Päikesekiirgus Janar Aava Hannes Eiber Erlis Liiva Mis on päikesekiirgus? • Päikselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. • Päikesekiirgus jaguneb ultraviolettkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks • 99% Maa energiast tuleb päikesekiirgusest Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? • Pilved – õhurõhk, tuul • Päeva pikkus – geograafiline laius, aastaaeg • Päikese kõrgus – aeg ööpäevas • Õhu puhtus – looduslik, inimtekkeline õhureostus • Aluspinna peegeldumisnäitaja – aluspinna omadused Päikesekiirguse neeldumine Neeldumine - põhjustab aluspinna soojenemist • Neelavad ained õhus: Osoon Veeaur Kasvuhoonegaasid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirguse spekter • Ultraviolettkiirgus (UV) – U. 8%. Enamus neeldub stratosfääris (osoon) Tekitab päevitust Suures koguses kahjulik • Nähtav valgus – U. 56%. Silmaga nähtav – liitvalgus • Infrapunane kiirgus – U. 36%. ...
Valgus – osake ja/või laine Valgus on elektromagnetlained mis levivad ruumis. Elektromagnetlainete spekter on lõpmatult lai ehk valguseks nimetatakse spektriosa mis jääb raadiolainete ja röntgendiapasooni vahele. Seega on valgusel nii lainete kui osakeste omadused. Mida kõrgema sagedusega, energiaga, on kiirgus seda rohkem on tegemist osakeste omadustega ja vastupidi. Nähtav valgus on vahemikus 400-700 nm. Ja seega omab samuti mõlemaid omadusi. Valguse olemuse kohta tekkis 17. sajandil paralleelselt kaks teooriat (vaata ka pilti): Isaac Newton oletas, et valgus on valgusallikast igas suunas väljuvate osakeste voog (valgus on erilise „valgusaine“ edasikandumine ruumis). Christiaan Hygens oletas, et valgus on eriliste lainete voog, mis levib ruumi täitvas ja kõikidesse kehadesse tungivas keskkonnas – eetris. 19. sajandi alguses avastati elektromagnetlained (M...
Lükkamise põhimõte: 1. transport, 2. laomajandus ja varud laos, 3. info, 4. juhtimine, 5. klienditeenindus, 6. varustus, 1. Jaotuse eri staadiumites on palju ladusid, 7. turustus, 8. pakkimine, 9. tagastus e. korje. 2. Iga eelnev aste lükkab järgmise astme laod kaupa täis; sünnib kohustus müüa, 3. Ladudes rikneb ja vananeb ohtrasti tooteid, EDI elektrooniline andmevahetus võimaldab ettevõtetevahelised operatsioonid sisuliselt online. 4. Ostetakse suurte partiidena ja harva, EDI-t ühendab ettevõtet teiste ettevõtetega organisatsioonidega mitte ainult tarbijatega, aga 5. Põhilised on müügiprognoosid, ...
Elizaveta Kuliber 12b Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist Radioaktiivsuse avastas 1896. aastal prantsuse füüsik Henri Becquerel. Aastal 1897 märkasid Marie ja Pierre Curie, et uraaniühendite aktiivsus säilib ka pärast metallilise uraani eraldamist. Sel meetodil õnnestus neil 1898. a. maagijäätmeist eraldada kaks senitundmatut metalli polooniumi ja raadiumi mille aktiivsus ületas uraani oma tuhandeid kordi. Kolm tähtsamat kiirgusliiki on : Alfakiirgus positiivse laenguga osakeste voog. Beetakiirgus negatiivse laenguga osakeste voog. Gammakiirgus on elektromagnetkiirgus 1.Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtliku...
Tartu Ülikool MAGNETTORMID Referaat Tartu 2012 2 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Mis on magnettorm?....................................................................................4 2. Miks tekivad magnettormid?..........................................................................5 2.1 Juhtumeid ajaloost.....................................................................................................6 3. Magnettormide vaatlus............................................................................................................7 3.1 Parameetrid...............................................................................................................7 3.1.1 Kp indeks................................................................................................
