Kreeka Sisukord Asukoht Loodus Rahvastik Majandus Ø Eksport Ø Import Haldusjaotus Kliima Faktid Asukoht Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Loodus Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Rahvastik 2010. aasta juuli seisuga elab Kreekas 11 305 118 inimest. 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Ametlik keel on kreeka keel. Valitsev usk on õigeusk. Majandus Kreekas on maailma suuruselt 39. SKP. 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. SKP jaotumine sektoritesse (2009) Põllumajandus; 0,04 Tööstus; 0,18
rahvastiku tihedus-85,3 in/km² ; president-Károlos Papoúlias ; peaminister-Antónis Samarás ; iseseisvus-25. märtsil 1821 ; rahaühik-euro ; usund-õigeusk ; ajavöönd-Ida-Euroopa aeg. Geograafia: Kreeka asub Euroopa lõunaosas Vahemere ääres. Piirneb põhjast Bulgaaria, Albaania ja Makedooniaga. Egeuse meri eraldab Kreekat Türgist. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks . Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. Loodus: 80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pindose mäestik ulatub riigi keskelt loode-kagu suunas ja selle kõrgeim punkt on 2637 meetrit. Kesk- ja Lääne-Kreeka loodust ilmestavad ka ulatuslikud kanjonid ja karstialad. Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. Ida-lääne suunas
ASFR 0,0287 0,1339 0,0893 0,0493 sündide arv 2000 41 129 102 68 naiste arv 2000 2876 896 1169 1316 ASFR 0,0143 0,1440 0,0873 0,0517 sündide arv 2005 44 104 99 66 naiste arv 2005 2917 1295 894 1165 ASFR 0,0151 0,0803 0,1107 0,0567 sündide arv 2010 23 104 120 78 naiste arv 2010 2340 1574 1293 893 ASFR 0,0098 0,0661 0,0928 0,0873 Sündimuse summaarne kordaja Võru maakonnas 3 2,5 2
Kreeka Vahemerelised alad .Klass Koostas 2011 Kreeka asukoht Kreekast · Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Kreeka lipp Euroopa ja Aasia ristteedel. · Kreeka pealinn on Ateena. · Kreeka pindala on 131 940 km². · Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi, selle kõrgus on 2917 m. Pinnamood · Hästi liigestatud · Esineb mäestikke, kiltmaid ja madalikke. · Välistegurite (õhutemperatuur, vooluvesi, tuuled jt.) mõjul ümber kujunenud. Kliima · Kreeka kliima on suvel kuum ja niiske, talvel aga soe ja niiske. Mullastik · Mullad on üldiselt kehvad, välja arvatud tasandikel, kus loodusliku rohuga, viljakate muldade ja soojade suveilmadega alad pakuvad soodsa võimaluse
Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel. Umbes 25% kreeka aladest on kaetud metsaga (umbes 34 miljonit hektarit).4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m).Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva. Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks
Helgi Sallo", 2001; ,,Tuleb tuttav ette. Helgi Sallo", 2005; kõik ETV-s). Temast on videosalvestis Olav Ehala muusikalis ,,Nukitsamees" (Digibox, 2003). Ka ETV-s on temast opereti- ja muusikalisalvestisi (sh. Kálmáni ,,Mariza", 1991; Porteri ,,Suudle mind, Kate", 1992; Bocki ,,Viiuldaja katusel", 1990; Raadiku ,,Puhh", 1995; Hermani ,,Hallo Dolly!", 1996). https://et.wikipedia.org/wiki/Helgi_Sallo#Elulugu http://www.opera.ee/estoonlane/helgi-sallo/ http://www.efis.ee/et/inimesed/id/2917/fotod Rollid Helgi Sallo on loonud arvukalt armastatud rolle nii muusikalides, sõnalavastustes kui ooperites. Nendest olulisemad on Maria (Bernsteini ,,West Side Story"), Loe Lane/Bianca (Porteri ,,Suudle mind, Kate"), Pipi (Vinteri/Raudmäe ,,Pipi Pikksukk"), Aldonza/Dulcinea (Leigh' ,,Mees La Manchast"), Zerlina (Mozarti ,,Don Giovanni"), Musetta (Puccini ,,Boheem"), Irina Nikitina/Veera Satrova (,,Kaks kevadpäeva", Dunajevski muusikale), Fran
