bioloogiline-tavaliselt mõeldakse kontaminatsiooni al bioloogilist kontaminatsiooni; põhjustatud bakterite, mükoplasmade, viiruste, seente, pärmide, teiste eukarüootsete rakkude poolt Kontaminatsioonile iseloomulik on: -pH muutus -hägusus -ebameeldiv lõhn 8. Rakkude arvu määramine koekultuuri tassil (hematsütomeeter, rakkkude lugemine, rakkude arvu arvutamine). Hematsütomeeter  loed rakud ühes teatud ühikus (1mm3) ja arvutad tassi koht. Loed igas ruudus, arvutad keskmise. Siis arvutad lahjenduste järgi tassi kohta. 9. Rakkude kasvukõver ja selle koostamine. Mida kasvukõver rakukultuuri kohta ütleb (nt fibroblastid vs epiteelirakud)? Rakkude arv eri päevadel 10. Rakkude elulemus, elulemuse %-i arvutamine. Elumus: elus/ surnud. Elumuse % = elumus *100% 11. Töö rakkudega: kultuuride harvendamine (suspensioonis kasvav vs kinnituvad rakud)
heemi ja globiini. Igas heemis üks Fe aatom, mis seob ühe O 2 molekuli. (ül ongi hapniku transport). 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor Veregrupi määramise pm seisneb aglutinogeeni (A või B) esinemises veres. 0 veregrupil aglutinogeen puudub, aglutiin nii alfa kui beeta. A veregrupis A aglutinogeen, aglutiniin beeta jne. Reesusfaktor on valguline D antigeen, kui erütrotsüüfif seda sisaldavad, on Rh+ 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1mm3 veres 200 000  400 000 tk (sõltuvalt elu ja töö rütmist). Trombotsütoos on trombotsüütide hulga suurenemine. Ülesanne on vere hüübimise tagamine. Hüübimine seisneb vere plasma valgu fibrinogeeni füüsikalis-keemiliste omaduste muutumises, mille tulemusel tekib fibriin. Saab alguse vereliistaku purunemisest. 9. Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded 1 mm3 veres 6000-800tk. Leukotsütoos on leukotsüütide hulga suurenemine. Leukotsüüdid
sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis üks Fe aatom, mis seob ühe O 2 molekuli. (ül ongi hapniku transport). 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor Veregrupi määramise pm seisneb aglutinogeeni (A või B) esinemises veres. 0 veregrupil aglutinogeen puudub, aglutiin nii alfa kui beeta. A veregrupis A aglutinogeen, aglutiniin beeta jne. Reesusfaktor on valguline D antigeen, kui erütrotsüüfif seda sisaldavad, on Rh+ 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1mm3 veres 200 000  400 000 tk (sõltuvalt elu ja töö rütmist). Trombotsütoos on trombotsüütide hulga suurenemine. Ülesanne on vere hüübimise tagamine. Hüübimine seisneb vere plasma valgu fibrinogeeni füüsikalis-keemiliste omaduste muutumises, mille tulemusel tekib fibriin. Saab alguse vereliistaku purunemisest. 9. Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded 1 mm3 veres 6000-800tk. Leukotsütoos on leukotsüütide hulga suurenemine.
