Vaimuelu 18 ja 19.saj. 18.sajandil oli vaimuelu kandev osa luteri kirikul. Siis tulid Saksamaalt pietistid. 19.saj I poolel avati taas Tartu Ülikool. Tekkis Aleksander I koolireform, mis oli neljaastmeline. Riigiusuks oli Vene õigeusk. 18.saj levis Baltimaades Pietism , see oli saksamaalt pärit usuvool. Pietistidel oli meeldinud luterlaste konservatiivsus, neile elavnes usulise kirjanduse tähtsus. 1739 ilmus esimene eesti keelne piibli täistõlge. Rahvaharidus oli 18.saj halvenenud. Koole oli vähe ja õpetajaks oli köster . Kooli asus taluhoones ja ainult talvel. Lugeda oskas aga palju inimesi lugema õpetati kodus. 19 . saj I poolel avati taas 1809.a See allus venemaa Haridusministeeriumile. Seal oli 4 teaduskonda. Õppekeeli oli 2. Need olid Ladina ja saksa keel . Siis tekkis ka Aleksander I koolireform. See oli 4 astmeline. Igas astmes õpiti erinevaid aineid. 19.saj. oli usuks vene õigeusuks. Luterlus ei olnud e...
Muusika konspekt Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel Vastandus tugevalt barokile Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia). Klassitsism teistes valdkondades peale muusika: Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“ Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760 1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780 Sündisid uued vormid ...
Romantism 1. Keskaeg 5. - 13. sajand Renessanss 14. 16. sajand Barokk 17. 18. sajandi I pool Klassitsism 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand Romantism 19. sajand u II aastakümnest alates 2. Romantismi märksõnad: 1. Tundeelu 2. õnnetu armastus 3. müstika, surm ja teispoolsus 4. loodus 5. ajalugu - huvi keskaegse kunsti vastu 6. rahvalooming 3. Romantismi väljendusvahendid: · Emotsionaalsus · Väljendusrikas meloodia; vabalt lainetavalt arenev · Värvikas harmoonia · Vormivabadus · Kontrastid rütm, tempo, dünaamika, tunded · Programmiline instrumentaalmuusika 4. Programmiline instrumentaalmuusika: muusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse. Näited: 5. Romantiline soololaul: Helilooja: Tuntuimad tsüklid: 6. Armastatuim pill klaver. Väikevormid sellele pillile ...
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimk...
Kunstiajaloo perioodid Liisa Tamm Keskaeg • 5.-15. sajand, jagunes omakorda kolmeks perioodiks (varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg) • Kiriklik kunst • Kohmakad skulptuurid • Töö valmistaja ei omanud tähtsust: ▫ Skulpuurid ja seinamaalid polnud signeeritud • Romaani ja gooti stiil ▫ Romaani stiil arhitektuuris: ümarkaar, vähe kaunistusi, vähe väikseid aknaid ▫ Gooti stiil arhitektuuris: teravkaar, ohtrate kaunistustega, palju suuri aknaid Pisa torn Pisa torn • Asub Itaalias • Romaani stiilis • Torni ehitati ajavahemikus 12. sajand – 14. sajand • Üks kolmest vanimast ehitisest Pisa Katedraali väljakul • Valisin, sest minu jaoks on see kõige tuttavam keskaegne ehitis • Keskaegsed tunnused: ümarkaared, vähe väikseid aknaid, Pisa torn on eraldi seisev kellatorn, vähe kaunistusi Naeratav ingel Naeratav ingel • Ümarplastika – kuju vaadatav nii eest kui ka külgedelt • Gooti stiilis • Hingeline ning tundeline...
Eesti muusika Referaat Tegija: Indrek Tisler Õpetaja: Anneli Jõgioja Luunja Keskkool 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Varased teated muusikakultuurist Eestis....................................................................................3 Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni............................................................................3 Muusika 17. sajandi eesti linnades.............................................................................................4 Muusika 18. sajandi Eestis.........................................................................................................4 Vennastekogudus..................................................................................
Vanim üles kirjutatud eestikeelne sõna pärineb tõenäoliselt 8. sajandist, mil kirikumees Aethicus Ister mainis oma raamatus Cosmographia saart nimega Taraconta (Tharaconta), tähistades selle nimega ilmselt kogu Eestit või Eesti suurimat saart Saaremaad. Seega võis Taraconta osutada eestlaste kui Taara kummardajate maale. Järgmine, esimeste kirjalike allikate põhjal jälgitav eesti keele arengujärk algas 13. sajandil, mil Eestisse, ühte viimastest paganlikest maadest kogu Euroopas, jõudsid saksa ja skandinaavia ristisõdijad. Eestlaste vastast ristisõda kirjeldab 13. sajandi algusest pärit ...
