Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"250km" - 15 õppematerjali

Kiirus-teepikkus ja aeg
11
pptx

Kiirus, teepikkus ja aeg

Tähised s on teepikkus, v on kiirus ja t on aeg. Valem on s = v t Näide Tramm sõitis 120km/h. Ta sõitis 2tunndi ja 5minutit. Mis oli selle maa teepikkus? S=120km/h 2,05h=246km Vastus : Teepikkus oli 246kilomeetrit. Aeg Aeg on füüsikaline suurus. Aega mõõdetakse vaatluse alghetkest kuni vaatluse lõpphetkeni. Tähised v on kiirus, t on aeg ja s on teepikkus. Valem t = s : v ­ teepikkus jagata kiirus. Näide Jalgrattur sõitis 25km/h. Teepikkus oli 250km. Kui kaua tal kulus selle läbimiseks aega? T=250km : 25km/h=10h Vastus : Tal kulus selle läbimiseks 10tunndi. Kaas õpilastele 1)Kui suur oli lennuki kiirus? Kui ta pidi lendama 2220km ajaga 4h. Vastus km/h ja m/s. 2)Kui suur oli teepikkus? Kui laev sõitis 60km/h ajaga 2h. Vastus km ja m. 3)Kui suur oli aeg? Kui kosmoselaev lendas 252800km/h. Teepikkus oli 2000000km. Vastus h ja sek. Vastused 1)555km/h; 154.166m/s 2)30km; 30000m. 3)7.91km; 28481sek.

Füüsika → Füüsika
36 allalaadimist
Tähed ja linnutee
12
ppt

Tähed ja linnutee

http://www.youtube.com/watch?v=0J8srN24pSQ Üks lähim täht (8,6 va) Kaksiktäht Siirius A + Siirius B Vaatlus : lõunapoolkeral juuli alguses õhtul peale Päikese loojumist ja hommikul enne Päikese tõusu. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Meie Galaktika (suuruselt II) Galatika tuum on must auk Spiraalne hiidgalaktika Päike tiirleb koos oma kaaslastega ümber galatika u 250km/s Linnuteel on 2 kaaslast http://et.wikipedia.org/wiki/Siirius http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tahed .htm http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4ht_ %28astronoomia%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee "Tähistaevas" entsüklopeedia "Tähistaeva saladused" C. Oxlade

Füüsika → Füüsika
37 allalaadimist
Garantii
12
pptx

Garantii

Tehnilised andmed Mootori tüüp (kütus) Kütusekulu linnas Käigukast Võimsus kw (l/100km) Vedavad rattad Tippkiirus km/h Kütusekulu maanteel Baashind alates Kiirendus 0-100km/h(s) (l/100km) Keskmine (l/100km) V8 4.2 bensiin 14,9 7-k automaat (S- tronic) 331kw 8,5 nelikvedu 250km/h 10,8 1 298 800 eek 4,6 Garantiitingimused Audi ettevõtted tagavad uutele müüdud autodele 2-aastase vigadevabaduse garantii alates auto kätteandmisest kliendile (müügikuupäevast). Garantiidokument on auto hooldusraamat, kus on fikseeritud auto kätteandmise kuupäev, mis märgib ühtlasi garantiiperioodi algust. Hooldusraamatusse kantud hooldus-kinnitused on tõenduseks, et Audi AG hooldusintervalli nõuetest on kinni peetud ning on oluliseks

Auto → Auto õpetus
32 allalaadimist
ASTRO KT küsimused
2
docx

ASTRO KT küsimused

2. Millises kohas Maal näeb vaatleja V tähe ööpäevast teed taevasfääril nii , nagu see on kujutatud kõrvaloleval joonisel? (paremale suunduv nool) lõunapoolkeral. 3. Neptuun, mille keskmine kaugus Päikesest on 30 a.ü., avastati 1846.a. Mis aastal lõpetab Neptuun ümber Päikese oma esimese täistiiru, arvestades avastamise ajast? 1/T2ruudus=1/30kuubis. (164,3) 4. Spektrijoone punanihke järgi määrati galaktika eemaldumise kiiruseks 250km/s. Kui kaugel asub see galaktika meist? Vanus anda kilomeetrites. v=H*s s=v/H. S=250/75(see 75 on const)=3,33 Mpc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m 5. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesest, planeetidest, tähtedest, asteroididest. 6. Loetlege 8 suurt planeeti alates Päikesest! Merkuur, Veenus, Maa(kuu), Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Mis on komeet? sabatäht, kivimitest ja jääst koosnev suure orbiidiga taevakeha, mida ümbritseb udu. 8

