. 7. , . (lisa 2). : : · , · . · , , · · 1. : ( 2- ) 3. 2. 1. 3. 2. - 1. - : 3. 2. 1. 2. 1. : R: () = 0,13 [W/m2K]; =48 N/mm2 () = 0,15 [W/m2K]; ( ) = 0,04 [W/m2K]; () = 600 [kg/m3]; () = 1500 [kg/m3]; () = 400 [kg/m3]; Rt = d/ =0,1/0,13+0,1/0,15+0,1/0,04=3.9 [m2K /W]; ( « » ) : 10 . K=4,8/0,62= 13,3 : R45 ( ; f=1kHz): R = 20 log P f - 47,5 db; R=51,4dB : 2 . . : 2 . 2. R: ( ) = 0,81 [W/m2K]; =12 N/mm2 () = 0,065 [W/m2K]; ( ) = 1800 [kg/m3]; () = 500 [kg/m3]; Rt = d/ =0,15/0,81+0,05/0,065=0,95 [m2K /W]; ( « » ) : 10 . K=12/1,82= 3,7 : R60 ( ; f=1kHz): R = 20 log f - 47,5 db; R=45,4dB : 2 . . : 2 . 3. R: () = 52 [W/m2K]; =235 N/mm2 () = 0.33 (0% ) [W/m2K]; ( ) = 0,07 [W/m2K]; () = 7600 [kg/m3]; () = 1500 [kg/m3]; ( ) = 200 [kg/m3];
inteverteerivasse sisendisse, siis võimendus -60. 2. Leian sisendvoolu. Valin takistuseks R1=50kΩ. Arvutan sisendvooluks sellise voolu, mille korra saame soovitud takisti suuruse 5mV signaalipinge korral. 5mV / R1 = 10nA 3. Nüüd leian R2-e kasutades teadaolevat võimendust ning R1-te. Võimendus on takistite suhe. Au = -R1 / R2 seega R2 = -R1 / Au ehk R2 = 5MΩ / 60 = 0,83kΩ 4. Nüüd leian takistite poolt tekitatava müra. Teades, et 1kΩ takistus tekitab 1kHz juures 4nV müra, siis järelikult: Um1= 4 nV × √ 240× √1000 = 1,96μV Um2= 4 nV × √ 4 × √ 1000 = 0,25μV Takistil R1 tekkiv müra võimendatakse vastavalt võimendusastmele, mis on antud juhul 60. Seega Um1=1,96μV*60=117,6μV=0,12mV Leian kompenseeriva takisti takistuse ning arvutan selle poolt tekitatud müra. Rk=240*4 / 240+4 = 3,9kΩ Um3= 4 nV × √3,9 × √1000 =0,25μV Mürade liitmine käib järgmise valemi järgi: Um= √U 2
..................................... (juhendaja allkiri) 1. Töö eesmärk Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. 2. Kasutatavad seadmed 1.) sagedusmõõtur HP53131A 2.) signaaligeneraator 3-112/1 3. Töö käik 1.Sageduse ja perioodi mõõtmine. Tegime mõõtmised järgmises vahemikus: 1kHz..10Hz, sammuga 1kHz. Ühendasime generaatori sagedusmõõturiga, lülitasime seadmed võõluvõrku. Ootasime ~2min, et seadmed tööreziimi panna toatemperatuuri vahemikus. Vastavalt juhendile tegime tabeli ja kandsime mõõtetulemused koos lubatud veaga juhendist. Samuti vea minimeerimiseks panime nihkeanduri maksimaalse võimaliku tundlikkuse peale (kasutasime kogu skaalat). Lubatud mõõtevead: kus td on diskreetsuse viga (keskmiselt 0,35 ns, maks. 1,25 ns)
, PCS500, ( ). , . 1. . 2. . · CH1 (sin., 1kHz, 10dB). CH1 ON 0,5V/div, (Position) . , Trigger-Level. · f = 961.54 Hz · 3.44V · U 1.23 V V = = 15.375 = 15375 t 0.08 ms s · . U = 2 fU A t U V V = 2 3.14 3.44 961.54 = 20.772 = 20772 t ms s 3. 1MHz,
