1990ndad See kümnend ei lisanud popmuusika vooludesse eriti midagi uut. Arenesid edasi need meelelahutusmuusika suunad, mis tekkisid 80.aastate keskel ja lõpus (house, hip hop, techno, grunge). 90.aastatel hakkasid popmuusika voolud kiiresti paljunema, tekitades mitmeid alaliike (acid house, trip-hop, dub jt.). Uusi alaliike tekkis ka traditsiooniliste rock-muusika suundadele. DISKORID Uueks nähtuseks võib lugeda aga DJ-de osatähtsuse suurt kasvu. Pillimeeste-muusikute kõrvale tõusid diskorid, kes vallutasid suure osa maailma popmuusikaturust. Põhjuseks võib olla klubikultuuri ning klubipidude, reivide populaarsuse tõusus. Sellel kümnendil selgus, et tänu arvutitehnikale polegi popmuusika tegemiseks vaja ise pillimees olla. Piisab, kui cut and paste-tehnikas (ingl.k. lõika ja paiguta ümber) jupid teiste poolt varemsalvestatud lugudest
aastate alguses mustanahaliste DJde populariseeritud tantsumuusikana. House'ile on iseloomulik rütmimasina põhirütm koos esiletoodud bassi ja basstrummiga ning elektrooniline süntesaatoritaust. House on instrumentaalmuusika, mille foonil laulvad vokalistid esitavad lühikesi sõnadeta viisijuppe. 90.aastatel on house'I mõju märgata ka väljaspool tantsumuusikat. House'i piirjooni on tunduvalt laiendanud segunemised teiste vooludega. Esindajaist Diskorid Uueks nähtuseks võib lugeda aga DJde osatähtsuse suurt kasvu. Pillimeestemuusikute kõrvale tõusid diskorid, kes vallutasid suure osa maailma popmuusikaturust. Põhjuseks võib olla klubikultuuri ning klubipidude, reivide populaarsuse tõusus. Sellel kümnendil selgus, et tänu arvutitehnikale polegi popmuusika tegemiseks vaja ise pillimees olla. Piisab, kui cut and pastetehnikas jupid teiste poolt varemsalvestatud lugudest kokku kombineerida ning juba ongi uus plaat valmis
rütmikitarrist varieerib oma mängu osavate sünkoopidega. Basskitarr hoolitseb pideva vaheldusrikkuse eest, tehes ootamatuil kohtadel pause ja paigutades rõhulisi lööke rõhututele taktiosadele. Klaveri asemel kasutatakse tavaliselt elektriorelt. Laulule annab erilise kõla kohaliku aksendiga inglise keel. Reggae kodumaal pole diskor sugugi vähem populaarne kuju kui mõni kuulus laulja. See on tingitud omapärasest tavast: diskorid esinevad pooleldi kõneldes pooleldi lauldes(nn. Talk-over stiil) kasutades oma esinemise ajaks spetsiaalseid dub plaate tugeva rütmi ja rämeda kõlaga, sagely kajama paisutatud instrumentaalse reggae´ga. Rahvusvahelist võidukäiku alustas reggae Inglismaalt, kuhu ta oli saabunud koos sisserändajatega Jamaicalt ja Bahamast. 1964. aastal äratas lühiajalist tähelepanu Millie Smalli lauldud "My boy lollipop", mis oligi esimene rahvusvaheline reggae hit.
