h tm/ha /tm väärtus t.h. Pt PM S*Pt*Pm 1.1 Põld 7,5 450 3375 3375 (450/ha) 1.2 Põld 19 260 4940 4940 (260/ha) ha = = 8315 26,5 2.1 Põld 26 450 11700 11700 (450/ha) ha = = 11700 26 3.1 Mets 5 200 1000 150 10 7500 8500 (sanglepp) 3.2 Mets 5 200 1000 50 20 5000 6000 (kask) ha = = 14500
andmed Toote algvaru ja ostude kohta: Kuupäev Tegevuse nimetus Sissetulek (tk x kr) Kogusumma (kr) 22.01 ost 900 x 10 9000 22.02 ost 1200 x 11 13200 20.04 ost 3000 x 11,20 33600 04.05 ost 4000 x 11,60 46400 30.11 ost 900 x 13 11700 Kokku 113900 Aastalõpu inventuuri kohaselt oli kaubavaru 1500 tk Arvutada lõppvaru maksumus järgmiste meetodite kohaselt (NB Tegu on perioodilise arvestussüsteemiga!) a) FIFO meetodil Vastus: 900 (30.11) x 13= 11700 600 (04.05) x 11,6= 6960 Lõppvaru maksumus: 11700+ 6960= 18 660 kr b) Kaalutud keskmisel meetodil. Vastus: Ressurss: 10 000 tk ning 113 900 kr
I variant raskuskeskme arvutamine kõikide kõlvikute järgi Tabel 2. Raskuskeskme arvutus kõikide kõlvikute järgi Kõlviku nr S*X S*Y 1 44520 13720 2 34650 24675 3 15050 5950 4 23100 19800 5 24700 25175 6 15950 10120 7 11700 18525 8 10850 14105 9 10560 23540 10 8100 20250 S*X = 199180 S*Y = 175860 X1= S*X / S = 990 Y1= S*Y / S = 874 II variant - talu raskuskeskme arvutamine ainult põllumajanduskõlvikute järgi Tabel 3. Raskuskeskme arvutus põllumajanduskõlvikute järgi Kõlviku nr Pindala S (ha) S*X S*Y
Kasutada võib pere-eelarve rakendust http://www.minuraha.ee/11566 · Pidada arvestus detsembrikuu 2009 kohta, võrrelda tegelikke tulemusi koostatud eelarvega. · Detsembri lõpul/jaanuari algul koostada pere-eelarve jaanuariks 2010. · Pidada arvestus jaanuarikuu 2010 kohta, võrrelda tegelikke tulemusi koostatud eelarvega. · Kasutades pere-eelarve stressitaluvuse kalkulaatorit http://www.minuraha.ee/? id=11700 hinnata oma eelarvestatud ja tegelikku finantsseisundit. Arvestuseks Koostada 2009. aasta detsembri ja 2010. aasta jaanuari kuude kohta koostatud pere- eelarvete ja nende täitmise (arvestuse) ning stressitaluvuse kohta kirjalik ülevaade, milles analüüsida tulemusi. Analüüsil ei tohi kasutada arve, kuid tuleb kasutada protsentuaalseid näitajaid, tegureid jms näitajaid, mida saate arvutada oma andmete alusel.
15.03.2011 11 8580 16.03.2011 6 4680 17.03.2011 7 5460 18.03.2011 57 44460 19.03.2011 9 7020 20.03.2011 10 13100 22.03.2011 12 9360 23.03.2011 13 10140 24.03.2011 34 26100 25.03.2011 15 11700 26.03.2011 38 29640 27.03.2011 17 13260 28.03.2011 18 23580 29.03.2011 19 14820 Grand Total 266 221900 SUMIF kuupäevade lõikes Kuupäev Kogus Maksumus 15.03.2011 11 8250 16.03.2011 6 4200 17.03.2011 7 4970 18.03.2011 57 42100
Arvutigraafika I Töö 12 Maja plaan 11700 450 3500 2000 1400 2000 1150 1500 200 400 2300 3300 3300 2400
Noorme Pikkus Kaal (kg) hed jrk. (cm) X Yi 2 X i Y2i Xi Y i i nr N 1. 180 70 32400 4900 12600 2. 180 65 32400 4225 11700 ∑ Xi i=1 3. 178 75 31684 5625 13350 X= N 4. 180 76 32400 5776 13680 N 5. 184 75 33856 5625 13800 6. 185 74 34225 5476 13690 ∑ X 2i
• Tiinus kestab 4-5 kuud • Põrsad sünnivad märtsist aprillini • Keskmiselt 5-8, vahel isegi 12 põrsast PÕDER Liigikirjeldus • Metsade suurim loom, hinnatud jahiuluk • Keskmine kaal isastel 300-500 kh (max 630 kg); emastel 250-350 kh • Õlakõrgus kuni 190 cm. • Eluiga kuni 20 a. Levik • Levila Euraasias, Põhja-Ameerikas • Alamliigi euroopa põdra levila on läänes Poola, tuumid Skandinaavia jaVenemaa Arvukus • 2008 loendati 11700 • Arvukus viimasel ajal tõusnud • 2007 kütiti 4911 põtra Elupaik • Suured metsad ja rabad • Jõgede, järvede ja rabade või sooderohked metsad Toitumine • Herbivoor- taimtoiduline • Suvel puude ja põõsaste lehed, roht- ja veetaimed (pajud suures osas) • Talvel puukoor ja oksad Paljunemine • Jooksuaeg augusti lõpust oktoobrini • Tiinus kestab kuni 235 päeva • Vasikad sünnivad aprillist juunini • Vasikaid 1-3