Tallinna Laagna Gümnaasium Ujumine Eestis Referaat Koostaja: Inna Dormidontova 8. b klass Juhandaja: Malle Zoova Tallinn, 2010 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................lk 2 2. Sissejuhatus.................................................................................................lk 3 3. Ivar Stukolkin..............................................................................................lk 4 4. Indrek Sei....................................................................................................lk 5 5. Elina Partõka...............................................................................................lk 6 6. Veiko Siimar.......................................................................
Osakeste-lainete printsiip Sissejuhatuseks Laineteooria Korpuskulaarteooria Valgusele on omane dualism, s.t. kahesugused käitumisviisid Vastavalt sellele printsiibile avalduvad mikroobjektide käitumises nii osakeste kui ka lainete omadused Valgus kui footonite voog Teooria loojaks M. Planck 1900. a püstitatud hüpotees Teooria oli vajalik, kuna hõõguvate kehade kiirgusomadusi ei saagi valguse laineteooria abil seletada Valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiportsjonite, ehk kvantide kaupa See kvanthüpotees võimaldas teoreetiliselt kirjeldada kehade soojuskiirgust Võib jääda mulje, et footonite voog on mingisugune päikesevalgusega kaasas käiv lisaefekt. Päikesevalgus nagu ka mujalt lähtuv valgus ongi footonite voog. Footon kvantoptikas energia portsjon. Valguskvant, mille kaupa kiirgub valgus aatomist Footonil pole seisumassi, st ta ei saa eksisteerida paigalolekus. ...
Tuumaehitus: *tuum koosneb nukleonidest, +laenguga prootonitest ja laenguta neutronidest. *tuumasid tähistame X, kus Z on laenguarv, mis määrab keemilise elemendi, kus Z on laenguarv, mis määrab keemilise elemendi, A-nukleoonide arv tuumas, nim massiarvuks A=Z+n. *X asendatakse konkreetse keemilise elemendi korral, kindla elemendiga. Mis on isotoobid? : *Keemilise elemendi teisendid. *Tuumades on sama arv prootoneid, erinev arv neutroneid, nad asuvad samal kohal perioodilisuse tabelis. *Keemilised omadused on ühesugused, erinev on aatommass ja radioaktiivsus. Tuuma jõudude iseloomustus: *Tuumajõud on aatomtuuma sees tugevamad kui elektrilaengutevahelistes jõududes. *Tuumajõudude ulatus e mõjuraadius on väga väike, ca 5fermi. Lähemal kui 0,5f muutub tõmbumine tõukumiseks. *Tuumajõud ei olene osakeste elektrilaengust, nad mõjuvad ühetugevuselt kõigi nukleonide vahel. Looduslik radioaktiivsus: *Aatomi tuumade iseenesliku muutusega ka...
Radioaktiivsus Koostaja: Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsus elementide aatomituumade võime iseenesest muunduda teise aatomi tuumaks (alkeemikute idee) · 1896 Becquerel uraaniühendid mõjutasid läbi tumeda paberi fotoplaati · 1898 M. Curie poloonium ja raadium Inimesele jõudev kiirgus · ·Pinnas ·Kosmilised kiired ·Päikesetuul ·Inimene ise (K-40, C-14, Ra-226) Kiirguste liigid Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtlikum (sissehingamine, toit) · Paberilehte ei läbi · Suur mass ja elektrilaeng muudavad liikumise raskeks Kiirguste liigid Beetakiirgus · Kiirete elektronide voog · Negatiivse laenguga · Ohtlik organismi sattumisel Kiirguste liigid Gammakiirgus · Lühilaineline elektromagnetilise kiirguse voog (valguse kiirus vaakumis) · Suur läbi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond LAINEENERGIA VARIEERUMINE UURINGUALAL Diplomitöö Juhendaja: Tallinn 2014 SISUKORD SUMMARY................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 4 1.PAKAAJALINE LAINETE KESKMINE VÕIMSUS.............................................................5 2.LAINEENERGIA VOO KESKMISED VÄÄRTUSED.......................................................6 3.VÕRDLEMINE..................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE........................................................................
Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmispr...
