100 keerulist sõna + lauseliigid (0)

Keskkool - Eesti keel - Eesti keel

1 HALB

Lõik failist

intelligents

taburet

Kreutzwald

kaheksateistkümneaastane

karameljas

professionaalne

familiaarne

annulleerima

režissöör

atentaat

kandidaat

piiskop

dotatsioon

Camus’ romaan

drastiline

afišid

arhitekt

distsipliin

händikäp

dateerima

materiaalne

korruptsioon

terminal

Tšetšeenia

konfidentsiaalne

mõttetu

Heidegger

šantaaž

pankrot

pensionär

magistral

aktsepteerima

varrukas

brošüür

potentsiaalne

ressursid

mehhanism

efektne

Faehlmann

kurioossed

mahhinatsioonid

palsam

illegaalsed

renessanslik

šabloonne

portugallane

türanlik

tendents

epopöa

shakespeare’liktraagiline

karussell

kissell

konstateerima

Johann Voldemar Jannsen

virtuoossed

suveräänne

standardse

Beethoven

barokne

materjal

terrass

tšuvaši

goethelik

peatselt

paralleelne

ballett

balansseerima

Schopenhauer

mateeria

boheemlane

Sisyphos

šašlõkk

portsjon

šedööver

bestseller

monarhia

konkurslane

siinne

tallinlased

Julius Caesar

tšehlanna

personifitseerima

entsüklopeedia

duši all

seanssidel

valentinipäev

almanahhis

Mozart

sõime borši

trohheus

Nietzsche

puänt

Raportid

rousseau ’lik

intervjueerima

nišis

garantii

ekskursioon

Afganistan
Lihtlause on lause, kus on ainult üks tegusõna öeldise funktsioonis ega ole korduvaid sama funktsiooniga lauseliikmeid. Juss (alus) sööb(öeldis) köögis(kohamäärus) saia( sihitis ). Ainuke lauseosa mida võib mitu olla on määrus, sest neid on erinevaid vorme,siiski ei või olla samale küsimusele vastavaid määruseid.
Koondlause on lihtlause, kus on mitu samale küsimusele vastavat liiget(Eelmisel aastal korjasime metsast mustikaid, vaarikaid ja murakaid. Korduvaks lauseliikmeks on sihitis.)Korduvad lauseliikmed eraldame komade või sidesõnade abil. Koondlausele on kõige iseloomulikum loetlemine (Juss on valetaja, hambassepuhuja, valevorst). Loetelu eraldame komadega , väljaarvatud juhul, kui sidesõnana on kasutatud ja, ning, ega, ehk, nii, kui ka (kuid, vaid,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

159 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aare123 Õppematerjali autor

lauseliigid, keerulised sõnad

lauseliigid keerulised sõnad eesti keel

Sarnased õppematerjalid

docx

Lauseõpetus-Kirjavahemärg id-Rektsioon

Nt:Koolis möödus aeg kiiresti. Vale on kirjutada: Kiiresti koolis möödus aeg. Lauses ei tohi olla määrus, sihitis ja öeldistäide pärast määrust. Nt:Ta tuleb homme meile. Vale on kirjutada: Ta homme tuleb meile. Vanaema võtab rohtu. Vale: Vanaema rohtu võtab. Lausetüübid Lihtlauses on ainult üks tegusõna. Lauseliikmed eraldatakse komadega või järgmiste sidesõnadega: ja, ning, ega, ehk, või, kui ka, aga, kuid, vaid, ent. Loetelus peaks eelviimase ja viimase sõna vahel olema sidesõna. Nt:Patsiendid viidi koridorist palatisse või uuringule. Apteegis müüakse lisaks tablettidele, tilkadele ja salvidele ka kosmeetikat ja palju muud. Liitlause võib koosneda mitmest lihtlausest. Liitlaused jagunevad omakorda järgmiselt: rind- ja põimlaused. Rindlause koosneb kahest või enamast iseseisvast lihtlausest. Need osalaused võivad seista ka eraldi. Rindlauses kasutatakse sidesõnu ja, ning, ega, või, aga, kuid, vaid, ent, seega,

9. klassi eesti keel

docx

Lauseõpetus-Kirjavahemärg id-Rektsioon

Kategoriseerimata

doc

Kordamine eesti keele eksamiks

nagu lihtsõnu: Pet-ro-grad ~ Pet-rog-rad, Neu-stadt ~ Neus-tadt, Gold-smith ~ Golds-mith. Silbid võivad olla kas lühikesed või pikad. Lühike silp on niisugune silp, mis lõpeb lühikese vokaaliga, nt ma-ga-ma. Pikk silp on niisugune silp, mis lõpeb pika vokaali, diftongi või konsonandiga, nt suu-red, kau-nis, kur-vad. Sisehäälikud. Vältevastandus saab esineda ainult rõhulistes silpides. Seepärast on sõnavälte määramisel oluline jälgida sõna sisehäälikuid, st häälikuid, mis algavad (pea)rõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees, nt ka-la, kal-lis, kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele. Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene.

Eesti keel