hlve; 2. amplituud; 3. sagedus; 4. periood. *Hlbeksnimetatakse keha kaugust tasakaaluasendist. *Hlbe this on x ja hikuks [1m]. *Amplituudiks nimetatakse keha maksimaalset kaugust tasakaaluasendist. *Amplituudi this on A ja hikuks [1m]. *Sagedus on fsikaline suurus, mis nitab mitu vnget teeb keha aja hikus. *Sageduse thiseks on (kahtlane V)-n/f n=N/t N-vngete arv. t-aeg. *Sageduse hikuks on 1 Hertz [1Hz] *1 Hertz on niisugune keha vnkumise seadus, mis teeb 1 sekundis he tisvnke. *1kHz= 1 000Hz; 1mHz= 1 000 000Hz. *Perioodiks nimetatakse fsikalist suurust, mis nitab he tisvnke sooritamiseks kulunud aega. *Perioodi this on T ja hikuks [1s]. *Periood on sageduse prdvrtus ehk T=1/n. T=t/N.
4,002 ±0,002 34,1 ±0,02 2,008 ±0,002 41,1 ±0,03 0,009 ±0,003 48,05 ±0,03 2,036 ±0,001 54,83 ±0,03 4,032 ±0,001 61,76 ±0,06 6,063 ±0,003 69,42 ±0,07 8,072 ±0,003 77,62 ±0,05 Joonis 1. Täiteteguri k sõltuvus sisendpingest. 3. Väljundsignaali ja sisendsignaali graafik, kui andsime modulaatori sisendisse 3V amplituudiga 1kHz sagedusega siinussignaali. Joonis 2. Väljund- ja sisendsignaali graafik 4. Ühendasime taimeritest 555 koosneva PWM modulaatori sisendiga ostsilloskoobi. Mõõdetsime sisendsignaali amplituud Usis, sagedus fsis ja impulsside täitetegur ksis. Arvutada teoreetiline impulssjada sagedus ning võrrelda mõõdetuga. Usis=1.588±0.016V fsis=7.191±0.001kHz ksis=52.61±0.01 Signaali periood: T=t1+t2=ln 2(R2+2R3)C3 =ln2(1000+2*10000)*0.01*10-6 f=1/T=6869.98Hz
12. Elektrienergia kaugmõõtesüsteem (Kaugmõõtesüsteemi andmeside) Arvestite andmed edastatakse mõõteterminali (kontsentraatoritesse). Andmeside toimub võrgu kõrgsageduskanali kaudu (distribution line carrier, DLC), telefonivõrgu kui kaabeltelevisioonkanali abil. 13. Elektri kvaliteedinäitajad 14. Elektri kvaliteedimõõtur 15. Elektri kvaliteedi seiresüsteem Kvaliteedimõõturid mõõdavad pinget ja voolu sagedusega üle 1kHz. Andmed edastatakse üldjuhul telefoni- või GSM võrku. Või GSM/telefoni abil kohtkindlasse võrku ja sealt serverisse. 16. Jaotusvõrgu infohaldussüsteemi Xpower võimalused 17. Xpower-i operatiivjuhtimise tugisüsteem Keskmeks on relatsiooniandmebaas (Oracle või OpenIngras). Täiendavat teavet saadakse SCADA-st ja ka kliendiinfosüsteemist (CIS), materjalide IS-st ja majandusIS-st. Lähtekohaks
PVN – Nimiväljundvõimsus (0,5W) RK – Koormustakistus (8Ω) Laboratoorne töö nr 2 (Selektiivsuse mõõtmine) Töökäik Vastuvõtja vahesagedus on määratud 465 kHz. Tundlikkuseks valisime esialgu 26uV ja raadiovastuvõtja häälestasime sagedusele 13852,1 kHz. Vahesagedus korrutasime 2-ga. ( 2∗465 )=930 Hz Pärast seda on meil võimalik leida peegelsagedus järgmiselt: f p=13852,1 kHz ( algsagedus ) + ( 2∗465 ) (vahesagedus)=14782,1kHz ( peegel) Tulemus tuli 14782,1 kHz ja pinge on 2700 uV. Seejärel saime leida selektiivsuse peegelkanali suhtes: 20 log ( 26 uV ( esialgne2700uV tundlikkuse pinge ) ) =40,3 dB Järgmise sageduse keerasime kõrgemale 18267,3 kHz ja signaalipinge 14 uV. Arvutasime taas peegelsageduse: f p=18267,3 kHz ( algsagedus ) + ( 2∗465 ) =19200 kHz Tulemus tuli 19200 kHz ja pinge on 800 uV
