E1 Kuna kahe keskkonna dielektrikute tangensiaalkomponendid on võrdsed: E1 = E 2 E 2 = 3,42V / m Ning elektrivälja tugevuse normaalkomponent kahe keskkonna piiril muutub pöördvõrdeliselt nende keskkondade dielektrilisele läbitavusele: 1 E1n = 2 E 2 n E 2 9,39 E 2 n = 1 1n = = 4,70V / m 2 4 2. Leida, mis kaugusel l tasapinnalise laine amplituud vaheneb e korda, kui laine levib vases (= 5.8 S/m, = , = ) sagedusel 1MHz. Antud: = f = 1MHz = 10 6 Hz H µ 0 = 4 10 -7 m 1 F 0 = 10 -9 36 m = 5.8 S/m =? nep = f µ o = 10 6 4 10 -7 5,8 10 7 = 228742720 2,3 10 8 m E1 2,3 10 6 log = 3,7 10 5 E2 3, 7105 E1 6 = 10 2,310 E2
(sin., 1kHz, 10dB). CH1 ON 0,5V/div, (Position) . , Trigger-Level. · f = 961.54 Hz · 3.44V · U 1.23 V V = = 15.375 = 15375 t 0.08 ms s · . U = 2 fU A t U V V = 2 3.14 3.44 961.54 = 20.772 = 20772 t ms s 3. 1MHz, . 1GS/s , . · 37,6ns · 36,4ns 4. () · , . · Run, Trigger-Level 50%. . . · T = 12.25ms 1 1 · = = 81.63Hz T 12.25 · , . , 0,59. 2
amplituud; 3. sagedus; 4. periood. *Hlbeksnimetatakse keha kaugust tasakaaluasendist. *Hlbe this on x ja hikuks [1m]. *Amplituudiks nimetatakse keha maksimaalset kaugust tasakaaluasendist. *Amplituudi this on A ja hikuks [1m]. *Sagedus on fsikaline suurus, mis nitab mitu vnget teeb keha aja hikus. *Sageduse thiseks on (kahtlane V)-n/f n=N/t N-vngete arv. t-aeg. *Sageduse hikuks on 1 Hertz [1Hz] *1 Hertz on niisugune keha vnkumise seadus, mis teeb 1 sekundis he tisvnke. *1kHz= 1 000Hz; 1mHz= 1 000 000Hz. *Perioodiks nimetatakse fsikalist suurust, mis nitab he tisvnke sooritamiseks kulunud aega. *Perioodi this on T ja hikuks [1s]. *Periood on sageduse prdvrtus ehk T=1/n. T=t/N.
arvutivõrgus 8.Välismälude mälumahud (DVD,CD) DVD - 1,4GB; 4,7GB; 8,5GB CD - 200MB, ..., 700MB, ... 9.Nimeta hiirega tehtavad tegevused. * osutamine * klõpsutamine(klikkamine) * vedamine 10.Nimeta mängukonsoole. * juhtnool * mängupult * rool koos pedaaliga 11.Kirjelda monitori olulisemaid parameetreid. * Ekraani suurus * Kaadrisagedus * Ekraanelementide vahekaugus 12.Nimeta erinevat tüüpi printereid. * Maatriksprinter * Tindiprinter * Laserprinter * Termoprinter 13.Mida tähendab 1MHz ja 1GHz? MHz (1megaherts) GHz (1gigaherts=1miljard lülitusimpulssi sekundis) 14.Nimeta emaplaadil paiknevad komponente. * mikroprotsessor * püsimälu ROM (Read-Only Memory) * muutmälu RAM (Random Access Memory) 15.Mis on arvutiprogramm? * arvutiprogramm on arvutikäskude korrastatud järjend, mille täitmise korral arvuti käitub ettemääratud viisil 16.Mida nim. tarkvaraks? * arvuti programmvarustust nimetatakse tarkvaraks (software) 17.Mida nim. riistvaraks
G = 0,07 mS L = -9,265 H R = 0,2 L 5H 10 % C = -5,203 H G = 0,7 mS L = 4,867 µH R = 0,68 Elementide ja ahelate mõõtmine koaksiaalkaabli parameetrid: Sagedus f = 1MHz Ringsagedus = 2f = 6,28*106 1/s Lühise korral: L = 0,2512 µH R = 2,7 k C = -96,57 F G = 0,1049 S Z = R + jL = 2700 + 1,578 j Y = G + jC = 0,1049 606,46 j Tühise korral: L = -0,335 mH R = 0,007 k C = 80,4 pF G = 0,059 mS Z = R + jL = 7 2103,8j Y = G + jC = 5,9*10-5 + 5,05*10-4 j Kaabli lainetakistus Z = (Llühis / Ctühis)1/2 = ((0,2512)*10-6 / 80,4*10-12)1/2 = 55,93