Astronoomia → Astronoomia
14 allalaadimist
Teine maailmasõda - II MS sõdivad pooled
2
doc

Teine maailmasõda - II MS sõdivad pooled

Kanada ja Poola sõjajõud maabusid Lääne- Prantsusmaal Normandias. See oli Teise maailasõja suurim meredessantoperatsioon, millega Euroopas avati teine rinne. Stalingradi lahing (21aug 1942-2veebr1943) Saksa Wehrmachti ja Punaarmee vahel. Saksa väed jõudsid 23aug Volgani, tundisid 13sept linna ja vallutasid suure osa sellest. 20nov asusid Stalingradi väed üldisele vastupealetungile ja 23nov piirati ümber Saksa 6armee ja 1943 jaan surusid NSVL väed piiramisrõnga kuni 250km eemale. Vastupani kestis veebr alguseni. Hitler sai esimest korda lüüa. Partisaniliikumine Relvastatud eraisikute võitlus vastase võimu alusel alal. Partisanid ei kuulunud sõjaväkke, kuid kandis avalikult relva ja juhindus sõjapidamisseadusest. II MS ajal peeti partisanivõitlust kõigis Saksamaa ja selle liitlaste okupeeritud riikides (vastupanuliikumine). Rahvuslikest erijoontest hoolimata oli vastupanuliikumine rahvusvaheline, see väljendus ühises eesmärgis vabaneda okupantidest

Ajalugu → Ajalugu
414 allalaadimist
Astronoomia mõisted
2
docx

Astronoomia mõisted

2. Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66o 33´ nurga all oleva telje perioodiga 81 164 sekundiga ehk 0,99 ööpäeva. 3. Telje pretsessori orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. Päikesevarjutus ­ kui Kuu katab oma liikumisel Päikese, näeme päikesevarjutust. Täisvarju piirkonnast on nähtav täielik, poolvarju piirkonnast osaline päikesevarjutus. Täielik päikesevarjutus on nähtav 250km laiusel maaribal, selle kestus ei ületa 7minutit ja 40 sekundit. Üldse võib aastas esineda 2-5 päikesevarjutust. Samas maakohas 200-300 aasta järel. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutus ­ Kuu sattumisel Maa varjukoonusesse tekib kuuvarjutus. Kuuvarjutused on

Astronoomia → Astronoomia
56 allalaadimist
Verduni Lahing
6
doc

Verduni Lahing

Ründajaks pooleks olid lääneliitlased, kuid Saksa rinnet läbi murda ei suudetud. Inimkaotused mõlemal poolel kokku olid 1 300 000 meest. (http://www.hot.ee/hellemailuts/Ajalugu1.htm 10.04.08 22:50) Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksemburi ja Belgiasse. Kuid oodatud läbimurret ei tulnud, sest Belgia kindlused osutasdi Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aastal augusti lõpul toimus 250km pikkusel rindel nn piirilahing, kus prantuse ja inglise armeed oli sunnitud taganema. Sakslased jätkasid võimsalt ja jõudsid Pariisi lähistele. Septembril alustasid Prantsuse armeed Marne'i lahingu nime all tuntud vastupealetungi, Saksa väed paisati tagasi. Nii nurjati lõplikult Saksamaa välksõja plaan, läänerindel algas positsioonisõda, kaeviksõda. 1915. aasta aprillis kasutasid sakslased Ypres'i lähedal esimest korda gaasi. Klooriballoonid paigutati 6km ulatuses rindele

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Volkswagen Phaetoni Lugu
18
doc