Geograafiline asend Kreeka asub Kagu-Euroopas, Balkani poolsaarel. Alpi kurrutuse vöötmes, sagedaste maavärinate piirkonnas. Tema naaberriigid põhjas on Albaania; Makedoonia; Bulgaaria, idas Türgi; läänes Itaalia ja lõunas Liibüa (Aafrika). Ümbritsevateks veekogudeks on Joonia meri; Egeuse meri ja Vahemeri. Loodus Kliima jaotatakse kolmeks: Vahemere-, Alpide- ja parasvöötmeliseks. Kõrgeim mägi on Olümpos, mille kõrgeimaks tipuks Mytikas 2917 m. Pinnamoelt on Kreeka mägine ja liivane maa. Kreekal on 1400 saart neist 227 asustatud. Kreeka rannajoon on tugevasti liigestatud, paljud lahed on head looduslikud sadamad. Kreeka suurimad jõed on Strymon, Vardar ja piirijõgi Marista (algavad väljaspool K.). Taimkate on 600 m kõrguseni vahemereline: igihaljas ja heitlehine põõsastik. Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Mets
Vaatamisväärsused Suhted Eestiga Veel huvitavat. Mida kaasa osta Kreekast Kasutatud materjal Üldinfo Asukoht: Balkani poolsaar Pealinn: Ateena, ligikaudu 5 miljonit elanikku Rahvaarv: ligikaudu 12 miljonit inimest Pindala: 131 944 km 2 Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president Rannajoone pikkus: 17 500 km Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia Saari kokku: 760, millest asustatuid 350 Kõrgeim mägi: Olümpos 2917 m Viisa: Eesti passi omanikele viisavaba: punase ja halli passi omanikele viisa kohustuslik Elektrivool: 220 V Vaktsineerimised ei ole kohustuslikud. Asend Põhjas asub neli naaberriiki: Albaani, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, sa arte ja poolsaarterohke. Selle pikkusjoon 14 880 km. Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid
Athose mägi Chalkidike poolsaare ühel harul ehk Athose poolsaarel asub kreekakatoliku munkade vabariik Agio Oros,mille pindala on 350km2.Athose mäe enda kõrgus on 2033m.Sealses 20 kloostis elab ligi 2000 munka.Naistele on sissepääs rangelt keelatud.Seal on säilinud Bütsantsi kunsti,eriti ikonograafia traditsioon. Olümpose mägi Põhja-Kreekas asuv Olümpose mägi on Kreeka kõrgeim tipp,mida vanad kreeklased pidasid oma 12 tähtsaima jumala eluasemeks. Mägi ise on 2917 m kõrge. Mäe jalamil kasvavad metsad ja makja,kõrgemal alpiniidud. Ateena Akropol Silmapaistev antiikaja ehitusmälestis on Ateena Akropol,mis on ka kõigist akropolidest tuntuim.Linnriik ehitas suurejoonelise usu-ja kultuskeskuse kõige tähtsamasse kohta Ateenas Akropoli mäele.Akropol on antiikaja olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi. Apolloni pühamu Delfi linnas ja usukeskuses asus Apolloni Pühamu koos templi,teatri,aardekambrite, kujude,sammaskodade ja teiste kultus-
Selles referaadis räägin ma Kreekast Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Riik: Kreeka Vabariik (kreeka k.: Elliniki Dimokratia) Pindala: 131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri) Rahvaarv: 10 722 816 (2008) Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km² Riigikeel: kreeka keel Religioon: Kreeka õigeusk Riigikord: parlamentaarne vabariik Riigipea: president Karolos Papoulias Valitsusjuht: peaminister Costas Karamanlis Pealinn: Ateena (elanikkond 3,8 miljonit, koos eeslinnade ja Piraeus'ga ligi 5 miljonit) Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK
TTTTT toote tunnus; 02327 Assortii ,,Must Roos" C kontrollnumber, mida saab arvutada kindla skeemi kohaselt ja mis näitab, kas 2 kontrollnumber uuritava kauba kood on õige ja registreeritud. EAN 8 ülesehitus RRR TTTT C Lühikoodis puudub ettevõtte tunnus ja ka toote tunnus väljendatakse vähemate numbritega: Näiteks: 54029170 540 toodetud Belgias 2917 sigaretid ,,Barclay" 0 - kontrolljärk Kauplusesiseseks markeerimiseks (näiteks kaalukauba puhul) kasutatakse ka nn. vaba ülesehitusega joonkoode, mille trükib välja kaal ja mis mõningatel juhtudel võib sisaldada ka hinda. Sellised koodid on mõeldud peamiselt siseriiklikuks kasutamiseks. Vaba ülesehitusega koodide pikkused ei ole kindlaks määratud. Hulgipakendi kood EAN-14 (DUN-14, ITF-14) Kui mitu identset toodet pannakse ühte pakendisse, võib pakendi märgistada uue EAN-13