R = 0,05 Pool DMO6 50 µH 5% C = -534,1 pF G = 0,048 mS L = 47,30 µH R = 0,0042 k Elementide ja ahelate mõõtmine 1,12m pikkuse koaksiaalkaabli parameetrid: Sagedus f = 1MHz Ringsagedus = 2f = 6,28*106 1/s Lühise korral: L = 0,3590 µH R = 0,256 C = -69,69 nF G = 0,0493 S Z = R + jL = 0,256 + 2,255j Y = G + jC = 0,0493 0,4377j Tühise korral: L = -0,2235 mH R = -0,003 k C = 102,86 pF G = -0,0344 mS Z = R + jL = -0,003 - 1404j Y = G + jC = -0,0344 + 0,6460*10-3j Kaabli lainetakistus Z = (Llühis / Ctühis)1/2 = (0,3590*10-6 / 102,86*10-12)1/2 = 59,1
Kondensaator C = Q/P ; [F] 1 - dielektrik 2 - metall plaat S U Pinge d- Film Capacitor (Kile kondendsaator) Isolatsiooni kile paksus 2-20 mikromeetrit, Parameeter Polüester Polükarbonaat Polüstüeer Mahtuvus 100pF - 22nF 100pF - 68µF 10pF 0,5µF Sagedus 1MHz 1MHz 10MHz Tolerants ±5-20% ±5-10% ±1-5% C pinge 1600V 400V 500V Elektrolüüt kondensaator a) Märjad ehk klassikalised elektrolüüt kondesaatorid b) Kuivad ehk tandaal elektrolüüt kondensaator 1. Kuivad elektrolüüt kondensaatorid Ta2O C=25 Induktiiv poolid Mahtuvuslik reaktiivtakistus Alalisvool ei lähe läbi. Takistus lõpmatu. Induktivsus [H] Henri
t = 15 min = 900 s = 270 000 m = 270 km s=Vxt s=? t=s:V Vastus: Lennuk lendab veerand tunniga 270 km. 3) võnkesagedus (f) 1 . 1 . f = võnkesagedus Võnkesagedus = võnkeperiood f = T T = võnkeperiood Võnkesagedus - võngete arv ühes sekundus. Võnkeperiood aeg, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Ühik on 1 Hz (1 herts). 1 kHz = 1000 Hz 1MHz = 10 6 Hz Sagedus on üks herts, kui pendel teeb ühe täisvõnke ühe sekundi jooksul. 4) gravitatsiooni- ehk raskusjõud (F) F = m x g F = kehale mõjuv raskusjõud m = keha mass g = tegur, mille väärtus maapinnal on g = 9,8 N/kg (njuutonit kilogrammi kohta). 5) optiline tugevus (D) 1 . 1 D = läätse optiline tugevus Optiline tugevus = fookuskaugus D = f f = fookuskaugus Mõõtühik on 1 diopria (lühend 1 dptr)
Mida suurem on sagedus, seda rohkem võnkeid pendel ühes sekundis sooritab. Sagedus on võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega. võnkesagedus = 1 %(jagada) võnkeperiood, f= 1%T Sageduse ühik on üks herts (Hz). Sagedus on üks herts, kui võnkuv keha sooritab ühe täisvõnke ühes sekundis. Sagedamini kasutatavad kordsed ühikud on: 1 kHz = 10(kuubis) Hz ; 1MHz = 10(astmes 6) ; 1 GHz = 10(astmes 9) Sageduse ühikule on antud nimetus saksa füüsiku Heinrich Hertzi auks. Võnkuva keha mudelit nimetatakse pendliks. Võnkumiseks ehk võnkeliikumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel, kusjuures keha läbib sama tee edasi-tagasi. Algasendiks on pendli asukoht vaatluse alghetkel. Algasendi valik on vaba.
