the flag ship called 'Victory' famous quote: 'every man of England must do his duty' Captain James Cook navigator explorer mapped many seaways and charted many countries Industrial revolution ( second half of the 18th c. ) new machines ( weaving ), factories established new methods of farming England is rich in coal, wool, iron ore international trade boom canals and railways were built population increased to London : the largest and richest city in Europe ( population 1mln ) 18101820 the Highland Clearances in Scotland local farmers could not pay the high rent so they left and they were replaced by sheep 19th c. A time of great social reform slave trade abolished laws to regulate work primary schools 18371901 the Victorian Age Queen Victoria longest reigning monarch, 64 years her husband was Prince Albert ( died in 1861 > Victoria's long mourning ) nine children British Empire very powerful ( 1/4 of the world's territory and population
üksteise ümber, varjutusmuutlikud ja spektraalkaksikud-lähedale-kaugele-lähedale. Mitmiktähed:3 -... tähte omavahel seotud. Muutlikud tähed: 1) korrapärased-tsefeiidid, kosmose majakad,mida suurem täht,seda suurem periood. 2)korrapäratud-plahvatavad,novad-väike plahvatus 1.Tähe sünd: kosmiline tolm e. H ja He gravitatsioon, 15 mln kraadi->termotuumareakt. Eluiga sõltub massist. Mo=päikese mass. 10 Mo=1mln, päike elab=10 mrd 2.Tähe surm: H otsas->He->c->punane hiid plahvatab novana, aine paiskub kosmosesse. 1)jäänus suurem kui 1,4 Mo->valge kääbus-must auk-ülitihe ainekogum 2)jäänus väiksem kui 1,4Mo->valge kääbus->must kääbus Galaktikad ehk täheparved. 1)Linnutee Galaktika, spiraalne,Päikesesüsteem,tuumas sünnivad uued tähed,laius 100 000va. U 100 mrd tähte,tiirlemisperiood=200 mln a, kiirus 300 km/s
keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. (nt savidel on peened poorid, mis täituvad õhuga aga lasevad veel kergesti läbi nõrguda.) mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. Reljeef. Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist Aeg(mulla vanus) aja jooksul muld areneb(genees). Eesti mullad on ca 10 000aasta vanused ;vanade mandrite platoodel 1mln, rannikul 1 aasta. AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID Kliima mõjutab murenemist sademed, temperatuur, päikesekiirgus) Otsene mõju- aineringe Kaudne mõju Bioloogiline aktiivsus Organismid Toiteelemente ja orgaanilist ainet vajavad ka mullas tegutsevad mikroorganismid ja muu mullaelustik. Mida rohkem on mullas biomassi , seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine lagunemisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus
naftahind jääb nii kõrgemaks. Vabad võimsused mängivad puhvri rolli nõudluse ja pakkumise vahel. Kui nad on madalal tasemel, tarbijad muretsevad et nafta tarne võib katkestada. Hirm tõuseb hinda, ning iga juhtum, mis võib katkestada nafta kaevandus, kohe mõjub hinda kõrgemaks. Maailma vaba võimsused nafta kaevanduses, on väga raske kõrge täpsusega mõõtma. 2004 aastast kuni 2006 aastani, madal vabavõimsuste tase (umber 1mln barreli ööpäevas) oli põhiliseks põhjuseks hinnakasvamiseks. Tõeline (20004$ / barrel) nafta hinna ajalugu. Allikas: theoildrum.com 1970-1980 aastatel nafta nõudluse ja pakkumise balansil oli veel suur mõju hinnatasemele. Edasi see faktor kaotab oma tähtsust. Kriitiline nafta tarbimise langemine koos väikese OPECi osa langemisega maailma nafta kaevanduses, andsid võimalust arvama, et keskajalises