Kakskümmend aastat tagasi ei ulatanud teller teile üle leti pangakaarti, raha ei võetud seina seest ehk sularahaautomaadist, poes poleks keegi aru saanud, mis tähendab maksan kaardiga. Perekonnaringis ei arutatud, kas võtta korterilaen või korteriliising. Reklaamiala on toonud sõnavarasse klipid, copywriter´id, posterid. Tööle saamiseks tuleb esitada CV, mille kohta varem öeldi elulugu või elulookirjeldus. Turvateenust pakuvad turvamehed ja plaate keerutavad DJ-s, varem olid diskorid. On tekkinud ööklubid ja rohkesti pubisid. Eesti esimene ööklubi oli 1992. aasta lõpus hotelli Olümpia endise varietee ruumides avatud XL. Eesti ekspress kirjutab: ,, Koos panid pidu tuntud ärimehes ja kurikuulsad allilma tegelased. Toimus suguühteid, kaklusi, isegi mõrv. Konjakit osteti mitme tuhandekrooniste pudelite kaupa, mis oli tollel ajal enneolematu." Palju elevust pakkusid seal olevad ultravioletvalgused
Punkaritel oli eriline riietus, sageli värviti juukseid, nende kõnepruuk oli ropp ja nii edasi. · Kuulsaim ansambel on Sex Pistols, eesotsas John Lydoniga. (s. 1956). · Eestis tekkis erinevaid ansambleid ja artiste: Singer-Vinger, Villu Kangur, Peeter Volkonski jt. RÄPP · Hakkas levima seitsmekümnendate lõpul Ameerikas. · Sai nimetuse ameerika slängisõnast lobisema. · Mustad diskorid arendasid välja rütmilise kiirkõne. · Diskori rütmilist kõnet saatis trummide ja bassi motoorika, samuti akustiline taust käte plaksutamine, vahelehüüded, naer. · Eestis räpp erilist kõlapinda ei saavutanud. REGE · Hakkas levima kuuekümnendate aastate keskel Ameerikas · Kujutas endast nii tantsumuusikat kui ka mustanahaliste vabadusliikumise protestiväljendust.
paarisosaline pulss sellele tugineva rütmikaga. Tüüpilised diskolood on 4/4 taktimõõdus , tempo kiire. Helipildis domineerivad basskitarr ja basstrumm- nende Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 25 raudne m ütsum ine on andnud aluse “vaibakloppim isele”. T ähtis oli eelkõige tantsitavus, mitte meloodia ja harmoonia. Diskorid olid kuulajate- tantsijate maitsekujundajad. Eurodisko- mustade funkilik diskomuusika, valgete rütm (Boney M), tantsiti lahus. E uroopa diskom uusikas on eriline koht rootsi ansam blil “A B B A ”. Heliloojad Benny Andersson ja Björn Ulvaeus ei lähtunud oma loomingus raudsest rütmist. Nende lauludes on esiplaanil kaunis meloodia, põnev harmoonia ja oluline laulutekst. PUNK Kuuekümnendate aastate teisel poolel, innustatuna briti biidi menust, imiteerisid
History of Rock `n' Roll. Paljud on kinnitanud ,et kui ta poleks olnud must, ületanuks ta populaarsuselt Elvis Presleyt.Võrreldes teiste rock'n rolli silmapaistvate esindajatega oli ta majanduslikult vähem edukas , osalt seetõttu , et kuulsuse tipul olles tekkis tal konflikt seadusega.Ehkki ta on alati kinnitanud , et tegemist oli sihiliku väärsüüdistusega tuli tal veeta kaks aastat trellide taga.Tublisti koorisid teda ka kirjastajad, produtsendid ja diskorid, seades laulu propageerimise eeltingimuseks kaasautorluse.Chusck Berry populaarsete laulude loetelu on üsnagi pikk.Algas see 1955 aastal lauluga "Maybelline", oli oli algselt kavandatud kantristiilis loona; edasi tulid "Sweet little sixteen" ja "Schooldays"( mõlemad olid suunatud otse noorsoo kõrvadesse), "Rock'n roll music","Johonny B Good" jt.Väärib märkimist , Chuck Berry armastas oma lauludesse tuua otsest Ameerika olustikku koos
Suvepäevad olid suunatud peamiselt keskkoolilõpetajatele, ent ei põlatud ära ka mõni aasta vanemaid, kes ei olnud varem suvepäevadest osa võtnud. Lühidalt kokku võttes olid suvepäevade sisuks igasugused üritused: sport, tants, matkad, ekskursioonid, äärmiselt oluliseks peeti loenguid ideoloogilistel teemadel, mis ei olnud ainult konkreetselt kirikuvastased, vaid ka üleüldist laadi; kohtumised kunstnike, näitlejate, sõjaveteranide, tööeesrindlastega; esinesid muusikud ja diskorid, lõkkeõhtutel toimusid arutelud perekondlikel, ühiskondlikel ja usulistel küsimustel, äärmiselt populaarsed olid tõrvikurongkäigud. Tihti olid esindatud ka vennasvabariikide või ida-bloki riikide noored, aga oli ka külalisi Kuubalt. Suure osa oma eesmärgist suvepäevad täitsid - juba 1960. aasta raportis öeldakse, et “leeriskäijate arvust on meil järele jäänud vaid ainult 40%.”. Mis saab edasi?
annaabi.ee 