T 16.05.2006 17. Valguse dualistlik käsitlus. 1. Milliseid nähtusi seletatakse valguse laineteooriaga? Difraktsioon, interferents, murdumine ja dispersioon. Valgus ise on elektromagnetlaine. 2. Milliseid nähtusi seletatakse valguse kvantteooriaga? Fotoefekt, valguse neeldumine ja kiirgumine. Valgus on kui footonite voog, mis kiirguvad ja neelduvad kui osakesed, mille energia on võrdeline valguslaine sagedusega. 3. Miks me ei erista raadiolainete puhul elektromagnetvälja kvante? Sagedusel 1MHz on ühe kvandienergia nii väike, et signaali tekitamiseks peab antenni jõudma 1010kvanti sekundis. Neid tuleb niipalju, et moodustavad raadiolained, mida aga kõrv ei erista. 4. Miks me ei erista gammakiirguse korral (kõige lühilainelisem elektromagnetiline kiirgus looduses, tekib aatomite tuumades radioaktiivsel lagunemisel) lainelisi omadusi? Siin on juba ühel kvandil niipalju energiat, et võib esile kutsuda märgatavaid efekte
Võnkesagedus ja võnkeperiood on pöördväärtused. T=t T=1 T võnkeperiood n f t aeg 57. Mis on võnkesagedus? Ühik. VÕNKESAGEDUS näiab võngete arvu ajaühikus. Kui palju võnkeid teeb keha ajaühikus. f=n f võneksagedus (1 Hz) t n võngete arv t aeg (1 s) Võnkesageduse tähis on f. Võnkesageduse ühik on 1 Hz. Kasutatakse ka kordseid ühikuid, näiteks 1kHz, 1MHz. 1 Hz = 1 1 herts on selline sagedus, kui keha teeb ühe võnke sekundis. 1s Võnkesagedus ja võnkeperiood on pöördväärtused. f=1 T=1 T f 58.Mis määrab HELI KÕRGUSE? Võnkuva osa pikkus määrab heli kõrguse. 59. Kuidas sõltub HELI KÕRGUS SAGEDUSEST? Mida suurem on heliallika võnkesagedus seda kõrgemat heli see tekitab. 60. Mis on kuuldav heli ehk hääl? KUULDAV HELI ehk HÄÄL on keskkonnas leviv võnkumine sagedusega 16Hz kuni 20 000 Hz
Võnkliikumise korral on periood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Perioodi tähis on T, ühik 1s. T = t/n T periood (1s), t aeg (1s), n ringjoonel liikuva keha poolt läbitud täisringide arv; võngete arv Sagedus- näitab ringliikumise korral ajaühikus sooritatavate võngete arvu. Võnkliikumise korral on sagedus täisvõngete arv, mida keha sooritab ajaühikus. Sageduse tähis on f, ühik on 1 Hz. Kasutatakse ka kordseid ühikuid, näiteks 1kHz, 1MHz. f = n/t f sagedus (1 Hz), n võngete arv, t aeg (1s) 1 Hz = 1/1s 1 herts on selline sagedus, kui keha teeb ühe võnke sekundis. Joonkiirus- ringjoonel liikumise kiirust v nim. joonkiiruseks. Selle arvväärtus näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Joonkiirus v=l/t, kus l (1m) on aja t (1s) jooksul läbitud kaare pikkus. Nurkkiirus- suurust /t nim. nurkkiiruseks
võngete arv Periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused: T=1 f=1 T periood 1s f T f sagedus 1Hz SAGEDUS - Sagedus näiab ringliikumise korral ajaühikus sooritatavate võngete arvu. Võnkliikumise korral on sagedus täisvõngete arv, mida keha sooritab ajaühikus. Sageduse tähis on f, ühik on 1 Hz. Kasutatakse ka kordseid ühikuid, näiteks 1kHz, 1MHz. f=n f sagedus 1 Hz t n võngete arv t aeg 1s 1 Hz = 1 1 herts on selline sagedus, kui keha teeb ühe võnke sekundis. 1s Periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused: T=1 f=1 T periood 1s f T f sagedus 1Hz SAGEDUSE ÜHIKUKS SI-süsteemis on 1Hz (herts). Ühik on tuletatud sageduse
· SAGEDUS näitab ringliikumise korral ajaühikus sooritatavate võngete arvu. Võnkliikumise korral on sagedus täisvõngete arv, mida keha sooritab ajaühikus. Sagedus on seotud nurkkiirusega. Kui ajaühikus tehakse f täisringi ja igale täisringile vastab pöördenurk 2 rad on pöördenurgaks kokku 2f radiaani. Sageduse tähis on f, ühik on 1 Hz - herts. Kasutatakse ka kordseid ühikuid, näiteks 1kHz, 1MHz. f=n/t f sagedus 1 Hz n võngete arv t aeg 1s 1 Hz = 1 1 herts on selline sagedus, kui keha teeb ühe võnke sekundis. · Periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused: T = 1/f f = 1/T T periood 1s f sagedus 1Hz 16. Inertsus ja mass. Jõud. Newtoni seadused