Päikesetuul, magnetväli. Päikese aktiivsus:päikeselaigud ja muud ilmingud Päikesetuul • Päikesetuul on päikesest lähtuv vabanenud laetud osakeste voog, mis muutub pidevalt kiiruse, tiheduse ja temperatuuri poolest. • Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega 450 km/s. • Esimest korda registreeriti päikesetuule olemasolu 4. jaanuaril 1959. aastal Nõukogude Liidu kosmoseaparaadi Luna 1 poolt. Pilt 1 – Päikesetuul liigub maale ja kohtub Maa magnetosfääriga Päikesetuulega kaasnevad nähtused • Geomagnetiline torm ehk magnettorm • Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinevad optilised nähtused. • Päikesetuul teeb komeetidele sabad taha ja tekitab kiirgusvööndeid planeetide magnetväljas. Magnetväli • Magnetväli on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate elektrilaengute ja ...
ARVUTIMAAILM MUUDAB INIMEST Evolutsioon on edasiminekuks oluline ning arvutimaailm on lihtsalt järgmine etapp inimeste evolutsioonist. Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. See teeb meist virtuaalmaailma esimese testgrupi. Kuid kas interneti olemasolu on meid juba muutnud? Internet annab võimaluse olla minaise – irooniline? Me vaatame arvutist pilte modellidest ja mõtleme, et tahaksime nii head välja näha kui nemad näevad pärast fototöötlust esikaanel. Me teeme pilte ja kirjutame oma elust, kuid pidev negatiivne kommentaaride voog lukustab meie tegelikud mõtted endisse, sest negatiivsus on miski, mida kõik üritavad iga hinna eest vältida. Internet muudab meid just sel ajal kui arvame, et postitame, kirjutame ja pildistame midagi originaalset, kuid tuleb välja, et too sõna on juba samal kujul edastatud ning on juba muutunud igapäevaseks nähtuseks. See on originaalsuse hä...
1)Tuum: 10-15m, koosneb nukleonidest: prootonid,neutronid. Prootonite arv on tuumas sama, mis on jrk arv per. tabelis, näitab ka tuuma laengut. Proot laeng on +1. A(massi arv, alati täisarv)= Z(laengu arv) +N(neutronite arv) 2)Tuuma jõud: elektromagnetiline e. kuloniline e. tõukejõud, sest nukleonid on omavahel tugevas vastastikmõjus(iseloomulik : väikestel kaugustel toimib (10-15m), kui läheb nukleoni arvust suuremaks, siis mõju lakkab. 2,2*10-15m tuuma mõjuraadius). Küllastatavus- ühe nukleoni ümber mahub teatav arv nukleoneid, naabernukleonite vahel on tugev vastastikmõju (veetilk). 3)Tuumamass:aatommassiühikutes( 1/12 612C aatomi massist). Ühele AMÜ-le vastavalt Einsteini valemile E=mc2. Aatommassi ühik: Tuumafüüsikas kasutatav süsteemiväline mõõtühik. Üks AMÜ(u) on võrdne 1/12-ga süsiniku isotoobi 612C aatomi massist.1u= 1,6605402*10- 12 kg= 931,5 MeV Isotoop: keem.el teisend, mille aatomituumas on sama arv pr, kuid erinev arv...
GPGPU Referaat 2010 GPGPU Referaat 2010 SISUKORD GPGPU Referaat 2010 1. SISSEJUHATUS GPGPU (General-purpose computing on graphics processing units, mida nimetatakse ka GPGP ja vähemal määral GP²) on võimsate graafikaprotsessorite ärakasutamine massiivselt paralleelsete ülesannete lahendamiseks. Kuidas on GPU'd (graafikaprotsessorit) täiendatud, et GPGPU oleks teostatav ja milline GPGPU oma olemuselt on? GPGPU Referaat 2010 2. GPU PARANDUSED GPU funktsioonid on olnud traditsiooniliselt väga piiratud. Palju aastaid oli GPU harjunud kiirendama teatuid osi graafikakonveieril. Mõningad parandused olid vajalikud, et GPGPU oleks teostatav. 2.1 Programmeeritavus Programmeeritavad vertex ja fragment shaderid lisati graafikakonveierile, mis võimaldab mäng...