Madalmaade renessanss ei olnud poliitiliselt iseseisvad, varasemalt Prantsusmaa all, abiellumisega läks Prants alla. Siis Hispaania võimu alla, 16.saj keskpaigas algas madalmaade vabadusvõitlus ja põhja- madalmaadesse jõudis kalvinistlik ideoloogia. Madalmaades oli linnades tekkinud kodanluse suur osakaal ja madalmaad olid jõukamad. Olulisem roll oli üksik isikul, suurem individuaalsus inimese kujutamisel, madalmaades oli peamiselt tahvelmaal, kindlalt teatakse ühe venna Jani olemasolu umbes 1380-1441, räägitakse ka vennast Hubertist, olla ka kolmas vend olnud, aga päris kindel ei olla. Põhiteos „Genti rinnaaltar”, mille tellijaks oli jõukas kaupmees van Veit(?), tellis Genti kiriku jaoks. Kui altaril tiivad kinni, siis alumises osas äärtel olid van Veit ise oma naisega, nende vahel olid ristija Johannes ja evngelist Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutuse stseeni Uuest- Testamendist, altari (tiivad lahti) alumise osa keskne p...
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Ärgati rõhumisest ja hakati mõtlema iseolemisele. Enne seda peeti ennast mõisnike teenijateks. Kriitiline mass eestlasi ei soovinud enam saksastuda. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Üheks tähtsaimaks rahvusliku ärkamise eelduseks oli pärisorjuse kaotamine 1816-1819 ning Eestlaste ühiskondliku seisundi ja haridustaseme tõus.Enamus eestlasi võis juba omada mingit majanduslikku kindlustunnet, saadi juba talusi päriseks osta . T...
XX sajandi muusika 20. SAJANDI MUUSIKA Üldised arengujooned 20. sajandil ei kujunenud enam välja ühtset ajastustiili. Kuni selle ajani oli muusikas valitse- nud korraga üks stiil, mis oli iseloomulik ühe ja sama ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17. saj ja 18. saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. saj). 20. sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neist üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, impressionism, ekspressionism ja neoklassitsism. 20. saj keskel jõudis muusikasse avangardism, mis tõi kaasa täiesti uudsed heliloomingu- tehnikad. Sellele järgnes 1960. aastatel minimalism. II maailmasõja järgset muusikat kuni tänaseni nim...
Pikk tänav oli Rakvere peatänavaks 19. saj. lõpuni. Seal tegutsesid erinevad käsitöömeistrid (sepad, rätsepad, kingsepad, kellassepad jne.), kõrtsid, võõrastemajad, apteek, kauplused, koolid jm. Kui linn keskajal linnamäelt allapoole laienes, oli Pikk tänav Rakvere peatänavaks läbi viie sajandi. Mitmel erineval ajastul ümberehitatud majade hulgas võib leida omapäraseid hooneid. 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel oli Pikk tänav peamine Rakvere äritänav, kus asusid nii pank, kauplused, restoranid, võõrastemajad. Rakvere Pikk tänav on tähtis kogu Eesti ärkamisajale. Pikk tänav 32 ehitati 1809. aastal Rakvere elementaarkool, kus said hariduse Eesti rahvuseepose Kalevipoeg kavandaja F.R. Faehlmann ja looja F.R. Kreutzwald. Samas koolis oli hiljem õpetajaks Eesti rahvusliku liikumise üks juhte, kirjanik ja seltsitegelane Juhan Kunder. Pikk 40 alustas 1807 tööd kreisikool, seal jätka...
London läbi aegade · 1.-5.sajandil roomlaste Britannia-valduste keskus · Londoni taastas Alfred Suur 886. aastal. · Londoni suur tulekahju 1666.aastal · Tulekahju hävitas 80% linnast Londoni suur tulekahju · 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks. · Londoni linna kujunemine metropoliks · 18.sajandil kiire rekonstrueerimise vajadus · Linna pikkus mööda Thamesi 15 km · Thames oli tähtis liiklustee · Probleemid: 1. Jõeni läbimurdmine tundus võimatuna. 2. Kolm silda ei kindlustanud põhjasuunalist transiiti 3. Kitsad tänavad 4. Algeline veevärk ja kanalisatsioon London 18.sajandil · Londoni rekonstrueerimine 19.sajandil · Peatähelepanu pöörati West Endile ja Cityle. London West End · West End kujunes juba varakult Londoni ärilinnaosaks. · Sinna koondusid suured pangad, kindlustusse...