Omavahel moodustavad pikovõrgu ühte aadressivahemikku kuuluvad seadmed. Edastuskiirus oleneb moodulist ja võib olla 721Kb/s ühes suunas ja 57,6Kb/s teises suunas või 432,6 Kb/s mõlemas suunas. Spetsifikatsiooni detaile: · Seadmed jagavad omavahel ühist edastuskanalit · Päised ja juhtimisinformatsioon moodustavad umbes 20% kogu andmevoost · Sagedusvahemik 2 400 kuni 2 483,5 MHz jagatakse 79 kanaliks, millest igaühe ribalaius on 1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune
Omavahel moodustavad pikovõrgu ühte aadressivahemikku kuuluvad seadmed. Edastuskiirus oleneb moodulist ja võib olla 721Kb/s ühes suunas ja 57,6Kb/s teises suunas või 432,6 Kb/s mõlemas suunas. Spetsifikatsiooni detaile: · Seadmed jagavad omavahel ühist edastuskanalit · Päised ja juhtimisinformatsioon moodustavad umbes 20% kogu andmevoost · Sagedusvahemik 2 400 kuni 2 483,5 MHz jagatakse 79 kanaliks, millest igaühe ribalaius on 1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune
· lahutus on 8 - 12 bitti Rööpmuundur · tugipinge jagatakse üksikuteks osadeks, igale osale vastab 1 kvant e. moodustub kvantide võrra kasvav · on kõige kiirem muundi · muundamine toimub ilma bitte järjestikku seadmata · näiteks videokaardid arvutis · lahutuvusvõime on 4 - 12 bitti, tavaliselt 8 bitti · muundamissagedus on 10 - 300 MHz Sigma-deltamuundur · koosneb nii AD muundurist kui ka DA muundurist · muundamiskiirus 44 kHz - 1MHz · ta on hea resolutsiooniga Kahekordse integreerimisega AD-muundur · OV töötab integraatorina · bittide lugem on võrdne tugipinge sisendpinge suhtega · integraatori väljundis oluliselt ei kajastu kondensaatori laeng ja häire · lühikese kestvusega impulsshäirete suhtes vähetundlikud · aeglane, kuid suurt muundamistäpsust tagav · vead kompenseeritakse -> kahekordne integreerimine
2000. aastal niipalju, et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000. aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. Duron on Eestis praegu üks populaarseim protsessor, sest ta on võrreldes kõigi teiste protsessoritaga palju odavam. Protsessoreid eristab üksteisest: · käskude hulk, mida protsessor suudab täita; · bittide arv, mida üks käsk korraga töötleb e. protsessori sisendsõna pikkus; · protsessori kella kiirus e. taktsagedus (1MHz = 1 miljon elementaarkäsku sekundis) 2.2 Sisendseadmed Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Sisendseadmed muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Personaalarvutisüsteemide peamisteks sisendseadmeteks on (11): 1
sisendisse. Seega saadakse signaalide vastandtoime kui üks püüab väljundit suurendada, siis teine vähendab ja vastupidi. Taoline võtte leiab kasutamist sageli automaatikas kompenseerivate signaalide käsitlemisel. 1.9.3. Helisagedusvõimendi Helisagendus võimendi ehk MSV erineb OPvõimendist sellepoolest, et nende sageduskarakteristikud on erinevad. OPvõimendi alumine sageduspiir on null, ülemine kusagil 1MHz piires. Madalsagedus võimendi on alumine sageduspiir mõnikümend Hz, ülemine sageduspiir mõnikümend 1 KHz. Järelikult tuleb lülitusse viia elemente, mis määravad nim. sageduspiirid. Peale selle on ka helisagedusvõimendi võimendustegur väiksem, sest liiga suure võimendusteguri korral võib võimendi kergesti minna võnkuma. Kasutatakse enamasti inverteervia võimendi skeemi, millele on lisatud mõned elemendid.
