.htm http://www.miksike.ee/ajalugu/text/keskaeg/uuendpm.htm http://www.miksike.ee/elehed/2klass/2joostes/2%2D2%2D17%2D1.htm http://www.miksike.ee/elehed/5klass/5Eestimaa/5-5-12-1.htm http://www.miksike.ee/lisa/5klass/5eestim/36hansa_leping.htm http://vabrik.ee/helgitamm/hugiienhaigusedjaarstiabi.html http://vabrik.ee/helgitamm/roivastusjamood.html 12
annaabi.ee 
