ALGLOOMAD Kes on algloomad? Algloomad on ainuraksed rakutuumaga organismid Kogu nende elutegevus toimub ühes rakus Omavad eluks vajalike ülesannete täitmiseks eri stuktuure Võib olla üks või mitu tuuma Õhuke tsütoplasma ei kaitse neid kuivamise eest Elavad ainult niisketes või märgades Kingloom Amööb http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm http://www.biomatefus.matefus.eu/amoobpilt.jpg Kuidas algloomad toituvad ja hingavad? Ainevahetus toimub tsütoplasma tihenenud väliskihi kaudu Totuvad: bakteritest, üherakulistest vetikatest, mikroskoopilistest seentest ja teistest algloomadest Ainult kingloomadel on eriline suuava kuhu toit juhitakse Silmviburlased on võimelised fotosünteesima, seda ainult valges,
Amööb on muutliku kujuga, pidevalt sopistab välja kulendeid. Silmviburlasel on punane silmtäpp, mis tajub valgust. Silmviburlane liigub viburi abil. Amööb liigub edasi tsütoplasmat kulenditesse ümber paigutades. Silmviburlane toitub valguse käes nagu taim saab fotosünteesida kuna kehas on kloroplastid, pimedas nagu loom. Paljuneb pikipooldumise teel, amööb pooldumise teel. Silmviburlane http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-14-3.htm Amööb http://www.wiw.pl/biblioteka/encyklopedia/hasla/ameby.asp 6. Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab? Kinglooma peamine toit on bakterid (ka vetikatest). Seedimate toidujäänused heidetakse rakupäraku kaudu välja. Kingloom http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-14-4.htm 7. Millest nutthallitus koosneb? Nutthallitus koosneb seeneniidistikust ja ülespidi kasvanud seeneniidi otsa tekkinud eostega täidetud eoslatest.
Tallinna Gümnaasium HALLITUS Teadustöö Koostaja: Mari Puu 11b Juhendaja: Jüri Leht 2008 Probleem Hallituse tekkimine. Milline vahe on hallituse tekke kiirusel soojas ja külmas. Taustinfo Hallituse moodustavad leival või saial hallitusseened. Kuigi hallitusi on võimalik vaadelda palja silmaga, peetakse hallitusseeni siiski mikroskoopilisteks organismideks. Kuigi hallitusi on võimalik vaadelda palja silmaga, peetakse hallitusseeni siiski mikroskoopilisteks organismideks. Hallitusseened vajavad elutegevuseks niiskust, soojust ja toitaineid. Juhul, kui toiduaine on piisavalt niiskes ning soojas kohas, hakkab hallitus toiduainel üsna kiiresti arenema. Hallitus areneb vaatamata sellele, kas see toiduaine on pimedas kapis või akna all päikesevalguse käes. Valgus ei ole hallitustele kasvamiseks oluline. ...
mulle küllalt..." ,,Ma olen täiesti kindel, et Teadmised ja Rahu võidavad Teadmatust ja Sõda, et rahvad viimaks ühinevad, mitte selleks, et hävitada vaid õpetada, ning tulevik kuulub neile, kes kannatava inimkonna heaks kõige rohkem on teinud." ,,Teadus ei tunnista riigipiire, sest teadmised kuuluvad inimkonnale ning valgustavad tõrvikuna tervet maailma." Kasutatud kirjandus: 1) Miksike http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-8- 1.htm 2) Piima termiline tootlus http://www.piimatermilinetootlus.edicypages.com/sissejuhatus 3) Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Louis_Pasteur 4) Colnect http://colnect.com/et/coins/coin/10847-20_Lire_Louis_Pasteur-Lira_- _Circulation_1972~2001-San_Marino 5) Tsitaadid http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/louis_pasteur
9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Sarapuu T. 2002 . Bioloogia Gümnaasiumile I osa Tartu: Kirjastus Eesti Loodusfoto, lk 69-72 2. Hein K. 2000 . Bioloogia Gümnaasiumile II osa Tartu: Kirjastus Eesti Loodusfoto, lk 74-92 INTERNETI ALLIKAD 1. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/image s/8-2-19-2-1.jpg 18.03.2009 2. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/image s/8-2-19-2-2.jpg 19.03.2008 3. http://alorents.googlepages.com/seened 18.03.2009 4. http://www.pestchemical.ee/images/stories/puidukaitse/h.majavamm5.jpg 18.03.2009 5. http://ceened.pbwiki.com/f/kasepuravik.jpg 19.03.2008 6. http://www.looduseomnibuss.ee/lafoto/albums/2N/normal_(2N)_samblik_Kerli_Heins oo.jpg 19.03.2008 7. http://www.miksike
Paljud üherakulised vetikad elavad sümbioosis teiste organismidega. Näiteks samblikud võivad koosneda seentest ja rohevetikatest. Mitmed suured pruun- ja punavetikad on tööstuses tooraineks. Mõnedest punavetikatest saadakse agarit, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja ka maiustuste (marmelaadi ja sefiiri) valmistamisel. Idamaades kasvatatakse vetikaid toiduks. Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/taimed/general/iselveti.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-23-1.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vetikad
ergotism. Ergotismi korral häirub vereringe perifeersetes piirkondades, eriti sõrmedel ja varvastel ning sellege kaasneb kudede kärbumine e. Nekroos. KASUTATUD KIRJANDUS: http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=125(3.nov.2009.) http://www.biogeoliit.ee/omadasjad/st/rtaim/tungal.htm (3.nov.2009) http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=125 (3.nov.2009.) http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-21-2.htm (3.nov.2009) http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_tungaltera(3.nov.2009.) 3
... Uurimistöö PÄRMSEENTE ELUTEGEVUS ... Bioloogia Juhendaja: ... Tallinn 2012 Sissejuhatus Valisin just selle teema, sest olin ennem teinud esitluse seente toiduainetööstusest, kus oli juttu pärmseentest. Selles töös ma nendele suurt tähelepanu ei pööranud ja mõned asjad jäid arusaamatuks. Uurimistöös, mida ma hetkel kirjutan, tahan pärmseente kohta rohkem teada saada. Teiseks põhjuseks , miks valisin just selle teema on see, et mul oleks endal huvitav teada, mis juhtub pärmitaignaga erinevatel temperatuuridel ja erinevat suhkru arvu lisades. Suureks teema plussiks oli ka see, et katse on üpris lühike ning tänu sellele jääks mul rohkem aega üle lisainformatsiooni otsimiseks ja töö vormistamiseks. Taustainfo Mis on pärmseen? Pärmid on meie plan...