Eesti 19. sajandi esimesel poolel Eestis toimusid 19. sajandil nii mõnedki muudatused. Need puudutasid nii talurahvast kui ka mõisnike. Eesti kuulus tol ajal Venemaa kooseisu, mida valitses sajandi alguses tsaar Aleksander I. Ta pooldas Katariina II ajast päris valgustatusideid ja proovis Venemaad reformidega euroopalikumaks muuta. Kuna suurem osa Venemaa elanikkonnast moodustas talurahvas, viis Aleksander I läbi muudatusi just talurahva elus. Keiser tahtis esmalt muudatusi läbi viia väiksemal alal, et näha kui mõistlikud muudatused on. Seda tegi ta Balti kubermangudes, kuna seal valitsesid juba euroopalikud olud. 1802. aastal võeti vastu seadus, mis kehtestas talupoegade pärimisõiguse. Talurahva poolt loodi vallakogukonnad, kus võeti vastu otsuseid. Hakati koguma ka magasivilja, mida hädaajal kasutada sai. Loodi ka vallakohtud, mis lahendasid talupoegade vahelisi probleeme, määrasid pisemaid karistusi ning ...
Muusikaajalugu Vanakreeka muusikast – Klassitsism Koostanud: Andres Maasikas 14AT1 10.Klass Vana-Vigala Tehnika- ja teeninduskool 2015 Vanakreeka muusika Arhailine ajajärk – iseloomustab rahvaluule ja rändlaulikute loomingute kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e. Eeposteks. Homerose ajal (9-8 sajand) tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes lüüra saatel kandsid ette eepilisi laule, neid suurel määral improviseerides. Rändlaulikud, rapsoodid, polnud ise laulude loojad, vaid pigem tekstide ettekandjad. Vanimast kreeka luulest on tuntud mitmesugused kultuslikud laulutüübid: * paiaan (apollonile pühendatud laul kitara saatel * ditüramb (aulosega saadetud laul dionysose kultusest) * treen (surnuitk aulose saatel) * hümenaios (pulmalaul aulose saatel...
Barokk Barokk tekkis Itaalias ning sõna ,,barokk" on tuletatud portugali keelest ning tähendab lopergust pärlit. Barokk on iseloomulik peamiselt 17. sajandi kuid ka 16. ja 18. sajandi arhitektuurile ja kujutavale kunstile. Kajastati ajaloosündmusi ning antiiklegende, ülistades kangelaslikkust. Hooneid ning ehitisi kaunistati väljastpoolt uhkete skulptuuridega ning sisemust peeglite ja maalidega. Arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehitusdetailide rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud 17. sajandi teisest poolest kuni 18. sajandi lõpuni. Eeskujuks oli küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis jõudis Eestini läbi Rootsi, ning Itaalia üli-dekooririkas barokk Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. 19. sajandi teisel poolel kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist, mida nimetatakse neobarokiks ning mille näiteks võib tuua Kadrioru lossi ja Palmse m...
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
Virtuoosid 19. sajandil Niccoló Paganini ja Ferenc Liszti tegevuse näitel Virtuoosiks (virtus lad. k voorus, vaprus, täiuslikkus) nimetati 19. sajandil erakordsete tehniliste võimetega muusikut. Virtuoossuse kõrgaeg oli u 1820-ndate lõpust Paganini suur Euroopa turnee! kuni 1847. aastani, mil Liszt katkestas oma virtuoosikarjääri ja pühendus komponeerimisele. Virtuooside esilekerkimine 19. sajandi I poolel oli seotud avaliku kontserdielu tekkimisega. Virtuoos esines sel ajal enamasti segakavaga kontsertidel, kus oli ka teisi esinejaid. Esimesed sooloõhtute korraldajad olid Clara Wieck-Schumann ja Ferenc Liszt 1830. aastate lõpus. Tavaliseks nähtuseks muutusid sooloõhtud 19. sajandi teisel poolel. Virtuooside kavavalik: Virtuoosi tegevuse keskpunktiks 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algupoolel ei olnud teos, vaid interpreet ise pillimängija või laulja. Oma oskuste näitamisel oli olulisel ...