(m2) pind (m2) kohtade arv hoonele (m) 1 3000 500 2 2 8 2 EP 2 3000 500 2 2 8 2 EP 3 3328 500 2 2 8 2 EP 4 2917 500 2 2 8 2 EP 5 300 500 2 2 8 2 EP 6 300 500 2 2 8 2 EP 7 3513 500 2 2 8 2 EP 8 3000 500 2 2 8 2 EP
............................7 Maalikunst...............................................................................................................................7 2 Üldandmed Pindala: 131 957 km2 Rahvaarv: 10 538 594 miljonit inimest. Pealinn: Ateena Haldusjaotus: 52noomi. Usund: Kreeka õigeusk Aeg: Eestiga sama. Kreeka suunakood: 30 Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Ametlikuks keeleks on kreeka keel. Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli. Vanakreeka keel, mille vanimad raidkirjad pärinevad 8.7. sajandist eKr., oli antiikajal tähtis kultuurkeel, peale Kreeka eriti idapoolsetel Vahemeremaadel ja Ees-Aasias. Ladina keele ja teiste keelte kaudu on kreeka keele elemente kandunud ka eesti keele sõnavarasse (näiteks akadeemia, bioloogia, -graaf, tele-). Rahaühikuks oli Kreeka drahm(umbes 0,053 EEK) Paberrahadest on olemas 100-ne, 500-
ee, www.toomarahva.ee. Info: majutuskohti on 9, avatud aastaringselt. ** Toomihkli talu, Emumäe küla, tel: 502 3443, [email protected], www.toomihkli.ee. Info: majutuskohti on 21, avatud aastaringselt. Uustalu kodumajutus, Neeme tee 78A, Käsmu küla, tel: 53736150, [email protected], www.uustalu.planet.ee. Info: majutuskohti on 12, avatud 01.05-30.09. Vahtra turismitalu, Laane tee 9, Käsmu, tel 325 2917, [email protected], www.hot.ee/vahtraturismitalu. Info: majutuskohti on 8, avatud 01.05-31.10. Lääne-Viru majutusettevõtted 2012 HAAVIKU TURISMITALU 11 Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level
suurim mägi Kreekas. Usun, et sellest referaadist tuleb mulle ka tulevikus kasu, kui kunagi avaneb jälle võimalus Kreekat külastada ning ka teistele oma huvitavaid teadmisi jagada. 2 Ülevaade Olümpose mäest Olümpose mägi sai nime sõnast olümpiline. See tähendab jumalikku ülevust ning majesteetlikust. Olümpos on mäemassiiv Kreekas Tessaalia ja Makedoonia piiril Egeuse mere rannikul, Balkani poolsaarel. Olümpose mägi on 2917 m ning osutub Kreeka kõrgeimaks tipuks. Olümpose mägi oli kreeklaste uskumuste kohaselt antiikaja kaheteistkümne jumala elupaik. Legendaarse mäe jalamil on antiikne linn Dion, kus kummardati muiste Zeusi koos teiste Olümpose jumalatega, peeti ohvritalge, siinsetel väljakutel toimusid debatid, linnaelanike koosolekud, teatrietendused ja haaravad spordivõistlused. Tänapäeval on Olümpos rahvuspargi osa ja seaduse kaitse all, mistõttu on siin massiturismi arendamine keelatud
2. Geograafiline asend ja selle mõju majandusele Kreeka asub Lõuna-Euroopas Vahemere kaldal. Loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria. Kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Kreeka pindala on 129 000 km2 ja pealinnaks on Ateena. 4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, mis seab asustusele ja majandusele piirangud. Riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m). Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva. Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks
KAUNID DAAMID OLÜMPOSELT I HERA (JUNO) JÄÄB ILMA ERISE KULDÕUNAST Vanakreeka usundilugu seostub eelkõige OLÜMPOSe mäega, kus paiknes jumalate valitseja ZEUSi inimsilmale nähtamatu palee, kuid ka teiste jumalate, nn. olümplaste eluase. Olümpose mägi on tõepoolest olemas. See paikneb Kirde-Kreekas Egeuse mere rannikul ning on Kreekamaa kõrgeim tipp (2917 m). Olümpia linn (olümpiamängude häll) asub hoopis Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel. Hera oli Kronose1 ja Rhea tütar, kellest sai oma venna Zeusi abikaasa. Hera armukadedus ja raev jälitasid tema võistlejaid Zeusi armukesi ning isegi nende lapsi (näiteks Heraklest). Kui troojalane Paris otsustas kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Juno Sospita. Vatikani Muuseum Juno Regina
Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9
Kreeka ja Idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam. 9 Loodus Kreeka rannajoon on väga liigestunud, paljud lahed on head looduslikud sadamad. Ligi 80% territooriumist hõlmavad madalad või keskmise kõrgusega mäed: läänes tugevasti karstunud lubjakiviahelikud, idas üksikud kristalsed massiivid, seal hulgas ka Kreeka kõrgeim mägi Olümpos,mille kõrguseks on 2917 meetrit. Viimaste vahel asub ka palju madalikke. Kreekas esineb sageli maavärinaid ning Thera saarel on tegevvulkaan. Saartel ja rannikul valitseb vahemereline kliima, keskmine temperatuur juulis 25- 27, jaanuaris 4-12ºC. Idas on 400-700,läänes 900-1200 mm sademeid aastas. Sisemaal mägedes on karmim talv ning püsiv lumakate. 10 Jõed on lühikesed, suuresti kõikuva vooluhulgaga mäestikujõed
1080 33 1196 Karu Kätrin Tallinn 04:00:21 N21 2445 151 2061 Kolbre Katrin Harju 06:51:46 N21 1379 45 2788 Kool Inge Tartu 04:13:39 N21 2429 145 2014 Kopti Madli Tallinn 06:30:53 N21 1548 53 2723 Kvietkauskaite Danguole Leedu 04:22:59 N21 933 22 1382 Käes Jaanika Harju 03:52:55 N21 2350 125 2917 Käärst Kärt Tallinn 05:42:09 N21 2162 104 1721 Künnapas Margit Jõgeva 05:08:45 N21 2443 150 2004 Laul Merche Tallinn 06:51:13 N21 1949 85 2685 Lehtme Kadri Võru 04:49:34 N21 1346 44 1474 Lehtme Laura Tartu 04:12:07 N21 1263 36 1990 Lice Una Läti 04:08:15 N21 2083 99 1936 Lille Tiina Tallinn 04:58:54 N21
KAUBIK 1983 Bensiin 114 5000 KAUBIK 1987 Diisel 114 6200 KAUBIK 1989 Diisel 110 6200 KAUBIK 1994 Bensiin 147 5700 PIKAP 2004 Bensiin kat. 102 2799 PIKAP 2008 Bensiin kat. 138 2917 PIKAP 1969 Bensiin 135 5733 PIKAP 1972 Bensiin 135 5733 PIKAP 1973 Bensiin 110 3751 PIKAP 1973 Bensiin 110 5733 PIKAP 1973 Bensiin 135 5733 PIKAP 1974 Bensiin 135 5733
2912. Kui tahad koeraga sõbraks saada, ära vaata talle otse silma (see väljendaks otsest ähvardust). 2913. Vahel kleepuvad mõned rotid sabapidi tugevasti kokku ning on sunnitud liikuma kahe või enamapealise monstrumina. 2914. Jänesel on hea joosta mäest üles, kuid raske mäest alla. 2915. Kajakad ei suuda taibata, et rannakarpi ei saa vastu liiva katki lüüa. 2916. Varblasele ei meeldi sinine värv. 2917. Sisalikele meeldib süüa elavaid mesilasi. 2918. Saba mittetäieliku eemaldumise tõttu on leitud isegi nelja sabaga sisalikke. 2919. Mahamurdunud sabaga sisalikud kaotavad igaveseks ujumisvõime. 2920. Vihmaussid armastavad väga praetud liha (kui seda neile pakkuda). 2921. Varesed oskavad viieni loendada (kuid mitte rohkem; kuus ja seitse on neile võrdselt "mitu"). 2922. Tihti tekib sipelgatel saagi tassimisel raskusi, sest iga sipelgas tirib oma panust anda tahtes saaki erinevas
2906 20966 9/18/2010 Low 10 2907 20966 9/18/2010 Low 35 2908 20966 9/18/2010 Low 22 2909 20967 3/15/2011 High 50 2910 20967 3/15/2011 High 6 2911 20995 3/27/2012 Medium 37 2912 21024 12/28/2010 Medium 34 2913 21025 9/11/2010 Not Specified 38 2914 21028 6/7/2012 Critical 38 2915 21057 2/3/2011 Low 28 2916 21063 4/15/2011 Low 49 2917 21063 4/15/2011 Low 48 2918 21089 7/28/2011 Medium 4 2919 21091 12/12/2009 High 32 2920 21121 9/16/2009 Not Specified 50 2921 21125 2/26/2011 Not Specified 17 2922 21155 2/5/2011 High 4 2923 21159 6/7/2011 Low 5 2924 21188 9/21/2011 Critical 29 2925 21190 5/28/2009 Medium 28 2926 21191 11/14/2012 High 48 2927 21220 12/22/2012 Not Specified 4
annaabi.ee 
