kohta. NaCl ® Cl2 ® HCl ® NaCl ® HCI ®AgCl 2NaCl= 2Na+Cl2 H2 + Cl2 = 2HCl HCl + NaOH = H2O + NaCl NaCl + AgNO3 = NaNO3 +AgCl 7. Kirjuta.ge (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. a) 2Al + 3Cl2 ® 2AlCl3 c) Cl2 + 2KI ®2KCl + I2 b) 2Br2+ 2CuO ® 2CuBr2 + O2 8 On vaja.tsingist ja soolhappest saada vesinikku. Kuidas seda saab? Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 9. Mitu milliliitrit vett tuleb lisada 30O ml 2O%-ļisele naatriumkloriidi ļahuseļe (p = 1,15 g/cm3), et saada 7% lahus? 1ml=1cm3 1)m(lahus)= roo × V=1,15 g/cm3 × 300cm3= 345 grammi 2) puhas aine= W% × lahus / 100% = 20% ×345g / 100%=69 g (puhas) 3)uus lahus=aine/W% × 100% =69g/7% ×100%=985,7g 4)985,7g - 345g= 640,7 g kuna vee tihedus on 1,00 g/cm3 siis 640,7g = 640,7 cm3 ja 1ml=1cm3 siis 640,7 cm3=640,7 ml
Kodutöö(ehituse alused) 1. Erimassiks nim tinglikult 1cm3 absoluutselt tiheda ja kuiva materjali massi ning 1cm3 vee massi suhet. Erimass on materjali mahuühiku mass ilma poorideta. Erimass on puitaine mass, mis on kõikidel puiduliikidel ühesugune, sest neil on ühine puitaine. Valem: γ= G/V, kus γ- materjali erimass, V- materjali ruumala ilma poorideta, G- materjali mass kuivas olekus poorideta. 2. Mahumass on materjali mahuühiku mass koos pooridega. Valem: γ0= G/ V0, kus γ0- materjali mahumass, G- materjali mass kuivas olekus, V0- materjali ruumala koos pooridega. 3
on ruudud, seda täpsem on tulemus RUUMALA MÕÕTMINE Täites akvaariumi veega ei saa me vee kogust arvestada ei meetrites ega ruutmeetrites. Kuna vesi võtab anuma kuju on vaja omavahel korrutada pikkus, laius ja kõrgus 1m*1m*1m=1m3 Ruumalaühik on 1 kuupmeeter Tähis V RUUMALA MÕÕTMINE Tihti kasutatakse ruumala mõõtmiseks liitrit (l) 1l = 1dm3 ühes kuupmeetris on 1000 liitrit Üks milliliiter on võrdne ühe kuupsentimeetriga 1ml = 1cm3 RUUMALA MÕÕTMINE Kindla ruumala mõõtmiseks kasutatakse mõõtesilindrit See on anum ruumala mõõtmiseks Tuleb lugeda lihtsalt skaalakriipsude näitu Sellega on võimalik ka mõõta ebakorrapärase keha ruumala Sukeldumismeetod – mõõta enne keha asetamist vedeliku kogus ning mõõta pärast keha asetamist vedeliku kogus Keha ruumala on võrdne silindri kahe näidu vahega KEHA MASS JA KAAL Mass näitab, kui raske on keha liigutada
Eraldub fotosünteesi 4.2 Kasutamine: Põlemisprotsessides oksüdeerija Hingamisaparaatides hapnikuvaeses keskkonnas ja meditsiinis 5. Hapniku saamise katse. Hapniku saamine kaaliumpermanganaadi (KMnO4) kuumutamisel 2KMnO4K2MnO4+MnO2 + O2 5.1 Katsevahendid Statiiv Gaasi ärajuhtimise voolik Neli suurt katseklaasi korgiga Piirituslamp Tikud Pird Veeanum Suur keeduklaas KMnO4 5.2 Katse eeskiri: Katseklaasi puistada 1cm3 kuiva kaaliumpermanganaati. Katseklaas kinnitada kaldasendis statiivile ja kuumutada ettevaatlikult põleti leegis. Katseklaasist juhtida hapnik läbi vooliku ja veega täidetud anuma teise katseklaasi. Eralduv hapnik tõestada katseklaasi avasse viidud hõõguva pirruga 5.3 Katse tulemus: Katseklaasis oleva hapniku tõestasime hõõguva pirruga. Hõõguva pirru asetasime katseklaasi ning see süttis põlema
+¿ K 2 (¿ ¿ CH 3 COOH ) +0,04∗K CH COOH =8,45∗10−4 M 4 3 , järelikult ¿ K CH COOH H = 3 +√ ¿ 2 ¿ +¿¿ H pH=-log ¿ ¿ 3. lisan vette 1cm3 2M NaOH, mille pH≈12 indikaatori järgi. +¿¿ H Arvutuslikult: pH=14+log ¿ = 12,6 ¿ 4. lisan vette 1 cm3 2M NH4OH, mille pH≈10 indikaatoriga määrates. +¿ NH ¿4 ¿ −¿ Arvutuslikult: O H¿ , kuna jälle on tegu nõrga elektrolüüdiga, samuti nagu 2. katse ¿ ¿
B Survekõrgus arteesiavee kihis C Pinnasevee taseme samakõrgusjoon 28 Kas pinnasevesi toidab arteesiavett? Joonista pilt. A Jah B Oleneb olukorrast C Ei 29 Joonista langeallika pilt 30 Joonista tõusuallika pilt 31 Kolitiiter on A Bakterite arv 1cm3 vees B Veehulk ühele bakterile C Bakterite arv 1dm3 vees 32 Mis on pH? A Vee happelisus B Vee raktsiooni näitaja C Vesinikuioonide kontsntratsiooni logaritm 33 Mis on gramm-ekvivalent? A Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme korrutis