Muusika konspekt Gustav Mahler. • Sündis 7.juuli 1860 Kalište ja suri 18.mai 1911 Viinis • Juudi päritolu Austria hilisromantismi helilooja ja üks oma aja tähtsamaid dirigente. • Heliloojana oli Mahler sillaks 19. sajandi Austria ja Saksa traditsioonide ning 20. sajandi alguse modernismi vahel. Ta oli oma eluajal tunnustatud dirigent, kuid tema helilooming sai populaarseks alles pärast natsionaalsotsialistlikku diktatuuri, mille ajal oli tema teoste esitamine keelatud. Nüüdseks on temast saanud üks kõigi aegade sagedamini esitatavaid ja salvestatavaid heliloojaid. • 1878 Lõpetas Muusikasõprade Seltsi Konsvervatooriumi. • 1897 aastal sai Viini Õukonnaooperi muusikadirektoriks • Kolm loomeperioodi • Esimese perioodi tähtsamad teosed on neli esimest sümfooniat, laulutsükkel "Rändselli laulud" ja mitu laulukogumikku, millest tähtsaim on "Poisi võlusarv". • Kes...
8Eesti muusika Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329. Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada. Kloostrikoolides õppis ka eesti poisse. Suuremate kirikute ja kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid. Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegiu...
Toomemägi(muinaslinnus) Toomemägi oma ilusa põlispuupargiga on üks muistse Eesti arheoloogiamälestisi. Lossi tänav jaotab Toomemäe kaheks osaks. Neid osi ühendavad kaks silda. Toomemäe neemiku idatipus, seal, kus praegu asub Tähetorn, paiknes muistse Ugandi maakonna keskne linnus Tarbatu. Muinaslinnuse asukoht oli äärmiselt soodne soises Emajõe ürgorus kerkis võimsalt esile Toome neemik, mis oma järskude nõlvadega (kalle 45°) oli nagu loodud kindluse rajamiseks. Kunstlikku kaitset vajas vaid linnuse lääne ja loodeosa, kus paiknes vallikraav (umbes püssirohukeldri kohal; praegu pole enam säilinud). Samuti oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Peipsi järve voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega Linnusest sai hiljem Otepää kõrval Ugandi maakonna olulisemaid keskusi. Linnuse tekkeajaks loetakse I aastatu...
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium xxxxx 11b klass EESTIKEELSE KIRJASÕNA KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: xxxx Viljandi 2012 Table of Contents Hariduse kujunemine............................................................................................................................3 Kolmest raamatust................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 Hariduse kujunemine Kuigi meie esivanematel polnud otsest vajadust koolihariduse kui sellise suhtes, toodi võõrad tavad sisse võõrvallutajate poolt. Esimeste koolide tekkimine Eestimaa p...
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, vee...
Erik Hans Sepp 11E Teater Eestis 19. sajandil Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784. aastal rajati Kozebue algatusel Tallinna asjaarmastajate teater nin 1789. aastal kõlars eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Eesti teater hakkas aga hoogsalt arenema just 19. sajandil. 19. sajandi alguses ehitati Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta hoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Maja asus Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu tolleaegses laadapaigas ning kuulus vaestekolleegiumile. Etendustest saadud tulusid kasutati linna vaeste heaks. Eliisabeti kirikuõpetaja Johann Heinrich Rosenplänter toetas teatrimaja. Pära...
20. saj esimesed aastad Tunnikonspekt § 25 Eesti ajalugu II I Poliitiline areng Eestlased pidid laveerima 2 kõrgemal positsioonil oleva rahva (balti)sakslaste ja venelaste - vahel. Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941?) Konstantin Päts (1874-1956) "Postimees" ...
Sisukord 1. SISSEJUHATUS 2. LIBERALISMI AJALUGU 3. MAJANDUSLIK LIBERALISM 4. KLASSIKALINE LIBERALISM 5. SOTSIAALLIBERALISM Sissejuhatus Sõna ,,liberalism" tuleneb ladina keelsest sõnast ,,liberalis". Liberalism ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses. Liberalismi 5 peamist põhimõtet on: individualism, parlamentarism, võimaluste võrdsus, reformism ja antiklerikalism. Liberalismi, kui ideoloogia aluseks, erinevalt konservat...
Inglismaa · Napoleoni sõjad > 1) Vallutati Prantsusmaa kolooniad 2) Mandri-Euroopa vajas rauda ja tekstiili>metallurgia ja söekaevanduse areng 3) Koloniaalimpeerimu teke 4) Tööstusrevolutsioon · 1829 avati esimene raudteeliin · 1820-30 tööpinkide kasutuselevõtt>linnadesse vabrikute teke 1) Tööpäeva pikkus 16-18 tundi 2) Pooled töölistest alaealised 3) Masinate purustamise liikumine 4) Töötute ja vaeste arvkasv 5) 1834 võeti vastu parlamendis vaesteseadus 6) Töömajade loomine · 1830.-datel võitlus parlamendi reformi pärast 1) Kehtis majoritaarne valimissüsteem 2) Tekkisid pehkinud kohakesed 3) 1832.a pehkinud kohad linnadele 4) Parlamendis 2 parteid: konservatiivid ja liberaalid · Sajandi vahetusel toimus suur Iiri ülestõus>Inglise surve kasv>1840.-datel Suur nälja...