See koosneb 52000 päikesepatareist, mis asuvad 2m kõrgusel maapinnast. Selle koguvõimsus on 11 MW ja kogu jaam hõlvad endaga 60ha. Jaam asub ühes kõige päikeserohkes piirkonnnas ja sellega saab elektrit umbes 8000 maja. Kogu selle jaama ehitamiseks läks 75mln US dollarit, aga sellega on nüüd Pprtugal vähem sõltuv imporditavast kütusest. 2008 a. valmis Portugalis euroopa suurim tuuleenergiajaam. See koosneb 120 tuulikust. Sellega saab elektrit umbes 1mln inimest. Naftast ja gaasist todetakse 64,5 % elektrit, hüdroenergia moodustab 31,3 %, tuumaenergi 0% ja muud energiaallikad 4,1 % (2007a) Elektrit toodetakse 44, 83 miljardit kW ja tarbitakse 48, 02 miljardit kW aastas. Eksporditakse 1, 906 miljardit kW ja imporditakse 8 371 kW aastas. 5.2. Põllumajandus Põllumajanduslik Portugal on olnud Lääne Euroopa kõige vaesem riik. Sajad tuhanded inimesed on tööd leidnud Kesk - Euroopas. 1974. aasta revolutsioon viis
nõudmistest(kandevõime,seadvus,koormuste iseloom. jne).Laagri suuruse valiku eesmärgiks on vajaliku ressursi tagamine ilma.et tekiks pindväsimus e piting.Reaalsetes tingimustes töötava laagri ressurss oleks L=(C/Fp)p miljonit pööret,kus C-laagri dünaamiline kandevõime(W),mille suurus antakse laagreid tootva firma kataloogis ja mis sisuliselt on püsiva suurusega radiaal(telg)koormus,mille puhul laager tõenäosusega 90%,peab pindväsimusnähtudega vastu 1mln pööret koormus,mida laager ;Fp-laagri taandatud dünaamiline koormus(N),mis arvestab tegelikult laagrile mõjuvaid radiaal-ja telgkoormusi(dünaamika,temp jne);p-astmenäitaja(kuulilaagritele p=3 ja rulllaagritele p=10/3). 51.Sidurid ja nende peamised ülesanded. Sidur on samatelgseid võlle ja rattaid ühendav masinaelement.Ülesanded:1.Kanda üle pöördemomendi.2.Kompenseerida võllide asendi koostehälbeid kompenseerivad sidurid:rööpsuse e samatelgsuse
Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi kutsutakse kromanjoonlaseks
Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspetsiifilisus – tropism. Sama tüvi võib nakatada eri liike ja põhjustada eri kudede kahjustusi – eri liikidel on erinev resistentsus. Viraalsed infektsioonid on vähem patogeensed, kui neil on looduslikud peremehed. Virulentsus sõltub ka sellest, kas rakul on olemas retseptor. Kui on konserveeritud retseptor – seda erinevamaid liike viirus nakatab. Marutaudi jaoks on vaja
Saksamaal elab 82 310 000. inimest. Rahvastiku keskmine tihedus on 231 in./km2 (2007). Kõige suurem on asustustihedus linn- liidumaades (Berliinis 3800, Hamburgis 2280 ja Bremenis 1640 in./km2 ) ja Brandenburg (88). Seevastu Nordhein-Westfalenis elab 530 ja Saarimaal 415 in./km2 . Ajaloolise arengu eripärast ja föderaalsest riigikorraldusest johtuvalt ei ole Saksamaal selgelt välja kujunenud metropoli ega ka hiidlinnu. Suurim linnastu on kujunenud Reini- Ruhri piirkonnas. Üle 1mln. elanikuga linnu on 3, 500 000- 1 000 000 elanikuga 9 ning 100 000- 500 000 elanikuga 70 (2003). Neis 82 suurlinnas elab 25,3 miljonit inimest (31% Saksamaa rahvastikust). Alla 2000 elanikuga asulates elab 8% rahvastikust, Saksamaale on iseloomulikud väikese ja keskmise suurusega linnad. Kuni II maailmasõja lõpuni oli Saksamaa rahvusvaheliselt ühtne riik. Pärast II maailmasõda on eeskätt võõrtöölistena Saksamaale rulnud mitte-Saksa päritolu inimesi, kelle järglastest on osa saanud