Töö vahendid: Katseklaas, termomeeter Töö reaktivid: HCl ja NaOH Töö kirjeljus: 1) valasime keeduklaasi 100 cm3 1M HCl lahust. 2) Valasin kalorimeetrisse 100 cm3 1M NaOH lahust ning panime kirja selle algtemperatuuri T1=21oC 3) Segasime kaks ainet kalorimeetris ning termomeetriga vaikselt segades, määrasime kõrgeim temperatuuri 4) T2=27oC t=6oC 5) Kui saadud lahuse tiheduseks võtta 1cm3=1gr ja erisoojuseks 4,187*103(J/(kg*K)), siis võime öelda, et saadud 200ml lahust kaalub umbes 200 grammi( 0,2 kg). Seejärel saame leida saadud soojushulk Valem: qr = c . m . t qr = 4,18 . 200 . 6 = 5016 J 6) Arvutasin neutralisatsioonireaktsioonientalpia tekkinud vee moolide hulka arvestades Arvutusi tegin saadud moolide suhtes. Kuna 1 liitris on ainet on 1 mol, siis 100 ml on 0,1 mol.
neerukoores olevates neerukehakestes( nefronites) tekib ESMANE URIIN- 150 liitrit ehk igas minutis 125 cm3, sisaldab vett, suhkruid näiteks glükoos,soolasid,kusiainet ehk uureat sisaldab peaaegu kõiki aineid mis vereplasmaski väänilistes kusetorukestes ( umbes 80 km) tõmmatakse organismile vajalikud ained tagasi s.t. suurem osa veest, suhkrud, osa soolasid. LÕPLIK URIIN sisaldab vett,kusiainet ja sooli, tekib umbes 1,5 liitrit ööpäevas, 1cm3 minutis VEEBILANSS vee saamine veekadu Uriini teket kontrollib peaajus asuv hüpotaalamus, mille osmoretseptorrakud on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes.Kui osmootne rõhk tõuseb, on see märk, et veekadu on suurem kui vee saamine. Käbikeha toodab ANTIDIUREETILIST hormooni,mille peale imetakse esmasuriinist rohkem vett organismi tagasi Osmoteseptorrakud tunnevad ära,kui veri läheb lahjemaks,kui vett on palju. Antidiureetilist hormooni tuleb siis
Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale. ENTROOPIA süsteemi korrapäratuse määr. Termodünaamilised süsteemid: Isoleeritud: ei vaheta ümbritsevaga energiat ega einet Suletud: vahetab energiat, kuid ei vaheta ainet( värskelt keedetud moosipurk) Avatud: vahetab ainet ja energiat ( ökosüsteemid) Potensiaalse energia peamised ühikud: Kalor ( CAL) soojushulk, mis vajalik 1cm3 ( 1g) vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra Kcal=1000cal Dzaul (J) energia, mis on vajalik tööks, kus 1 kg raskus tõstetakse 10 cm kõrgusele 1cal=4,1840 J Võimsuse ühikud: vatt( W) = 1J/s ( 0,239 cal/s) Keskkonna energeetiline iseloomustus: NB! Solaarkonstant päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1cm2 suurust pinda 1 minuti vältel ( eeldusel, et Maa
Miljondikud 10-6 mikro- µ Miljardikud 10-9 nano- n Mõõteühikute teisendamine Pikkus 1km=1000m Pindala 1km2=100ha=104a=106m2 1m=10dm=100cm 1m2=100dm2=104cm2 1cm=10mm=100µm 1cm2=100mm2=104µm2 Ruumal 1m3=1000dm3=106cm3 Kaal 1 t (tonn)=10ts (tsentner)= a 1000kg 1cm3=1000mm3=106µm 3 1ts=100kg 1 l (liiter)=1dm3 1kg = 1000g 1 m3 =1000l Arvu standardkuju Väga suuri ja väga väikesi arve saab kirjutada arvu 10 astme abil kujul a10k, kus kZ ja 1a<10. Selliselt esitatud arve nim. standartkujulisteks arvudeks. Näide: 5980...00000...000 = 598 1022 22 nulli VÕRRE Kahe suhte (jagatise) võrdsust
See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus: 1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides 1 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas 0,1 0,2 g/cm3 turvasmuldadel raamat- (Mahukaal- 1 cm3 kuiva loodusliku (rikkumata) ehitusega mulla kaalu grammides.) 2) Tahkefaasi tihedus De g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkefaasi absoluut mass grammides. De = 268 = 0,03Hg (mineraalmuld) raamat- (Erikaal De- mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub koostisest, tahkete koostisosade vahekorrast, nende erikaaludest.) 3) Üldine poorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle. a) Kapillaarne poorsus peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides b) mittekapillaarne poorsus jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. raamat- (Mulla üldpoorsus- mulla tahkete osakeste