Kultuuri arengu seoseid ühiskonna korralduse, majanduse ja haridusega Mõistekasutuse fikseerimine MÕISTED • (post)modernsus — tähistab ühiskonna arengu kontekstis: objektiivset nähtust, olgu siis seda moodustavate tunnuste hulk, milline tahes (autoriti erinev). • Pre-modernne • (post)modernne — Feodalism. Agraarmajandus omadussõnana seega mingi Religioon, ettemääratus nähtuse või mõtleja kuulumist Seisuslik ühiskond (post)modernsusse. • Modernne • (post)modernism, (post)modernistlik — tähistab Rahvusriik. Industriaalühiskond subjektiivset valdkonda, mingit Individualiseerumine. mõttevoolu või end Klassiühiskond manifesteeriv...
1. Millal oli klassitsismiajastu? 18.saj. II pool-19.saj. I veerand 2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat. Muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Eelistati duuri ja molli. Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõistet „sümfoonia“. Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad „rikuvad” julgelt klassikalisi reegleid – näiteks Schuberti 2osaline sümfoonia. 4. Seleta mõistet „instrumentaalkontsert“. ...
Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 6070-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti müüri ja praeguse sä...
Ants Laikmaa Ats Püvi TT14 Ants Laikmaa Ants Laikmaa (5. mai 1866 Araste- 19.november 1942 Taebla) oli eesti maalikunstnik, keda on peetud üheks Eesti 20. sajandi alguse olulisemaks kunstnikuks ja kelle juhitud ateljeekool oli Eesti esimene kunstiõppeasutus. Nime eestistamiseni 1935. aastal kandis Laikmaa nime Hans Laipman. Elukäik Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas. 1890-91 Peterburis 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool 1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik 1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti kunstiorganisatsioon - Eesti Kunstiselts ...
Mordvalased Kes on mordvalased? Mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad ersad ja moksad Elavad Volga jõe keskjooksul, moksad lääne ja ersad ida pool 2010a. seisuga elab Venemaal 744 237 mordvalast, neist Mordva vabariigis 333 112 inimest. Ersad ja moksad räägivad vastavalt ersa ja moksa keelt Lähedased kultuurid, kutsutakse siiami kaksikuteks ,,Ühe pea, kuid kahe suuga rahvas" Asuala Ersad elavad Mordva vabariigi idaosas (Samaara, Nizni, Orenburgi, Novgorodi, Uljanovski oblastites) Moksad elavad Mordva lõuna- ja lääneosas, Pensa ja Saratovi oblastites Mordva vabariigi pealinnaks on Saransk (Saran Os, Saranskoi) Arvukus Tänapäeva ühed suurimad soome-ugri rahvad Venemaal elavate rahvaste hulgas arvuliselt 8. kohal. 2002. aasta rahvaloendusel oli mordvalasi 843 350, 84 407 neist ersad, 49 624 moksad, ülejäänud lihtsalt mordvalased Mordva vabariigis moodustavad põlisrahvad kolmandiku elanikkonnast. Väljaspool Venemaad on mordvalasi pa...
Mida tähendas olla moodne naine 20. sajandi algul? Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõjas olevad mehed olid sunnitud jätma endast maha perekonnad, mida hakkasid nüüd üleval pidama naised. Peale kodust väljas pool ümbritseva, tuli nüüd naistel hakata avastama ka seda, mis asus neis endeis. Tuli ülesse leida jõud ning panna see kasvama. Esimese maailmasõja ajal hakkasid naised tegema varem meestele kuulunuid töid. Tegemist on I maailmasõja ühest vähestest positiivsetest külgedest- naine sai töötada ametitel, mis varem välistatud oli. Moodne naine tegi tööd uhkusega, teenides nii oma riiki, ega lasknud heidutada end faktist, et palk oli poole madalam kui meestel varemalt. Nii olid naised tööl elektrijaamades, farmides, tehastes jne. Väga paljudest naistest said o...