difusiooni läbi membraani lahuse poolele. 𝛱 = 𝛥𝑐𝑅𝑇. See on õigustatud juhul kui tegemist on normaaltingimustega ja ideaalse gaasi olekutingimused. 20. Millise seaduspärasuse järgi muutub radioaktiinve saaste. Radioaktiivne saaste väheneb poolestusaegade kaupa ehk on eksponentsiaalselt vähenev. Siit saab järeldada, et radioaktiivsus on ajas toimuv protsess, mille vähenemist ei saa mõjutada. 21. Arvuti töösagedus 1Mhz. lambda=c/nüü. 22. ½ kuloniline laeng liikus läbi mitokondri membraani. U=A/q A~E A=U·q=0,1·0,5=0,05 (J). ????? vabanes 0,05J energiat. VÕI: c=Q/Ψ= 0,5/0,1=5J. !!!! 23. Kiirusega 72 km/h liikunud auto sõitis vastu seina: 72km/h= 20m/s. mhg=mv2/2 hg=mv2/2 h=v2/2g=20*20/2*9,81=20,4(m). toimunud kokkupõrge oli võrdne 20,4m pealt allakukkumisega. v=a*deltat a=v/Δt=20/0,3=66,6. Kiirendus kokkup õrkel oli 66 m/s2. 24
OP võimendi on pohimõtteliselt alalispinge võimendi ja ta on universaalseks võimanduselemendiks mille konkreetne kasutusvaldkond kujundatakse tagasiside ahelate abi. Reaalne OP võimendi on üsna ideaalsele lähedaste omadustega st. tal on suur sisendtakistus. Väike väljundtakistus reaalselt 10 20 Ohmi. Suur võimendustegur. Praktiliselt vähemalt 100000 ja väga lai võimendatav sagedusala. Sagedusala kohapealt on erinevus ideaalselt suhteliselt suur ulatudes 1Mhz sageli on aga sellest väiksem. Plussiga tähistatud sisendid nimetatakse mitteinverterivaks sisendiks ja sinna antud sisendsignaal tekitab sama faasilise väljundpinge. Miinusega tähistatud sisendit nimetatakse inverteerivaks sisendika ja sinna antud signaal tekitab väljundist vastasfaasilise signaali. Kuna OP võimendi on alasipinge võimendi mille alumine sageduspiir on 0 siis ei saa tema skeemis kasutada sisestuskondensaatoreid ja kogu skeem peab olema teostatud otses sisetsuse
toodud joon.3.2. Trafo Alaldi Silufilter Muundi + U välj ~220V Alaldi JOONIS 3.2 Sagedusmuundamisega toiteseadmes alaldatakse esmalt võrgupinge nn. otsetoitealaldis (trafota alaldi), kust saadakse alalispinge 300 V, see muundatakse vahelduvpingeks sagedusega 20kHz ...1MHz. Saadud vahelduvpinge transformeeritakse vajalikule tasemele, alaldatakse ja silutakse. Toodud suhteliselt keerulise skeemiga saadakse võimsuse ja gabariitide suhteks kuni 200 W/dm ja erijuhtudel kuni 1000 W/dm , seega on 3 3 massi ja gabariitide kokkuhoid 5...25 korda. Peamine kokkuhoid tuleb trafost, millist on kõrgetel sagedustel võimalik valmistada mõnesajagrammilise ferriitsüdamikuga toroidtrafona
Silufilter Uvälj JOONIS 3.2 Sagedusmuundamisega toiteseadmes alaldatakse esmalt võrgupinge nn. otsetoitealaldis (trafota alaldi), kust saadakse alalispinge 300 V, see muundatakse vahelduvpingeks sagedusega 20kHz ... 1MHz. Saadud vahelduvpinge transformeeritakse vajalikule tasemele, alaldatakse ja silutakse. Toodud suhteliselt keerulise skeemiga saadakse võimsuse ja gabariitide suhteks kuni 200 W/dm3 ja erijuhtudel kuni 1000 W/dm3, seega on massi ja gabariitide kokkuhoid 5...25 korda. Peamine kokkuhoid tuleb trafost, millist on kõrgetel sagedustel võimalik valmistada mõnesajagrammilise ferriitsüdamikuga toroidtrafona. Lihtsustub ka alaldatud pinge silumine, sest
annaabi.ee 