Volkswagen Phaetoni Lugu

konkurentsi BMW ja Mercedes-Benzi mudelitele. Phaeton oli mõeldud just pakkuma esmaklassilist mugavust nagu S-klass ja Lexus LS. Piëch andis inseneridele 10 nõuet millele pidi Phaeton vastama. Enamus nendest olid salastatud, kuid mõned neist avalikustati. Näiteks Phaetoni tippmudel pidi olema võimeline sõitma terve päeva kiirusega 300km/h, välistemperatuuriga 50 °C ning hoidma sisetemperatuuri 22 °C. Ta esitas selle nõudmise vaatamata sellele et Phaetoni tippkiirus on piiratud 250km/h. Algul ütlesid paljud insenerid, et sellistele nõudmistele vastavat autot pole võimalik ehitada. Vaatamata sellele saadi valmis esimene generatsioon. 3. Valmistamine Volkswagen Phaeton pannakse käsitsi kokku keskkonnasõbralikus tehases Saksamaal Dresdenis. Tehast kutsutakse ka läbipaistvaks tehaseks, kuna ta on ehitatud klaasist. Samas tehases valmistati ka luksusautot Bentley Continental Flying Spur kuid 2006. aastal viidi see üle Inglismaale.

Auto → Auto õpetus
12 allalaadimist
Rootsi
11
odt

Rootsi

Rootsi geograafiline asend Rootsi asub Põhja-Euroopas, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Skandinaavia poolsaarel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Naaberriigid on Soome(idast), Norra(läänest) ja Taani(lõunast). Rootsi asub koordinaatidel 62° põhjalaiust, 15° idapikkust. Rootsi pealinn Stockholm asub koordinaatidel 17,5° põhjaliust, 59° läänepikkst. Rootsi kaugus Eestist on ligikaudu 250km (linnulennul). 5 Ajatsoon Rootsi asub ajatsoonis GMT + 1. Eesti asub GMT +2 ajatsoonis. Riikide ajaerinevus on 1h, kui Roostis on kell 5, siis Eestis on kell 6. Pinnamood Pinnamoes valdavad mandrijää silutatud madal kiltmaa ja künklik tasandik, iseloomulikud on kristalseist kivimeist kaljud. Maa jaotub 3 ajaloolis-geograafiliseks piirkonnaks: Norrlandiks, Svealandiks ja Götalandiks

Geograafia → Geograafia
46 allalaadimist
Norra
8
doc

Norra

paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud isegi Floridas, samal laiusel asuvatel Kanaari saartel on see praktiliselt võimatu. Virmalisi on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100-150 km kõrgusel) või punast (umbes 250km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu, mida võib mõnikord näha ka Eestis.

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
Virmalised
16
doc

Virmalised

moodustades otse vaatleja pea kohale krooni · Kiir ­ Üksik, kitsas, sambalaadne, väga kõrgel tekkiv virmalisemoodustis · Diffuussed virmalised ­ Hajusad, hägused, ebaselgete servadega virmalised. Väikses lapid ja laiad loorid · Mustad virmalised ­ Laia virmalisteala keskel asuv tume piirkond. Ala, kus virmalistevalgust ei teki. 10 11 Rohekas-lilla kaar Punakas-roheline kaar 250km kõrgusel 12 Virmalisi teistel planeetidel Virmalisi on võimalik näha ka teistel planeetidel. 1994.-95. aastal pildistas Hubble'i taevateleskoop Jupiteri atmosfääris mitmel korral virmalisi. Kuna seal esineb pigem vesinikku, tuli virmaliste jälgimiseks kasutada ultraviolettkiirtele tundlikku kaamerat. Jupiteri virmalised erinevad Maa virmalistest veel ka seetõttu, et need ei ole põhjustatud Päikeselt saabunud päikesetuulest

Maateadus → Hüdrometeoroloogia
64 allalaadimist
Belgia
24
doc

Belgia

Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 4 ÜLDANDMED Riigi nimi: Belgia kuningriik (Royaume de Belgique--Koninkrijk België) Asukoht: Lääne-Euroopas, piirneb Põjamerega, ühine piir Prantsusmaaga 620 km, Saksmaaga 167 km, Luksemburgiga 148 km, Taaniga 450 km. Geograafilised koordinaadid 50 50 N, 4 00 E (vt Lisa 1) Pindala: 30,528km² (maismaa sellest 30,278km² ja meri 250km²) Rahvasarv: 10,392,226 (Juuli 2007) Linnastumise tase: 97% Riigikord: konstitutsiooniline monarhia/parlamentaarne demokraatia. Riigipea: Kuningas Albert II. Troonipärija prints Philippe. Rahvuspüha: 21. juuli - kuningas Leopold I ustavusvanne riigi põhiseadusele (21.07.1831). Parlamendivalimised: Üleüldised ja kohustuslikud alates 18. eluaastast. Järgmised üldvalimised toimuvad juunis 2011.