1 2 Sisukord 1.0 Ärkamisaeg Eestis (1860 – 1885) 1.1 Ärkamisaja mõju ja rahvustunde õhutamine 1.2 Ajakirjandus Eestis 1.3 Kultuuriüritused Eestis 1.4 Teised suunad 2.0 Juhan Liiv 2.1 Juhan Liivi elulugu 2.2 Juhan liivi tegemised 3 Sissejuhatus Referaat on koostatud sündmustest ärkamisajal Eestis ning Juhan Liivi eluloo ja tegevuste järel. Esimene pool räägib ärkamisajast Eestis , mis annab ülevaate kogu nendest sündmustest. Teine pool aga sellest , mis tähtsus oli Juhan Liivil ühiskonnas. Juhan Liiv sündis 30. Aprillil 1864 aastal Tartumaal Alatskivi kandimehe pojana, sealt läks edasi tema elutee Naelavere külakooli ja sealt veel edasi Kodavere kihelkonna kooli. 1893 aastal J.Liiv haigestus katatooniasse ja elas siitpeale peamiselt maal sugulaste ja tuttavate juures , J.Liiv suri 1.detsember 1913. 4 ärkamisaeg Eestis (1860–1885) ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja algus...
Heaoluriik Aleksander Kohlap 12.c Majanduse ja tehnoloogia areng on avaldanud suurt mõju inimeste elukorraldusele ja nende heaolule. Nagu tehnoloogia valdkonnas, nii on ka heaolus toimunud muutused samm-sammult, kuid samas pidevalt. Heaoluriigi kujunemine 19. sajandi lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutust. Esiteks oli täästustrevolutsioon teinud valitsevak vabikutöö, muutes varasemaga võrreldes teistsuguseks ka inimeste elustiili. Üha rohkem inimesi elas linnas ja töötas vabrikus. Vajadus elatist teenida sundis ka naisi tööle minema, jättes vanurid ja lapsed sageli omapäi, kes vajasid nüüdseks toimetulekuks üha enam ühiskonna abi. Teise muutuse tingisid kodanlikud revolutsioonid, milel tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid, samu...
Sisukord : Sisukord ...................................................................................................1 Sissejuhatus ..............................................................................................2 Sõja põhjused ............................................................................................3 Sõdivate osapoolte sõjaplaanid .....................................................................4 Sõjakäik ...................................................................................................5 Kasutatud kirjandus ....................................................................................6 Sissejuhatus : Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka ...
· Info. Sissejuhatus. Keskaeg (13-15 sajand) · Renessansi ja barokiajastu kirjandus (16-17 sajand) · Valgustusaja ja klassitsismi kirjandus (18. sajand) · Romantism ja sajandivahetuse kirjandus (19. sajand) · Sajandialguse kirjanikud, ungari avangard ja ajakiri Nyugat ja selle esindajad I (20 sajandi esimene pool) · Ajakirja Nyugati esindajad II (20. sajandi esimene pool) · Ungari kirjandus pärast II maailmasõda: Proosa- ja draamakirjanikud · Ungari kirjandus pärast II maailmasõda: Luuletajad · Ungari kirjanikud väljaspool Ungari piire, Transilvaania ungari kirjanduse esindajad. Kaasaegne ungari kirjandus. Kirjandusvoolud : · keskaeg 13-15. saj. · renessanss 16-17. saj. · barokk 16-17. saj. · valgustus (klassitsism) 18. saj. · romantism 19. saj. · modernism 20. saj. algus · postmodernism 20-21. saj. 13-15 sajand KESKAEG ungari keele ja kirjanduse esimesed mälestised...
Kolmekuningapäev, 6. jaanuar Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õige...
Väike-Maarja ajalugu Pandivere kõrgustiku kilbiala hõivamine inimeste poolt toimus 1. saj p. K. Esimesed kirjalikud andmed Väike-Maarja ümbruse kohta pärinevad 13. saj 1219. a on Läti Henriku kroonikas mainitud Avispead, "Taani hindamisraamatus" (kirjutatud 1231- 1254) nii Avispead kui ka Aburit, Assamallat, Veadlat ja Kullengat. 14. saj moodustati Väike-Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik. 1499. a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru- Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis alles 1750. ...