Kõrvade h. KOKKU Hind 10 5 5 15 7 13 Tööpäevad 20 20 20 20 20 20 Loomade arv 15 10 10 12 11 6 KOKKU 3000 1000 1000 3600 1540 1560 11700 Konkurents Lemmikloomade salongi teenuseid pakkuvaid asutusi leidub Tallinnas mitmeid. Mõned näited nendest: ,,SHARM", ,,Reval Dream", ,,Kapi". Neid on veelgi. Loomahoiu teenuseid Tallinnas eriti palju ei pakuta, aga on ka mõningaid kes pakuvad: ,,Alton", ,,Loomade Hoiupaik", ,,Romulus", ,,Uniteddogs". Konkurents sellises suures linnas nagu Tallinn ei ole väga suur, et mitte sellist ettevõtet luua. Minu lemmiklooma hoiu ja salongi eeliseks on, et see on kaksühes
aasta kogiläbisõitu ja veosõidutegurit( siin tuleb tähelepanu juhtida, et veosõidutegur ei pea olema kahekordne, kuna leiame veotöömahtu, siis see tähendab et koorem on peal ainult kuni 3 mahalaadimiseni, mitte tagasisõidul.Tagasitulles on veok tühi ja seda ei saa arvestada veotöömahus, kui täiskoormaga sõitu). Aastane veotöömaht on 283 362,28 tonn kilomeetrit. Leiame tööjõukulu: TJK = 11700 (1+0,33+0,003)*12= 187 153,20 kr/aastas kus, 11700kr/kuus on brutopalk 33% on sotsiaalmaks 0,3% on töötuskindlustusmakse, et leida tööandjakulusid tuleb brutopalk korrutada 1,333 (sots.maks+töötuskindlustusmaks+1). Aasta tööjõukulude leidmiseks peame saadud ühe kuu tööandja kogu palgakukud korrutama 12 kuuga. Tükitöö: Brutopalgast moodustub tüktiöö hinne tonnile 23% ja kilomeetrile 77%. n TJK TJKq = Q = 17kr/t n TJK TJKp= = 1,59kr/tkm
Ülesanne 6. Bakterite mass kasvab ööpäevas 3 korda, hetkel on mass 250 grammi. a) Moodustada funktsioon y, mis kirjeldab bakterite massi kasvamist ööpäevas (tähistada x) b) Leida bakterite mass 3,5 ööpäeva pärast. c) Leida bakterite mass enne 2,5 ööpäeva. d) Leida bakterite mass 12 tunni möödudes e) Valmistada bakterite massi kasvu kirjeldava funktsiooni graafik Lahendus. a) y 250 3 x b) 3,5 ööpäevaga kasvas bakterite mass 250 3 3,5 11700 g 11,7 kg c) Enne 2,5 ööpäeva oli bakterite mass 250 3 2,5 16 g 12 d) Ööpäevas on 24 tundi, seega 12 tundi on 0,5 ööpäeva, bakterite mass on 24 siis 250 3 0,5 433 g e) Funktsiooni y 250 3 x graafik: ööpäevad -2,5 0 0,5 2,5 bakterid 16 250 433 3900 bakterite m ass
haritavast maast (%) ning selle mulla peamine levikuala Eestis...............11 Kasutatud kirjandus...................................................................................12 Põllumassiivi asukoht Põllumassiiv nr. 60156043960 asub Järva maakonnas, Järva vallas, Märjandi külas. Asukoht on näidatud joonistel (vt Joonis 1. ja Joonis 2.) [3] Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60156043960 kohta. Põllumassiiv märgitud punase joonega. Mõõtkava 1:11700. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht märgitud Eesti kaardil punase ristiga. Mullastik Tabel 1. Põllumassiivi nr 60156043960 mullastik. [3] Mulla Lõimis Huumuse horisondi Kuivus Pindala, Osatähtsus siffer tüsedus, cm aste ha % KI vls40- 25-28 22-25 25-30 I/IV 23,01 68 Ko 90/rls 9,86 29,2
KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_p%C3%B5hiseadus_%281920%29 http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_esimene_p %C3%B5hiseadus_1920-1933/ http://kristiine.tln.edu.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=272%3A12-klass- eesti-1920-40-luehikonspekt&catid=67%3Aajalugu&Itemid=78&lang=et http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11700&op=archive2 http://www.just.ee/10719 13
300 18 13 5400 3900 1500 400 16 14 6400 5600 800 500 14 15 7000 7500 -500 600 12 16 7200 9600 -2400 700 10 17 7000 11900 -4900 800 8 18 6400 14400 -8000 900 6 19 5400 17100 -11700 1000 4 20 4000 20000 -16000 TR,TC, 25000 20000 15000 10000 T
4 8300 6800 (5100) 3800 3200 (2500) 2100 (1600) 1250 700 5 8800 7000 (6200) 4000 3400 (2800) 2200 (2000) 1300 800 7 9700 7300 (6900) 4300 3700 (3300) 2400 (2200) 1400 850 10 10500 7700 (7300) 5000 4000 (3500) 2600 (2400) 1500 900 15 11700 8200 (7500) 5600 4400 (4000) 2900 1650 1000 20 12600 8500 6200 4800 (4500) 3200 1800 1100 25 13400 9000 6800 5200 3500 1950 1200 30 14200 9500 7400 5600 3800 2100 1300
Arvutage iga toote o/h kasutades A 128495 Lahendus: Toode 1 2 3 Kokku Tootmistsehhi üldkulud, töötlemine h 400 1080 600 2080 Kulud 16000 43200 24000 83200 Seadmete seadistamine, tsükleid 5 9 3 17 Kulud 6500 11700 3900 22100 Materjalide vastuvõtt, FA arv 20 36 12 68 Kulud 2647 4765 1588 9000 Kvaliteedi kontroll, tsükleid 5 9 3 17 Kulud 2375 4275 1425 8075 Materjalide teisaldamine ja valmistoodangu lähetamine,
näitajad – tarbimine põrandapinna või ruumala ühiku, toodanguühiku, korteri, eramaja, talu jms kohta. Näide sellise meetodi rakendamisest piirkonna elektritarbimise prognoosimiseks on toodud järgnevas tabelis. Näide. Piirkonna elektritarbimise prognoosimise Aasta 1999 2005 2010 Elanike arv 11700 11900 12200 Majade arv 4550 4940 5450 Elektriküttega majade % 14 21 32 Elektriküttega majade arv 637 1037 1744 Elektrikütte eritarbimine, MWh/maja×a 17,1 17,6 18,1
SIHTOTSTARBELINE 1972 Diisel 235 11020 KALLUR 1972 Diisel 202 11020 PAAK 1970 Diisel 180 11000 SIHTOTSTARBELINE 1974 Diisel 220 9600 KALLUR 1976 Diisel 218 11000 KALLUR 1976 Diisel 213 11020 KALLUR 1975 Diisel 213 11020 KALLUR 1975 Diisel 218 11000 PAAK 1979 Diisel 213 11020 PAAK 1980 Diisel 213 11020 METSAVEOK 1975 Diisel 218 11700 METSAVEOK 1973 Diisel 232 14100 KALLUR 1976 Diisel 256 14180 METSAVEOK 1980 Diisel 283 14200 KALLUR 1980 Diisel 285 14200 SIHTOTSTARBELINE 1980 Diisel 283 14200 KALLUR 1978 Diisel 275 14200 METSAVEOK 1977 Diisel 309 14200 PAAK 1967 Diisel 232 11021 KALLUR 1975 Diisel 140 7800 SIHTOTSTARBELINE 1973 Diisel 154 7790
21605 8200447-1Pilkuse 58.05294926.536266 21605 Otepää vald 21606 8200448-1Pilkuse 58.05719526.534146 21606 Otepää vald 90970 8200449-1Pilkuse 58.05730526.534755 90970 Otepää vald 5285 37001-1 Pillapalu 59.35586925.582808 5285 Anija vald 5286 37002-1 Pillapalu 59.35564725.583290 5286 Anija vald 5287 37003-1 Pillapalu k 59.35124825.606209 5287 Anija vald 5288 37004-1 Pillapalu k 59.35104525.606604 5288 Anija vald 11700 37007-1 Pillapalu kü59.34223625.573328 11700 Anija vald 30395 6500468-1Pilleri 57.86513327.573864 30395 Värska vald 30396 6500469-1Pilleri 57.86512427.574231 30396 Värska vald 136002 4990042-1Pilli tee 58.68729326.916908 136002 Saare vald 24168 8600494-1Pilpa 57.65063526.673929 24168 Varstu vald 24169 8600495-1Pilpa 57.65070326.673667 24169 Varstu vald 21825 5100367-1Pilu 58.71339825.796293 21825 Põltsamaa vald
annaabi.ee 