orgaanilisi happeid ja etanooli. Bakterite abil säilitatakse ka toiduaineid. Louis Pasteur kinnitas, et kõige parem toiduainete säilitamisviis on nende kuumutamine 70 kraadi juures ning seejärel õhukindlates tingimustes säilitamine. Sellist töötlemisviisi aga hakati nimetama tema auks pastöriseerimiseks. Tänapäeval pastöriseeritakse põhiliselt vedelaid toiduaineid piima ja mahlu. (http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-8-2.htm) Bakterite abil toodetakse enamus piimasaadusi - näiteks hapupiim, keefir ja jogurt. Bakterite abil toodetakse ka alkoholi, antibiootikume, veiniäädikat ja muid orgaanilisi ühendeid. Inimene kasutab baktereid ka või ja juustu valmistamisel. (http://www.zone.ee/loodusop3/bakterid.html) Bakterioloogia Bakterioloogia on baktereid ja nende põhjustatud protsesse käsitlev seadus. Bakterioloogia tekkeajaks peetakse 19
· http://eestiarst.ee/static/files/020/saaskedega_levivad_nakkushaigused_eestis.pdf · http://miksike.ee/docs/referaadid2005/rakk_viirused_liisaojakoiv.htm · http://phpa.dhmh.maryland.gov · http://et.wikipedia.org/wiki/Katk · http://www.terviseamet.ee/info/uudised/u/artikkel/ulemaailme-tervisepaev-keskendub-putukate-poolt-levitatavatele-haigustele.html · http://ee.euro.who.int/Fact%20sheet%20Lyme%20Borreliosis%20EST.pdf · http://miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-12-2.htm · http://puugiinfo.blogspot.com/2013/10/kuidas-puugihaigust-ara-tunda.html · http://tervis.postimees.ee/1274412/puukborrelioos-liigne-paanika-voi-tosine-mure · http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3194_3169.html · http://www.ohtuleht.ee/530919/eestis-voib-esineda-uut-tuupi-puugihaigust · http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/rootsis-avastati-uus-puukide-levitatav-haigus?id=60438616 · http://tervis.postimees
Tupp-villpea villpea lõikeheinalised kõrreliselaadsed Harilik oder oder kõrrelised kõrreliselaadsed Harilik kastehein kastehein kõrrelised kõrreliselaadsed Harilik lumikelluke lumikelluke amarüllilised asparilaadsed Harilik kuutõrverohi kuutõrverohi liilialised liilialaadsed KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.folklore.ee/tagused/nr4/pilv.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-23-1.htm http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:Dp88- YKSkCIJ:www.ebu.ee/esitlus/vetikate_mitmekesisus.ppt+keermikvetikas&hl=et&pid=bl&srcid=ADGEESjocUhfA3 Q4mLLT_kqyioeelso7e19ZZbhCT0naa3EfBJBGiYZwx4tsBtJVuIuqN2ZZQ8t8vZZQxvwlcV3XTkctRRx7q5ygIsfsV http://ceened.pbworks.com/w/page/9255741/RIIK%20FUNGI,%20SEENED http://elurikkus.ut.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://bio.edu.ee/taimed/ http://bio.edu.ee/loomad/ RAAMATUD R, Sander. Kubija ürditalu ravimtaimed
tehtud jahu ei kasutaks. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Tungaltera_(perekond) http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_tungaltera http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=125 http://herba.folklore.ee/?menu=taime&tid=923 http://endla.joosu.ee/index.php?id=2.2 http://www.eria.ee/public/files/07%5B1%5D.hea_taimekaitsetava.pdf http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2- 21-2.htm http://www.pikk.ee/taimekasvatus/heintaimed/korrelisedheintaimed/haigused http://www.kbfi.ee/ets/SEENED2.pdf
süsihappegaasi ja alkoholi tekkimise protsess. 10. Millest koosnevad kübarseente viljakehad? Kübarseente viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Kübarseen 11. Mis on mükoriisa? Mükoriisa ehk seenjuur on juur koos seeneniitide põimikuga. Seeneniidid varustavad juurt vee ja mineraalidega, ise saavad nad juurtest orgaanilisi aineid (süsivesikuid). Millist kasu toovad taim ja seen teineteisele mükoriisas? http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-1.htm 12. Millised organismid on samblikud? Samblik koosneb erinevatest organismidest. Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud Järelikult - samblikud on seente kooselu vorm teiste organismidega. Välimuse järgi jaotatakse kolme rühma: koorik-, leht- ja põõsassamblikud. samblikud lepa tüvel islandi käokõrv 13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega.
annaabi.ee 