järgi on võimalik leida süsteemi amplituudkarakteristikut. Salvestatud ekraanipildi moodul annab meile süsteemi amplituudikarakteristiku. Esitasime saadud graafiku aruandes. 5. Pidime eelmise punkti mõõtetulemuste põhjal määrama amplituudkarakteristiku lineaarse tõusu keskpunkti. Keskpunktiks valisime 100mV, sest generaatori väljundpinge tõstmisel kaks korda tõuseb sisendpinge juba vähem... Seejärel seadsime generaatori väljundsignaali sageduseks 1kHz ning amplituudi võrdseks leitud lineaarse osa keskpunkti väärtusega. Mõõtsime spektrogrammilt signaali põhi- ja kahe kõrgema harmoonilise amplituudi ning arvutasime mittelineaarmoonutuste tegur k . kus u1, u2 ja u3 on vastavalt 1., 2. ja 3. harmooniline. Kuna ostsillograaf näitab detsibelle, mitte otseselt pinget, siis pidime natuke tuletama. GV = 10 dB / 20 U1= -3,35dB = 0,68 V U2= -26,9dB = 0,045 V U3= -31,7dB = 0,026 V 0,045 2 + 0,026 2
Meie mõõdetud tulemused olid : väljundsignaali amplituud U=50,280±0,503 mV Generaatori sagedus f =75800,000±0,375 Hz. 3.) Mõõtsime analüsaatori abil sama sageduse ja efektiivväärtusega, kuid siinusest erineva kujuga perioodilise signaali spektri. Juhendaja öeldud signaali kuju oli nelinurkne. - Valisime analüsaatori jaoks parameetrid, mis sobisid signaali spektri mõõtmiseks: o Seadsime sagedusvahemikuks fc = 35-600 kHz o lahutusvõimeks (BW) valisime f =1kHz RBW - Mõõtsime markeri abil ekraanil olevate spektrijoonte kõrgused ja sagedused. - Võrdlesime saadud tulemusi teoreetilistega Mõõdetud spektrite kõrgused ja spektrite sagedused: Tabel 1. Sageduste ja spektri kõrguste mõõtmine ja teoreetilised kõrgused ja sagedused Järjekorra Spektrite kõrgus Spektrite Spektrite sagedus f Spektrite nr
Transistorid Laias laastus võib transe jagada 2-ks: -bipolaartransistorid, -väljatransistorid. Mõlemat liiki saab kasutusala,valmistamistehnoloogia jms järgi jagada nõrkemiseni. Näiteks on olemas madalsagedustransistorid ja kõrgsagedustransistorid, võimsustransid jne. Bipolaartranse juhitakse VOOLUGA, väljatranse aga PINGEGA. Siit tuleb suur erinevus kasutamise seisukohast - nõrka (vähe koormust kannatav allikas, mitte väikese pingega!), ntx. manetofoni või grammofoni helipea signaali on sellise transiga paha võimendada sest ta koormab signaaliallika ära. Väljatransistori puhul seda ohtu ei ole. Bipolaartransil on tavaliselt 3 otsa: - baas ehk juhtelektrood, - emmitter, - kollektor. On ka eritransistore, milledel mõni jalg puudub (ma mõtlen ikka terveid eksemlare ;) või on mõni mitmekordselt. Ntx. nn ühesiirdetransid, milledel on 2 baasi ja kollektor puudub. Väljatranside ja bipolaartranside head omadused on kokku võetud nn IGBT...
Draw an equivalent output waveform. Solution: Question 5 (20 marks) Consider the following LM231 voltage to frequency converter (see LM331.pdf). Assume Rs = 17 kΩ. Determine the output frequency (fOUT). a) Vin = 0.0836 V b) Vin = 0.418 V c) Vin = 0.836 V Solution: Determine the output frequency (fOUT). From the chart, Rs = 17 kΩ, RL = 100 kΩ, Rt = 6.8 kΩ, Ct = 0.01 µF. a) For Vin = 0.0836 V, fOUT= 100 Hz b) For Vin = 0.418 V, fOUT= 500 Hz c) For Vin = 0.836 V, fOUT= 1kHz Question 6 (10 marks) One of the reasons for using time/frequency based measurements in microcontroller systems is to be able eliminate ground loops. Explain the unwanted ground loop that may occur in an electrical scheme with the help of a figure. Solution: http://en.wikipedia.org/wiki/Ground_loop_(electricity) In an electrical system, a ground loop usually refers to a current, almost always unwanted, in a conductor connecting two points that are supposed to
SC8/IO6 Key = D 2.5 V 1kHz SC6 SC6/IO8 X7 SC3/IO5
Võnkeperioodi ühik on 1 sekund. Võnkesagedus ja võnkeperiood on pöördväärtused. T=t T=1 T võnkeperiood n f t aeg 57. Mis on võnkesagedus? Ühik. VÕNKESAGEDUS näiab võngete arvu ajaühikus. Kui palju võnkeid teeb keha ajaühikus. f=n f võneksagedus (1 Hz) t n võngete arv t aeg (1 s) Võnkesageduse tähis on f. Võnkesageduse ühik on 1 Hz. Kasutatakse ka kordseid ühikuid, näiteks 1kHz, 1MHz. 1 Hz = 1 1 herts on selline sagedus, kui keha teeb ühe võnke sekundis. 1s Võnkesagedus ja võnkeperiood on pöördväärtused. f=1 T=1 T f 58.Mis määrab HELI KÕRGUSE? Võnkuva osa pikkus määrab heli kõrguse. 59. Kuidas sõltub HELI KÕRGUS SAGEDUSEST? Mida suurem on heliallika võnkesagedus seda kõrgemat heli see tekitab. 60. Mis on kuuldav heli ehk hääl? KUULDAV HELI ehk HÄÄL on keskkonnas leviv võnkumine sagedusega 16Hz kuni 20 000 Hz
Võnkliikumise korral on periood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Perioodi tähis on T, ühik 1s. T = t/n T periood (1s), t aeg (1s), n ringjoonel liikuva keha poolt läbitud täisringide arv; võngete arv Sagedus- näitab ringliikumise korral ajaühikus sooritatavate võngete arvu. Võnkliikumise korral on sagedus täisvõngete arv, mida keha sooritab ajaühikus. Sageduse tähis on f, ühik on 1 Hz. Kasutatakse ka kordseid ühikuid, näiteks 1kHz, 1MHz. f = n/t f sagedus (1 Hz), n võngete arv, t aeg (1s) 1 Hz = 1/1s 1 herts on selline sagedus, kui keha teeb ühe võnke sekundis. Joonkiirus- ringjoonel liikumise kiirust v nim. joonkiiruseks. Selle arvväärtus näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Joonkiirus v=l/t, kus l (1m) on aja t (1s) jooksul läbitud kaare pikkus. Nurkkiirus- suurust /t nim. nurkkiiruseks
võngete arv Periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused: T=1 f=1 T periood 1s f T f sagedus 1Hz SAGEDUS - Sagedus näiab ringliikumise korral ajaühikus sooritatavate võngete arvu. Võnkliikumise korral on sagedus täisvõngete arv, mida keha sooritab ajaühikus. Sageduse tähis on f, ühik on 1 Hz. Kasutatakse ka kordseid ühikuid, näiteks 1kHz, 1MHz. f=n f sagedus 1 Hz t n võngete arv t aeg 1s 1 Hz = 1 1 herts on selline sagedus, kui keha teeb ühe võnke sekundis. 1s Periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused: T=1 f=1 T periood 1s f T f sagedus 1Hz SAGEDUSE ÜHIKUKS SI-süsteemis on 1Hz (herts)