Euroopa arengudententsid 19. sajandil Essee 19. sajandi hoogsale arengule pani põhja valgustusajastu, sest alles siis hakati hindama ja eeldama inimestelt haridust ja teadmisi ning ka kiriku ohjad lasti vabamaks. Peagi hakkasid kerkima linnad, toimus linnastumine, tehnika arenes jõudsalt, aidates seejuures kaasa riikide kaubandussuhetele, sõjandus arenes mitmekesisemaks ja mugavamaks, levisid mitmed poliitilised vaated, mis omakorda tekitasid ülestõuse ja revolutsioone, püüti hoida enda riiki ja selle kultuuri, arenes majandus. Raudteeliiklus Raudteede tekke põhjuseks oli vajadus vedada toorainet ja turustada valmistoodangut, ehk see oli vajalik maailmaturu arenemiseks. Nii sai 1814. aastal alguse esimene auruvedur, mis on leiutatud G.Stephensoni poolt. Esimene raudteeliin rajati 11 aastat hiljem, samuti Inglismaal. Juba viie aasta pärast algas tormiline raudtee-eh...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat va...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM KONTSERDISARI „ROMANTILINE KLAVER“ Retsensioon Gertrud Tamm 12.A Õpetaja Grete Koik Tallinn 2016 1. märtsil 2016. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Ralf Taale klaverikontserdil pealkirjaga „Romantiline klaver“. Ma olen alati nautinud klaverimuusikat ning seetõttu oli kontserdisaali külastus minu jaoks väga põnev, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda klaveripalu pianist ja muusikapedagoogi Ralf Taale esitluses. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakesskooli ning Eesti Muusika- ja Teartriakadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Grieg 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 1994/9...
Ärkamisaeg 1. Mõiste ja liikumise algus Ärkamisajaks Eesti ajaloos loetakse üldiselt perioodi 19. sajandi teisel poolel, mil sai alguse kaasaegse eesti rahvuse kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik iseseisvumine. Aega, mil laoti vundament hilisemale omariiklusele ning asuti arendama teisigi 20. sajandi rahvusriigile omaseid atribuute. See on maarahva emantsipeerumise aeg, mil külarahvast hakkas kujunema mitmekesisem tsiviilühiskond, kes omas poliitilist mõtlemis- ja otsustusvõimet. Kogu 19. sajand on selles osas väga huvitav ja muutuv aeg, mil leidis aset väga palju otsustavat Eesti ja eestlaste ajaloos ja saatuses, seda vaatamata asjaolule, et sündmuste lõpliku suuna ennustamine kunagi päris täpselt võimalik polnud. Sellises ajastulises huvis lihtrahva ja tema toimetamiste vastu võib näha ka üht olulist tõuget mitmete Ida- Euroopa rahvaste soomlaste, eestlaste, lätlaste, lõunaslaavla...
Tiit Rosenberg EESTLASTE VÄLJARÄNNE 19. SAJANDIL -20. SAJANDI ALGUL Taustast Euroopa rahvastiku jaoks oli ajavahemik 1750-1914 enneolematult kiire, ja näis, et peatumatu kasvu periood ja seda nii absoluutselt kui ka suhteliselt, maailma rahvastiku kasvu taustal vaadates. 1750-1800 suurenes Euroopa rahvaarv ca 33%, 1800-1850 ca 43%, 1850-1900 ca 49% ja 1900-1913 ca 16% võrra. Keskmiselt kasvas Euroopa rahvastik 19. saj. esimesel poolel 0,7%, 19. saj. teisel poolel 0,8% ja 1900-1913 ligi 1,2% aastas. Seejärel langes see I maailmasõja mõjul drastiliselt. Absoluutarvudes suurenes Euroopa rahvaarv 1850-1913 267,6 miljonilt 464 miljonile ehk 1,74 korda, kusjuures tema osatähtsus mailma rahvastikus kasvas 23%-lt ligi 27%-le. Regionaalselt oli muidugi suuri erinevusi - kasv oli aeglasem Edela Euroopas, kiireim Ida-Euroopas ja üsna kõrge ka Loode-Euroopas. Euroopa keskmisele üsna ligilähedane oli Eesti rahva...
Talurahva seadused ·Pearahamaks- 70 kopikat iga meeshinge eest ·Mõisakohustused olid rendimaks (mõisnik arvestas raha tööks, kui talupojal kapitali polnud) ja kirikumaks ·1840. aastatel levisid kuuldused keisriusku talupoegadest. Nad olid vahetanud usku, et saada tasuta maad ja veel mõned hüved (maad nad siiski ei saanud). 3 aastaga vahetas usku umb. 60 000 inimest. Tavakodanikud hakkasid neid pilkama nimevahetuse ja ristikandmise pärast. ·1860. aastal levis järgmine kuuldus Venemaal antavate maade kohta. 1863. algas suur väljarändamine, sest oli väljastatud passiseadus. ·Eesti asundused tekkisid Vaikse ookeani rannikule, Volgamaale, Kaukaasiasse, Krimmi. ·Enim mindi Peterburi lähedusse ja Petserimaale (neid minejaid oli umbes 100 000) ·1853. aastal osteti Abjas esimsed talud päriseks. Tasuti linarahadega (lina müüdi Riiga või mõisadesse). Põhja-Eestis osteti esimesed talud 1888. aasta paiku ning 20% taludest osteti kohe välja. Kultuur...