Geograafia → Geograafia
82 allalaadimist
Lapimaa
18
docx

Lapimaa

Sellest tulenevalt on lääne kaldal Soroy-is (Norra) veebruari keskmine temperatuur -2.5 oC ja sisemaal Kautokeinos -14oC. Madalaimad temperatuurid on mõõdetud Kittiläs -51.5oC, Karasjok-is (Norra) -51.4oC ja Karesuandos (Norra) -48.7oC. (Ratcliffe, 2006) Kui talvel on kontinentaalne kliima kõige külmem, siis suvel on mandri siseosas kõige kõrgemad temperatuurid. Lulea (Rootsi) ja Tornio (Soome) vaheline ala kuni 250km ulatuses põhja suunas on kõige kontinentaalse sooja kliimaga. Sealse ala suve maksimum on olnud 28-30 oC. Tavaliselt on neil aladel päikesepaisteline suvi. (Ratcliffe, 2006). Lapimaa üldine juuli kuu keskmine temperatuur on 8o-16oC. (Suur Maailma Atlas) Paljudes kohtades on temperatuuri maksimum kõigest 10oC ja seda ainult ühe kuu jooksul. Suve ilmastik varieerub suursti aasta aastalt. (Ratcliffe, 2006)

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
7 allalaadimist
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL
74
pdf

VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL

● Inglismaa ­ lootes teiste abile, toetades liitlasi ning saates välja väikesed jõud    Sõjalised liidud  ● Keskriigid ­ Saksamaa, Austria­Ungari, Bulgaaria, Türgi  ● Antant ­ Serbia, Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Jaapan, Itaalia, USA    Läänerinne ­ Prantusmaa ja Inglismaa ­> Saksamaa (Belgia ja Kirde­Prantsusmaa)  ● Marne’i lahing 1914  ○ Piirilahing 250km pikkusel rindel, nurjas Schliefeni plaani  ● Ypres’i lahing 1915  ○ Kasutati esmakordselt gaasi  ● Verduni lahing 1916  ○ Kestis 10 kuud  ○ Mõlemal pool hukkus üle miljoni mehe  ● Somme’i lahing 1916  ○ Kestis viis kuud  ○ Kasutati esmakordselt lennuväge ja tanke    Idarinne ­ Venemaa ­> Austria­Ungari ja Saksamaa algul manööversõda,  positsioonisõda 

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Demokraaia ja demokratiseerimine
46
rtf

Demokraaia ja demokratiseerimine

peaksid P-maa nägemustes looma NL-i vastase "sanitaarkordoni", kuid tülitsevad omavahel Tšini pärast. 25' Locarnos Saksa-Poola arbitraažileping. Piirid olid ebakindlad ja toimusid pidevad tülid Ukraina, Leedu, Saksamaa ja Tšehhoslovakkiaga. 19'- 20' Vene-Poola sõda. Pärast antikom. Ukraina valitsusega liidu sõlmimist tungib Pilsudski Kiievini. Sõjaline liit P-maa ja Rumeeniaga. Poola peatas bolševike edasitungi. 18.03.21' Riia rahuga sai palju maad idas (piir rahvuslikust piirist u 250km ida pool). Võttis ka Vilniuse ja Austria osa Sileesiast (teine osa Tsehhoslovakkiale). Probleeme: Rahvusküsimus (100 000 leedulast, 1mln sakslast, 1,5mln valgevenelast, 3mln juuti ja 4mln ukrainlast). Maaküsimus: Maareformiga hävitati eelkõige Sakslaste suurmaaomand, säästes poolakate oma. Maaküsimus jääb lahendamata. 21' koostati põhiseadus. 21' ka Saksa-Poola piiri kindlaksmääramine. Loodi bank ja arendati kaevandusi Sileesias. Ka esimene sadam

Ühiskond → Ühiskond
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun