Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjaleLOE EDASI
0
1 närvkude – närvirakud 4.2 Lihaskude – lihasrakud 4.3 Epiteel rakud – epiteelkoerakud 4.4 Sidekude esineb inimese organismis erinevad vormid 4.4.1 Luu-ja kõhrkude 4.4.2 Rasvkude 4.4.3 Veri vedela koena – vererakud 4.4.3.1 Punased vererakud 4.4.3.2 Valged vererakud 4.4.3.3 Vereliistakud 5. Paljunemise alusel 5.1 Lähterakk – rakk, millest areneb tütarrakk 5.2 Tütarrakk – rakk,millest on arenenud lähterakk 5.3 Tüvirakk – rakk,mis ei ole lõplikult ülesannet saanud
1 n on jõud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1m/s 2. 3. Kiirenduste, mis kehad saavad vastastikkusel mõjutamisel suhe on pöördvõrdeline nende masside suhtega. Kaks keha mõjutavad teineteist absoluut väärtustelt võrdsete ühel sirgel mõjuvate vastassuunaliste jõududega. jõud, millega kehad mõjutavad teineteist on alati ühe ja sama olemusega.
1 n on jõud, mis ühekilogrammise massiga kehale mõjudes suurendab selle kiirust 1 s jooksul 1 m/s võrra ehk annab sellele kiirenduse 1 m/S2 . Jõu mõõtmiseks võib kasutada vedrudünamomeetrit ehk vedrukaalu.
1 n on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised.
1 njuuton on niisugune jõud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1 meeter sekund ruudus. (Võrdub ligikaudu sajagrammise eseme kaaluga maapinnal.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.