Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eltsa kallas Eesti tuntumad filmimuusika loojad ja nende loodud muusika Olav Ehala ,,Nukitsamees 28.10.2014 Eesti filmiloo esimestel aastatel vändatud filmide puhul tegemist tummfilmidega. Helifilmide võidukäigu alguseks Eestis võib lugeda 1929a. Kaks aastat enne seda, 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer".Minu valitud film on Nukitsamees Olav ehala .„Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal . Nukitsamehe osatäitjad: Nukitsamees – Egert Soll Iti – Anna-Liisa Kurve Kusti – Ülari Kirsipuu Tõnn — Mihkel Raud Moor – Ita Ever Mõhk – Tõnu Kark Tölpa – Urmas Kibuspuu Ätt – Kaarel Kilvet
3. Inglismaa: · Parlamentaarne riigikord · 2 parteid: leivoristid ja konservatistid. · 1918a. Valimisreform: 1) mehed alates 21 eluaastast valimisõiguslased · 2) naised alates 30 eluaastast, kõrgharidusega või vähemalt 5 naelase sissetulekuga said valida. · 1924a. Sots. Demokraadid e. Leivoristid moodustavad valitsuse. Juht: MacDonald · peale selle valitsuse lõppu hakkavad riiki juhtima konservatistid · 1929a. Uuesti leivoristid valitsuse eesotsas Sisepoliitika: · Kiiresti arenevad autotööstus, elektri- ja raadiotööstused. · 1926a. Üldsterik. Põhjus: majandus ajast ja arust, töölistel vähe tööd. Streiki alustavad söetöösturid, nendega liituvad ka teised töölised. Streik on rahumeelne, majandus seisab. Lõpp: söetööstuste juhid peavad vastu tänu riigilt saadud rahadele ja streik lõppeb tulemusteta. Prantsusmaa:
Kristjan Palusalu (1908-1987) Lapsepõlv v Sündis 10.märtsi 1908a. Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus. v Jüri la Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. v Tal oli 4 vanemat venda ja 3 õde. v 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastast. 1929a. Ø Aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. no vembril võitis ta Tallinna garnisoni Ø Esimese Eesti maadlusvõistlustel A- klassis esikoha. Peagi meistrivõistluste alustas ta treener Anton medali (pronksi) sai Ohaka ergutusel üks-
Ta päästis mitme kaaslase elu, aga teda muserdas kõige rohkem koolivenna surm.Ta ise sai haavata,peale paranemist lahkus armeest ja loobus kõikidest ordenitest ja aumärkidest. · Peale sõda suundus ta tagasi õpetajate seminari,mõnda aega õpetas küla koolmeistrina,aga ta jättis selle ameti peagi, sest tema väljavaated olid sõjaga muutunud. · Järgnes palju juhutöid,temast sai spordiajakirjanik ja ta abiellus näitlejaga. · 1929a. sai ta tuntuks romaaniga "Läänerindel muutusteta"-paljudele meeldis sõja ilustamata kujutamine.Romaan aga põletati natside tuleriidal ning talt võeti ära saksa kodakontsus. · Siis emmigreerus ta Sveitsi,lahutas aga abiellus uuesti, et duberkoloosi haigel naisel pikendataks elamisluba. · Teist maailmasõda elas ta Ühendriikides,peale seda naasis ta Sveitsi kus ta suri 1970 aastal. Looming
toiduained siis kannatas selle all kõige rohkem põllumajandus. Hinnad langesid ja sissetulekud vähenesid, paljud nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Sama juhtus ka tööstuses, vähese tootmise tõttu sulgesid paljud firmad oma uksed ning seetõttu tekkis suur tööpuudus. Kriisi süüdlasena nähti erakondi, selle parandamiseks liideti erakondi. Seejärel nähti auku põhiseaduses, otsustati luua presidendi ametikoht, et riigikogu ei omaks liialt suurt võimu. 1929a loodi Eesti Vabadussõdalaste liit, millest sai suurim poliitiline organisatsioon Eestis ja tänu neile valiti esimene president. Kultuur: Esmakordselt sai Eesti kultuur riikluku tähelepanu ja toetuse osaliseks. 1925. aastal loodi kultuurkapital, mis finantseeris kultuuri. Kujunes välja professionaliseerimine, mis aitas kaasa eesti keele kaasajastamisele ja kasutusvaldkonna laienemisele. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus
riigi kontrollile. Kehtestatud oli plaanimajandus. Saksamaa koostas oma plaane 4-aasta kaupa, sealjuures oli riigi majandus orieneeritud eelkõige sõjatööstusele ja teedeehitusele. Venemaal rakendati algselt aga sõjakommunismiks nim. majanduspoli.- mille käigus riik konfiskeeris talupoegadelt kogu toodangu. See tõi kaasa tugeva rahulolematuse, mistõttu kommunistid olid sunnitud oma majanduspoliitikat muutma ning 1921.a võeti vastu NEP- mis andis ettevõtlusele suurema vabaduse. 1929a. Stalini võimule tulekuga tehti NEP-ile aga lõpp. Stalini majanduspoliitika oli keskendunud rasketööstuse arendamissee. Majandust juhiti viisaastaku plaande järgi. Ühiskonnaelu Erinevused Venemaa ja Saksamaa ühiskonnaelus tulenesid erinevates ideoloogiatest. Kui natside peamiseks ül oli riigis rassilise puhtuse tagmine tagakiusates vähemusrahvusi, siis kommunistide terror oli pigem suunatud klassivaenalaste- jõukamate talupoegada ja monarhistida vastu. Stalini 1934
rahulepingu järgi kirja pandud. Samasugused lepingud sõlms Saksamaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Patsifistlike ideede kulminatsiooniks sai aga Briand Kellogi paketi alla kirjutamine Pariisis. Briand oli Prantsuse välisminister ja Kellog olu USA välisminister. Selle paktiga keelati ära sõda kui rahvusliku poliitika vahend, märkides et kõik konfliktid tuleb lahendada ära rahulikul teel. Paktile kirjutasid alla 15 riiki, hiljem ühinesid sellega 48 riiki. 1929a nende hulgas ka Eesti Vabariik ja NSVL. Selle pakti puuduseks oli : 1) Ei nähtd ette desarmeerimist ehk sõjaliste jõudude vähendamist. 2) Ei nähtud ette ka sanktsioone agressiooni korral.
26 probleemidega osa valdkondi on antud üle avalik-õiguslikele asutustele, mis ei 27 allu otse riigile 28 Avalik õiguslikud asutused: o Ülikoolid o Raviasutused o Ringhääling TV, raadio 29 Erasektor majandus+turg(jaotamine) o Eesmärk on kasumi teenimine, ettevõtted OÜ, AS jne. 30 Kas riik peab sekkuma majandusse? o Reguleerimis teooria J.M.Keynes(1929a majanduskriis FDR) pooldab riigi jõulist sekkumist kapitalistlik majandus on loomult ebastabiilne. Nõudlust tuleb reguleerida et tõsta tööhõivet. Peamine eesmärk on täistööhõive 31 Riigi ülesanne on: o leevendada turutõrkeid o maksudest saadud tulu jaotada ühiskonnas o tänapäeval ei ole riiki kes ühel või teisel viisil sekkuks majandusse
Esimesed tulekindlustusseltsid Tallinnas ja Tartus samal perioodil. (1869) Esimene Eesti puhas krediidiasutus (1902) Tartus asutatud ,,Eesti laenu ja hoiuühisus". Loetakse Eesti panganduse algusaastaks. 1914a-ks oli sellel ühisusel üle 7000 liikme, saanud ka kogu Venemaal suurimaks. Hakati looma vastastikuseid krediidiühistuid. 1905 Tartus loodud krediidiühistu, mis oli tegelikult ühispankade loomise asutamise perioodiks 1907-1914. ( rahvuslikud üritused.. jne) 1-ks jaanuariks 1929a oli Eestis 234 ühispanka, igas maakonnas 15-20tk. Samuti oli ka ühistegelikke kindlustuskassasid (327 tk). (Raplamaal- Kehtna hoiuühistu) Rahaasutuse ja kliendivahelised suhted. Rahaasutuse tegevuse aluseks on vastavad seadused. (Äripanga puhul krediidiasutuse seadused jne.. ) Kliendi ja rahaasutuse vahelist suhet reguleerib leping. Suhted on lepingulised. Rahaasutusel on võimalus valida endale klient ja vastupidi. Kliendisuhete alusdokument on panga üldtingimused.