A veregrupiga inimene võib verd anda AB ja A veregrupi inimestele B veregrupiga inimene võib verd anda AB ja B veregrupiga inimestele AB veregrupiga inimene võib verd anda ainult oma veregrupi inimesele, saada kõigilt reesusfaktor – kui erütrotsüüdid sisaldavad valgulist D antigeen, siis RH+, kui D antigeen puudub RH-. 85% inimestel RH+ ja ülejäänudtel RH-. Loote vereringes võib konflikt tekkida, kui emal ja lapsel erinev RH. 8.Leukotsüüdid, hulk, jaotus, nende ülesanded 1mm3 veres 6000-8000 leukotsüüti. Leukotsütoos – leukotsüütide hulga suurenemine. Tekib organismi sattunud haigustekitajate või toksiliste ainete pärast. Leukopeenia – leukotsüütide hulga vähenemine. Organismi kaitsevõime väheneb. Jagunevad: 1) Granulotsüüdid 62% - Eusinofiilid 2% - Basofiilid <1% - Neutrofiilid 59% - teostavad fagotsütoosi (bakterite hävitamine), sest pole veel täielikult välja kujunenud ja omavad suurt liikumisvõimet
inimese koorioni gonadotropiini (HCG) siduvaid antikehi kasutatakse raseduse detekteerimisel. immunohistokeemias antigeeni detekteerimiseks kudedes immunofluoresentsis Neurobiotehnoloogia Aju uurimise eesmärgid Aju uurimise eesmärgid · Üksin neuron võib maksimaalselt moodustada 10,000 kontakti (sünapsit) · Inimese ajus on vähemalt 1014 neuronaalset kontakti · Linnuteel on 2x1011 tähte · 1mm3 inimese ajus on mitu kilomeetrit aksoneid ja dendriite · Üks neuron võib olla kontakis 10,000 neuroniga, keskmiselt 1000-ga Ilma sünapsita on neuron "surnud" Neuronite omadused Võtta vastu, integreerida ja edasi saata signaale Kasutatakse elektrilist ja keemilist signaali Signaali ülekannet saab moduleerida (arvuti!) Kontaktide arvu saab muuta (arvuti) Mälu põhineb signaali ülekande moduleerimisel ja sünapsi struktuuri muutmisel Kuidas rakendada neuroteaduste saavutusi
tüübid: 1) valge e korrosioonimädanik ja 2) oluliseim morfoloogiline struktuur on pruun e destruktiivmädanik.. valge- sellised hümeniaalkiht e hümeenium (moodustab seened, mis kõrvaldavad puidust e seeneeosed). Eoskonnal moodustub 4 eost. mädandavad ligniini. Pruun- kõrvaldavad Lisaks eoskonndadele võib hümeniaalkihil tselluloosi. Seen kui sõber.1) mükoriisa esineda ka teisi mikrostruktuure nt moodustaja 1mm3- 100m seenehüüfi. keemilised kristallid. Puitu lagundavate Hüüfide abil saab puu kasutada mullamahtu. seente viljakehi võib klassifitseerida Seen on heterotroofne ja vajab süsivesikuid, mitmeti: 1) a) mitmeaastase- torikulaadsed mida puu eritab+ spetsiifilisi bioaktiivseid viljakehad on põhilised lagundajad. aineid et sümbioos püsiks. 2) endohüüfid- ka -Viljakeha allküljele tekib igal aastal uus
2) Teist järku (sekundaarne) – tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Pärilikkuse kaitsmiseks. Nõrgad vesiniksidemed. Juuste ja küünte valkude lõplik tase – fibrillaarne valk. 3) Kolmadat järku (tertsiaarne) – keraja kujuga gloobul. Kuju sõltub ka aminohapete lisaahelast. Struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahel. *Hemoglobiin valguline, seda mõjutab pH. 1mm3 veres on 5 miljonit punaliblet, neist igas 20 miljonit hemoglobiini molekuli. Punalible kuju vajalik efektiivseks gaasivahetuseks. Sirbi-kujuline aneemia – verelible vale kujuga (põhjustab ummistusi), sest viga aminohappes. 4) Neljandat järku (kvaternaarne) – kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi. Ehk suuremate molekulide teke väiksemate struktuuride ühinemisel funktsionaalsuse saavutamiseks.