· SAGEDUS näitab ringliikumise korral ajaühikus sooritatavate võngete arvu. Võnkliikumise korral on sagedus täisvõngete arv, mida keha sooritab ajaühikus. Sagedus on seotud nurkkiirusega. Kui ajaühikus tehakse f täisringi ja igale täisringile vastab pöördenurk 2 rad on pöördenurgaks kokku 2f radiaani. Sageduse tähis on f, ühik on 1 Hz - herts. Kasutatakse ka kordseid ühikuid, näiteks 1kHz, 1MHz. f=n/t f sagedus 1 Hz n võngete arv t aeg 1s 1 Hz = 1 1 herts on selline sagedus, kui keha teeb ühe võnke sekundis. · Periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused: T = 1/f f = 1/T T periood 1s f sagedus 1Hz 16. Inertsus ja mass. Jõud. Newtoni seadused
Laiaribalise selektsiooniga VV-t nimet. infradüünvastuvõtjaks, sest kõik vastuvõetvad sagedused asuvad allpool osc-i sagedust ja vastuvõetavad sagedused muundatakse kõrgeimast vastuvõetavast sagedusest kõrgemaks. Laiaribalise eelselektsioni põhimõte leiab rakendust põhiliselt raadioside VV-s ja vähemal määral ka ringhäälingu VV-s. Selle põhimõtte puhul on väga ranged nõuded osc-i sageduse suhtes. Näiteks, kui eeldada, et osc-i sageduse ebastabiilsus ei tohi ületada +/- 1khz siis vahesagedusest 465 khz moodustab see 0,05 %, kuid vahesagedusest 25 Mhz vaid 0,004%. Selline stabiilsus on võimalik ainult sagedussüntesaatoriga. Kõrge VS tõttu on samuti vajalik, et VS filtri läbilaskeriba oleks hästi kitsas, s.t. 0,25%, s.t. 50x väiksem, kui tavalise 465 khz vahesageduse puhul. Selle nõude täitmiseks on infradüün VV jaoks välja töötatud piesokeraamilised või kvartsfiltrid.
ideal gain for the LM318 resulted in a noninverting amplifier with an ideal gain of 6 having an actual gain of 5.99964 (7.199568/1.2). Using the chart in Figure 9.3 to estimate the open-loop gain, we find that it falls from 100,000 at 0 Hz to 3000 at 1 kHz, and to 500 at 10 kHz. If we plug this into the output equation for a 1.2v input signal, we get the following results: Output voltage at 0 Hz = 7.199568v (gain = 5.99) Output voltage at 1kHz = 7.185v (gain = 5.98) Output voltage at 10 kHz = 7.115v (gain = 5.93) Even with an 8-bit system, there are 2 bits of error at 10 kHz. The frequency characteristics of an opamp affect the accuracy in high-precision applications. The effects get worse with higher gain; if the same opamp has an ideal gain of 60 instead of 6 (R1/R2 = 10K/599K), then the gain falls to 59.688 at 1 kHz and 54.28 at 10 kHz. Temperature Effects in Resistors
Maxwell-Wagner effects 0.001–100 MHz α-dispersion Counterion effects 1Hz-1kHz Figure 25.6. Basic capacitor equipment and different dispersion in the dielectric properties of meat. Physical Sensors for Quality Control during Processing 449 tion of the intensity of the electric field by the oping a method to determine the freshness
annaabi.ee 