Seal said takistuseks loodusolud märjad dzunglid, kiirevoolulised jõed. Alistati sküüdid. Jaotas ter 20 üksuseks straapiateks. Straap oli piirkonna valitseja. Tal oli suur võim. Kogus oma heaks arvamise järgi makse. Ülestõusu ei tohtinud välja kutsuda. Tohtis olla kohtumõistjaks, kõrgem majanduslik võim. Raha ehituse jaoks tuli riigilt. Talle allu maakaitsevägi. Üksusesse ei tohtinud kuuluda pärslased. Impeeriumis elas üle 50mln inim. Pärslasi oli 1mln. Seadusega anti pärslastele eesõigused. Straabist kõrgem oli ülemjuht. Kontrollis straabi tegevust. Straabid teda käsutada ei tohtinud. Tal olid kindlad kohustused. Straap võis mitme aasta maksud korraga ära maksa. Egiptus pidi igal aastal maksma 9t hõbedat, 1t kulda. Hobusekasvatused pidid andma 500 hobust tallidesse, Babüloonia andis 500 noormeest haaremi valvuriteks. Sõjaväereform Reformis armeed Assüüria eeskujul. Moodustati löögijõuline, tegeldi väljaõppega, said palka
Eesti asub IdaEuroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia (Balti) kilbi lõunanõlval. Eesti aluspõhi koosneb kahest korrusest. Kõige all lasub paks moonde ja tardkivimitest aluskord, mida katab settekivimitest pealiskord. Pealiskorral lasuvat õhukest pudedate setete kihti nim. pinnakatteks. Pinnakate on tekkinud kõige hiljem, peamiselt viimase jääaja jooksul ja peale seda. Läänemere ümbrust hõlmav u. 1mln km2 suurune nelinurkne mandrilise maakoore plokk kujunes välja siis, kui sulgus ürgne Svekofennia ookean (Svekofennia kurrutus 1,9 mrd a.t.) Moodustus Svekofennia kurdmäestik, tulevane Eesti asus selle mägimaastiku keskosas, mida pidevad kulutused tasandasid künklikuks tasandikuks (lavamaaks). Vana, Kesk ja Uusaegkonna kõikuvliikumised tekitasid maakoorde laugeid vagumusi, milesse moodustusid
(kuningas Albert) 10 päeva päästsid Prantsusmaa. Briti väed Prantsusmaale. Saksa vägede peatamine Marne'i jõel. Sept ,1914 25 km kaugusel Pariisist. Kindral Joffre. Läänerinne 1915 1916 Positsioonisõda e kaevikusõda. Rinne ulatus La Manche'i väinast Shveitsini Rinde paigalpüsimine. Rinne nihkus u 30 km Sakslaste läbimurdekatsed: Ypres'i lahing (gaas)1915 Verduni lahing ("hakklihamasin") hukkus ligi 1mln meest, 1916 Somme'i lahing 1916 Inglise tankid, üle 1 mln hukkunu Sõda merel Briti sõjamerelaevastiku ülemvõim Põhjamerel. Saksamaa mereblokaad. Saksa kolooniate hõivamine. Meremiinid. 1915 Saksamaa alustas piiramatut allveesõda. USA reisilaeva Lusitania uputamine. 1916. a Jüüti merelahing S vs Briti. Saksamaal ei õnnestunud purustada Briti mereväge ega mereblokaadi. Ülestõus Kieli mereväebaasis 1918.
Piirid olid ebakindlad ja toimusid pidevad tülid Ukraina, Leedu, Saksamaa ja Tšehhoslovakkiaga. 19'- 20' Vene-Poola sõda. Pärast antikom. Ukraina valitsusega liidu sõlmimist tungib Pilsudski Kiievini. Sõjaline liit P-maa ja Rumeeniaga. Poola peatas bolševike edasitungi. 18.03.21' Riia rahuga sai palju maad idas (piir rahvuslikust piirist u 250km ida pool). Võttis ka Vilniuse ja Austria osa Sileesiast (teine osa Tsehhoslovakkiale). Probleeme: Rahvusküsimus (100 000 leedulast, 1mln sakslast, 1,5mln valgevenelast, 3mln juuti ja 4mln ukrainlast). Maaküsimus: Maareformiga hävitati eelkõige Sakslaste suurmaaomand, säästes poolakate oma. Maaküsimus jääb lahendamata. 21' koostati põhiseadus. 21' ka Saksa-Poola piiri kindlaksmääramine. Loodi bank ja arendati kaevandusi Sileesias. Ka esimene sadam. Riik oli ebastabiilne, esimene president mõrvati Warssavis. Poola oli vabariik 26' aastani, kuni Pilsudski riigipöördeni mais. Pilsudskist sai sõjaministeeriumi ja
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr);
annaabi.ee 