pehme suulae veresooned on täitunud ja sinakad. Hiljem lisanduvad konjunktiviit, riniit. Kõhu palpeerimisel või selle järgselt tekib haigel loomal okserefleks. Need haigustunnused võivad süveneda ning lisanduda diarröa. Oksendamine, diarröa ja nõrevool ninast võib muutuda ebaregulaarseks. Kassipoegadel tserebellaarse hüpoplaasia tagajärjel tekivad treemorid ja koordinatsioonihäired. Pärast kehatemperatuuri tõusu langeb pidevalt leukotsüütide arv kuni 4000 - 1000 1mm3. Loomad surevad haiguse igas staadiumis, kuid sagedamini 2—5 päeva pärast iseloomulike haigustunnuste kujunemist. Suremus sõltub looma vanusest, noorloomade letaalsus ulatub 30—90%-ni. Vanematel loomadel kulgeb haigus aeglaselt, üksikjuhtudel tõuseb kehatemperatuur ja tekib kõhulahtisus, mille tagajärjel kujuneb organismi dehüdratsioon ja looma surm. Paranenud loomad jäävad viiruskandjateks. Pat.anatoomia: Korjus on kurtunud, peensoole limaskestas hemorraagiad, mesenteriaalsed
Punaliblesi on 5000000/1 mm3-s. Eluiga on kaks kuud. Trombotsüüdid ehk vereliistakud: kõige väiksemad, ilma tuumata, värvusetud vererakud, ei liigu ise, korrapäratu kujuga. Ülesandeks on verehüübimise võimaldamine. Leukotsüüdid ehk valgelibled: suured tuumaga rakud, värvusetud, liikumisvõimelised. Ülesandeks on võidelda võõrainete ja haigustekitajatega. Nende arv sõltub tervislikust seisundist. Normaalne on 5000-8000/1mm3-s. · Immuunsüsteem Lümfotsüüdid- valmistavad kaitsevalke. Lümfisülmed- veri rikastab lümfotsüütidega ja hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Põrn- verevarupaik, moodustuvad uued lümfotsüüdid. Harelun- kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Immuunsus- on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Aktiivne ja passiivne, kaasasündinud ja omandatud.
ainevahetusproduktidest. Nagu verigi, asetseb ta kinnistes kanalites(lümfisoontes ja sidekoes umbselt algavates lümfikapillaarides) ning koosneb plasmast ja selles asetsevatest vähestest lümfirakkudest. Lümfi plasma sarnaneb keemiliselt vereplasmaga, välja arvatud valkained, mida on lümfis kaks korda vähem kui veres. Rakkudest esinevad lümfis peamiselt lümfotsüüdid ja väiksemal määral monotsüüdid. Üldiselt on lümfi keemiline koostis ja ta rakkude hulk kõikuv ( 1mm3-s umbes 8000 rakku). Rakulised elemendid segunevad plasmaga peamiselt lümfisõlmedes. 14. Ainete transpordi viisid läbi membraanide. Ainete transport : ·probleemid - ainete konsentratsioonid; transport vastu konsentratsioonigradienti nõuab energiat; lipiidne kaksikkiht laseb vabalt läbi vett, O2, CO2, aga mitte ioone, hüdrofiilseid molekule (glükoos) ega makromolekule. ·transpordiviisid  difusioon  mööda konsentratsioonigradienti ( vesi, gaasid, etanool, glütserool jt
ainevahetusproduktidest. Nagu verigi, asetseb ta kinnistes kanalites(lümfisoontes ja sidekoes umbselt algavates lümfikapillaarides) ning koosneb plasmast ja selles asetsevatest vähestest lümfirakkudest. Lümfi plasma sarnaneb keemiliselt vereplasmaga, välja arvatud valkained, mida on lümfis kaks korda vähem kui veres. Rakkudest esinevad lümfis peamiselt lümfotsüüdid ja väiksemal määral monotsüüdid. Üldiselt on lümfi keemiline koostis ja ta rakkude hulk kõikuv ( 1mm3-s umbes 8000 rakku). Rakulised elemendid segunevad plasmaga peamiselt lümfisõlmedes. 14. Ainete transpordi viisid läbi membraanide. Ainete transport : ·probleemid - ainete konsentratsioonid; transport vastu konsentratsioonigradienti nõuab energiat; lipiidne kaksikkiht laseb vabalt läbi vett, O2, CO2, aga mitte ioone, hüdrofiilseid molekule (glükoos) ega makromolekule. ·transpordiviisid  difusioon  mööda konsentratsioonigradienti ( vesi, gaasid, etanool, glütserool jt