KUNSTI AJALOO ARVESTUS 1)Mida tähendab Mesopotaamia? Milliste tänapäeva riikide territooriumil see asus? Lähis-Idas kujunenud riigid Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vahelisel alal hakati kutsuma nii nimetatud Mesopotaamiaks. Asub tänapäeval Süüria ja Iraagi territooriumil. 2)Mida olulist on sumerid (Mesopotaamia kunstis) meile pärandanud? Nad on kõrgkultuuri loojad. Leiutasid kiilkirja. Leiutasid võlvi, ratta (vankri). Võtsid kasutusele pronksi. Leiutasid potikedra. Leiutasid õlu. Arvutasid välja aastaringi. 3)Kuidas jaotati Egiptuse ajajärgud? Vana-Riik (valitsesid 3.-6.dünastiad oli umbes 2778.-2263. eKr). Keskmine riik (valitsesid 11.-13.dünastiad oli umbes 2040.-1730. eKr). Uus riik (valitsesid 18.-20.dünastiad oli umbes 1562.-1085. eKr). 4)Nimeta 3 kuulsamat püramiidi, mis ehitati 4. dünastia ajal (2551.-2471. eKr)! Cheo...
Jazz Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahavamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja neegrite töölauludest ja seda mängiti bordellides. Dzässmuusikas väga palju improviseeritakse. Euroopasse levis dzäss 1920.aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ilme kujundajaks. Jazz on metsik trummi põrin ning 60-ndatel hakkasid usklikud selle muusikastiili vastu võitlema.Eurooplastele meeldis see muusika väga.New Orleans oli dzässi esimene keskus. Jazz toetub blues'i heliastmikule (madaldatakse III ja VII astet) Aastaks 1920 oli jazz läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. New orleansi jazzi esimene, paljuski legendaarne figuur oli kornetist Buddy Bolden.Tema `'Ragtime Band'' insp...
1.Eestiaineline kirjandus; 2. Eesti vanad kroonikad - Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, Liivimaa uuem ja vanem riimkroonika, Russowi kroonika. Ilmumisaeg, tähtsus, mida sealt lugeda saab. 3. Mis on kroonika- defineeri ja too näiteid. 4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased Jannsen, Jakobson, Hurt, nende tegevus ja teened. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. 15.Rahvusliku ärkamisaja luuletajad (välja arvatud Koidula). Oska nimetada vähemalt 3 pluss nende looming. 16. L. Koidula looming. 17. Rahvusroma...
Klassitsism 16.-19.sajand Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis . Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Keskusts olid Pariis, Viin , London. Selle perioodi muusikat iseloomustab lihtsus, selged vormiskeemid, tasakaalustatus, vaba lühikestest dissonantsidest ning isikupära pidi olema särav. Väga tähtsal kohal oli andekus ja haridus. Anti välja muusikaõpikuid ning arenes noodotrükk, muusikaajakirjandus ja tekkis muusikakriitika. Kujunes välj...
Rakvere Ametikool Signe Stam H10 LEIB-EESTLASTE PEAMINE TOIT Referaat Juhendaja: Merike Kasikov Rakvere 2011 SISSEJUHATUS Leib on rukki või nisu -(harvem muust) jahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivauks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja e...
Aluspõhimõtted: isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suvenäärsus, demokraatia.edusammud:ühiskonna tootmise ja materjaalse heaoli kasv, raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon.Sots.struktuur: talupoegkonnad, palgatöölis klass, aadlikud, vaimulikud, keskklass. Ogustavad asjaolud:klassi võitlis, rahvus küsimuste teravnemine.kolonialism-poliitika, mis taotleb vähem arenenud või võrgemate riikide kolooniateks e, asumaadeks muutumist või nende allutamist mõnel muul viisil. Imperialsim-Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks.Imp.Poliitika- püüti maid ja rahvaid kaasajastada. 1970. Jagasid suurbritannia ja venemaa iraani omavahel võrdselt ära-. India tehti sõltuvaks ja suruti peale eurooopa haldussüsteemi. Hiinaga sõlmiti ebavõrdsed lepingud.koloniaalpoliitika tagajärjed: Lääne tsivilisatsiooni levitamine,Koloniaalrahvaste traditsiooni...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