konverentsilt lahkuda 1932a. Vabastati Saksamaa reparatsioonidest. Suur majanduskriis Esimese maailmasõjaga muutus USA Euroopa riikide võlgnikkust võla usaldajaks. USAs algas auto- ja elektrimasina tööstuse kiire areng, järsult suurenesid ehitusmahud. Ameeriklastel tekkis veendumus, et on saabunud muretu õitsenguaeg. Inimesi õhutati raha aktsiatesse investeerima ja tarbekaupu järelmaksuga ostma. President Herbert Hoover kuulutas 1929a. ametisse astudes, et vabariiklased kaotavad USAs lõplikult vaesuse. Aktsiate hinnad olid üles kruvitud. 1928-1929a oli Ameerikas väga hea viljasaak. Euroopa riigid rakendasid tollitõkkeid. Kui Nõukogude Liit alustas talupoegadelt ära võetud vilja eksportimist polnud hindu üleval hoida enam võimalik. 24. oktoobril 1929a hakkasid suurinvestorid kiiruga oma aktsiaid müüma. Paanika viis aktsiahinnad alla ja seda nimetatakse mustaks neljapäevaks. 29. oktoobril toimus must teisipäev
veebruaril 1920 kirjtati aga alla lepingule, mis on tuntud kui Tartu Rahu. Vabariik 1920-1934 Presidendiks sai Konstantin Päts, võeti vastu põhiseadus. 1920-ndate algust iseloomustas suur majandustõus, hiljem see peatus. Kujunesid välja kodumaine kütuse- ja puidutööstus. 1928 aastal hakkas kehtima Eesti kroon. 1929 aastal puhkenud majanduskriis jõudis ka Eestisse, kriis tabas eelkõige põllumajandust. Elujärje halvenemise tõttu tekkis aga ka sisepoliitiline kriis. Vaikiv ajastu 1929a. moodustatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit otsustasid avaldada valitsusele survet põhiseaduse muutmiseks. EVKL said tohutu populaarsuse. Valitsus sattus tugeva kriitika alla. Tõnissoni valitsus astus tagasi, moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas Pätsiga. 1934 jõustus uus põhiseadus. Kuna aga EVKL oli nii populaarne, oli nende valimimsvõit peaaaegu kindel. Et seda ära hoida, teostasid K. Päts ja J. Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde
- 1843a. Inglismaal esimene tööstuslik väetis Superfosfaat (fosforiidist ja apatiidist Liebegi teooria alusel). - 1861a. kaaliumväetised Saksamaal. - 20saj. algul avastati õhulämmastiku sidumise võimalus: hapnikuga Ca(NO3)2 Norra salpeeter. süsinikuga CaCN2 (mürgine). vesinikuga NH2 al. 97`98`. - 1910a. esimene tehas NH2 ammoniaagi tootmiseks. EESTIS - 1922a. Maardu fosforiidijahu. - 1929a. Maardus segafosfaat. - 1956a. pulbriline lihtsuperfosfaat Maardus. - 1971a. granuleeritud lihtsuperfosfaat Maardus. - 1969a. Kohtla-Järve lämmastikväetiste tehas. Agrokeemia kui rakendusteaduse ülesanded: Väetamises ei tohi näha ainult saakide suurendamise ülesannet, tuleb tunnistada ka üleväetamise mõju, mis avaldab mõju nii saagile kui ka keskkonnale. Väiksem kogus on taimedele efektiivsem. Mineraalväetisi kasutades tuleks suurendada kompleksväetiste osakaalu
Vastavalt karistuseadustiku paragrahvis 79 sätestatule võib isiku vabatada karistusest ka juhul, kui süüdimõistetul on mõni parandamatu haigus. 6. EESTI ALADEL KEHTINUD KARISTUSSEADUSTIKUD Eesti aladel on kehtinud mitmeid erinevaid karistusseadustikke. Toon need välja järgmises loetelus alustades varasemast: 1903a. - Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 19 1929a. - Eesti Kriminaalseadustik 1940a. - Vene NFSV 1922 ja 1926a. Kriminaalkoodeksid 1941-1944a. - Saksa Kriminaalseadused 1945-1962a. - Vene NFSV Kriminaalkoodeks 1961a. - NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse Alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks 1992a. - Kriminaalkoodeks 2002a 1. September - Eesti Vabariigi Karistusseadustik
Väidetakse et fotograafia kui kunst tekkis 1951.a. John Mayalli illustreeriva näitusega the Lord's Prayer.Edukad katsed algasid aga fotograafia kui kunstina Victoria ajastul, kui tekkisid sellised fotograafid nagu Cameron, Rejlander, Dodgson,Steichen ja Steglitz . viimane tõi art photography muuseumide kogudesse. Esteetika uurib kauni/ilusa avaldumist tegelikuses ja seda on fotograafias väga palju, ning paljude erinevates stiilides. Rahvusvaheline näitus "Film und Foto" stuttgards 1929a. aitas teha formaalse fotograafia esteetiliseks. Ekponeeritud tööd hõlmasid abstraktsust ja funktsionaalsust. Fotoajaloo allikad/probleemid: kirjutati kultuuri vaakumissemetropoliitkeskusedtehnikakeskused kronoloogiliselt piiratud sovinism: sooline, geograafiline. ajalugu on minevik, uuem ots ,,segane". Ajalugu kui diakroonne maailmapilt: Ajalugu- ühte vaatamise viis tsükliline. Dirakroonia(eelnevus-järgnevus). Sellele vastavad kronoloogiad
annaabi.ee 