mullalahuse reaktsioon jääb stabiilseks, sest vesinikiooni ühinemisel OH-iooniga tekib vesi. Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 37. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus Tahke faasi tihedus (De) on mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusevaesete horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane(2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam(2,4...2,6g/cm3). Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Dm on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Huumushorisondis tavaliselt 0,8...1,6 g/cm3. Väiksem Dm on struktuursetes muldades. Ideaalselt hea põllumuld 1...1,3 g/cm3
Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus (De) on kuiva loodusliku ehitusega mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub mulla koostisest. Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. 30. Mulla poorsus. Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord
Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 36. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus (De) on mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub mulla koostisest. Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Dm on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Mulla paisumise tulemusena kevadel Dm väheneb ja suvel mulla kuivades suureneb. 37. Mulla poorsus. Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist
2. Füüsikalised omadused. Puhas vesi on värvuseta, lõhnata ja maitseta vedelik. Vee füüsikalised konstandid on võetud mitmete füüsikaliste mõistete ja ühikute aluseks (tihedus, soojusmahtuvus, Celsiuse, Fahrenheiti ja Reaumuri temperatuuriskaalad, gramm,liiter,kolor jt.). Vesi külmub (tahkub) 0*C ja keeb 100*C. Vesi aurub ka madalal temperatuuril, samuti auruvad jää ja lumi. Sellega on seletatav külmunud pesu kuivamine talvel. Temperatuuril 4*C on vee tihedus suurim (1cm3 vee mass temperatuuril 4*C on 1gramm) 1000kg/m3. Enamik vee füüsikalis-keemilisi omadusi on teiste ainetega võrreldes erandlikud. Mendelejevi tabeli VI rühma elementide (O, S, Se, Te) vesinikuühendid (H2O, H2S, H2Se, H2Te) peaksid olema kõik gaasilised. Vesi on erand. Tavaliselt on aine tihedus tahkes olekus suurem tema tihedusest vedelas olekus, vee puhul on aga vastupidi (jää tihedus 920, veel +4*C juures aga 1000). Enamik aineid soojendamisel paisuvad, vee soojenemisel 0*C kuni
intensiivsed keerised segus. b) silindri ja kolvi valmistamine soojust hästi juhtivast materjalist; 2. vastavate ekspluatatsiooni võtetega: a) eelsüütenurk väiksem; b) mootori koormus väiksem; c) küttesegu rikastamine; d) detonatsioonikindlama kütuse kasutamine. Autobensiinide detonatsioonikindluse suurendamiseks lisatakse bensiinidele antidetonaatorit – etüülvedelikku, ja sellist bensiini nimetatakse etüülitud bensiiniks. Kui lisada 1 kg bensiinile 1cm3 etüülvedelikku (tavalisim tetraetüülplii), on võimalik oktaaniarvu tõsta 10…15 ühiku võrra. Etüülitud bensiini äratundmiseks lisatakse etüülvedelikule värvainet, mis annab etüülitud bensiinile punase, kollase, sinise või rohelise värvi. Etüülitud bensiin on mürgine ja seetõttu on tema kasutamine mootorsaagide kütusena keelatud. Pikaajalisel seismisel kaotab bensiin oma esialgsed omadused ja rikneb. Bensiini oktaaniarv on antud bensiinimargi numbrilises osas. Nõukogude
kuumutusleegi ning kuuma räbuga antav soojus lõikekohast kiiresti hajuma, mille tagajärjel lõikeprotsess muutub ebastabiilseks ja võib iga hetk katkeda. Terase lõikamisel põleb raud hapnikus järgmise reaktsiooni kohaselt: Fe+0,5O2= FeO+270,1 KJ/kg; 2Fe+1,5O2=Fe2O3 +831,1 KJ/kg; 3Fe+2O2= Fe3O4= Fe3O4+ 1117,5 KJ/ kg. Seega kulub ühe kilogrammi raua põlemiseks 0,38 kg ehk 0,27 m 3 hapnikku, või 1cm3 raua kohta 2,1 liitrit hapnikku. Tegelikult kulub seda rohkem, sest 30...50% lõikejoa hapnikust kulutatakse räbu eemaldamiseks lõikekohast. 1 kilogrammi raua maht on 127.4 cm3. Gaaslõikamise alustamisel kuumutatakse metalli ainult kuumutusleegiga ja edaspidi ka lõigatavat metalli süttimistemperatuurini eespool lõigatavat hapnikujuga, tagades sellega lõikamise pidevuse. Kuumutusleegi võimsus sõltub lõigatava metalli või sulami paksusest ja keemilisest koostisest.
annaabi.ee 