Tuumafüüsika seadused erinevad makrofüüsika seadustest. 1. Aatomituum, tuumajõud. Tuumajõud hoiab koos aatomi. See on tugev vastastikmõju, mis on suurem elektrostaatilisest jõust. Tal on väike mõjuraadius ja ei sõltu laengust. 2. Radioaktiivsus on aatomi võime muunduda teise elemendi aatomiks. - kiirgusel (Heeliumi tuum ) on suur mass ja laeng, sellepärast liigub ta aeglaselt ega suuda läbida paberilehte. Sissehingamisel ja toidu kaudu manustamisel on mõju inimesele väga halb. -kiirgus on kiirete elektronide voog, tervist kahjustav. -kiirgusel on suur läbimisvõime, see on lühilaineline elektromagnetiline voog 3. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul laguneb pool isotoobi massist. 4. Tuumakiirgus on ioniseeriv, sellepärast on see organismidele kahjulik 5. Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnal neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Ühikuks on grei (Gy), ka raad 6. ...
Alfalagunemine ja alfakiirgus Sissejuhatus Alfalagunemine on tuumareaktsioon. Alfaosakesed Alfalagunemise tagajärjel tekib alfakiirgus. Alfalagunemine Alfalagunemine on üks radioaktiivsuse liike. Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (). Alfaosake koosneb 2 prootonist ja 2 neutronist. Moodustavad heeliumi (He) aatomituuma. Alfalagunemine Reeglina toimub alfalagunemine rasketes aatomituumades. Väheneb tuuma aatomnumber (prootonite arv) kahe võrra. Massiarv (nukleonide koguarv) nelja võrra. Näiteks on uraani lagunemine tooriumiks alfalagunemine Alfaosake -osake on laetud ja väga kõrge energiaga Alfaosakesed ei liigu väga kiiresti. Ei suuda isegi paberilehte läbida. Alfakiirgus Alfakiirguse avastas Ernest Rutherford 1899. aastal. Alfaosakeste kiirgust nimetatakse ka alfakiirguseks. Alfakiirgus on alfalagunemisel tekkiv alfaosakeste voog. Kõige väiksema läbitungimise võimega kiirg...
TUUMAFÜÜSIKA Prootonid, neutronid ja elekronid on aatomiosakesed ehk massiarv. Prootonid ja neutronid on nukleonid ehk tuumaosakesed ehk jrk. nr. Aatomilaeng on 0!!! ISOTOOP- aatom, millel on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Aatomituuma vahelises reaktsioonis tekivad uued aatomituumad. TUUMAFÜÜSIKA SAI ALGUSE SELLEST, KUI INGLISE FÜÜSIK RUTHERFORD POMMITAS LÄMMASTIKUAATOMEID ALFA OSAKESTEGA. (1919) Tuumaseose energia hoiab koos nukleoni aatomituumas. Suurem seoseenergia on raua aatomitel. Tuumaseose energia sõltub tuuma massiarvust. Mida suurem, seda suurem on ka seoseenergia. TUUMAREAKTSIOONID: KERGED TUUMAD RASKED TUUMAD Ühinevad Lõhustuvad Sisemuses väga kõrge temp. prootonid ja Laguneb iseeneslikult. On suur, raske, ei vesiniku aatomid ühinevad. Tekib heelium. suuda koos hoida. Siis toimub, kui ...
AINE EHITUS Aatomi tuum · Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgult 10 (astmes) -13 · Tuum on väga suure tihedusega · Olemuselt on tuum liitosake · Tuuma põhiline koostisosake on prooton · Prootonitele on tuumas veel neutrodin · Neukloid prootonid ja neutronid koos Tuuma laeng ja mass · Prootoni laeng on positiivne ning võrdne elektroni laenguga · Neutronil laeng puudub · Prootonite arv tuuma laeng. Võrdne järjenumbriga perioodilisuse tabelis. Tähistatakse Z Tuuma massiarv · Prootonite ja neuklonite koguarv on tuuma massiarv A ( neuklonite koguarv) · A=Z+N Isatoobid · Isatoobid on tuumad, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid. · Looduses erineval 92 elemendil on praegusel ajal teada kokku üle 300 stabiilse isotoobi. · Isatoobide esinemissagedus ei ole ühesugune, enamasti domineerub üks või kaks isotoobi · Väiks...
M Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit A juhtiva vedela metalltuuma poolt A TE A D U S Maa magnetvälja M skemaatiline kujutis A Arvutiga GEODYNAMO mudeli alusel imiteeritud A Maa magnetvälja kujutis TE sinised jooned suund Maa sisemusse, punased jooned suund vä...
Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10m. Aatomi tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10-15m. Enamus aatomimassist on koondunud tuuma (99,95%). Elemendi järjenumber keemilisteelementide tabelis on sama suur kui tuumalaeng. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on posit elementaarlaenguga tuumaosake. Neutron on laenguta tuumaosake Prooton ja neutron on ligikaudu sama massiga. Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed aga vastasmärgilised. Tuumas olevate prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tuumajõud, mis hoiavadki tuuma koos. Tuumajõud elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. Seoseenergia näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Isotoop on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Sültuvalt neutronite arvust on tuum, kas stabiilne või radioaktiivne. Stabiilne tuum püsib muutumatu. Radioa...
Elektriväli Magnetväli Ümbritseb laetud kehi (paigalseisvaid, liikuvaid) Ümbritseb püsimagneteid ja vooluga juhte (liikuvaid laetud kehi) Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng q või Q Keha omadusi kirjeldab vooluelement I l Selle SI ühik on: kulon (1 C) vooluelement = voolutugevus × juhtme pikkus Selle SI ühik on: amper korda meeter(1 A x m) Mõju põhiseadus on Coulomb'i seadus: kaks Mõju põhiseadus on Ampere'i seadus: kahe punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võrdeline võrdeline nende laengutekorrutisega ja voolutugevusega mõlemas juhtmes pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga kus F - jõud,...
IRM0110 Laineväljad ja antennid EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD 2016 I LAINEVÄLJAD 1. ELEKTROMAGNETILINE VÄLI JA KESKKONA PARAMEETRID 1. Elektri- ja magnetvälja parameetrid ja omadused. IRM0110_03_mgvali.pdf LOENGUSLAIDIDE LÕPUS TABEL!!! IRM0110_02_elvali Elektrivälja tugevus: Laengud mõjustavad üksteist elektrivälja vahendusel. Igasugune laeng muudab teda ümbritseva ruumi omadusi: tekitab seal elektrivälja. Süsteemi kahest laengust võib vaadelda ka ekvivalentsel kujul kui laengut q1, mis asub laengu q2 poolt tekitatud elektriväljas. Elektrivälja tugevus on jõud, mis mõjutab üht laenguühikut elektriväljas. Vektori E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Joon.2-2. Punktlaengu elektrivälja tugevus E. kus F [N] on elektriline jõud, mis mõjutab üht laenguühikut elektriväljas piki laenguid ühendatavat joont, q1 ...
Maa magnetväli Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal erinedes Maa pöörlemise teljest 11.3° võrra. Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. Mõned loomad, nende hulgas ka mesilased, kilpkonnad ja linnud, kasutavad Maa magnetvälja navigeerimisel. Kuid mis kasu toob Maa magnetväli meile kõige rohkem? Nagu kõik väljad, levib ka magnetväli lõpmatuseni kaotades jõudu distantsi pikenedes. Veel ka kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele kosmosesse jäävat välja osa kutsume me magnetosfääriks. Seal kaitseb väli meid päikesetuule (päikeses toimuvate protsesside tagajärjel laengu omandanud osakeste, mis mõjuksid elusorganismidele radioaktiivse kiiritusena) eest suunates osakesi maa pooluste suunas, kus nad siis atmosfääri sisenevad tä...
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne). Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel. Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama). Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg. Teksti aeg mingiks loo ajavahemikuks kulutatud teksti hulk. Teksti aeg on mõõdetav näiteks sõnade või lehekülgede arvu kaudu. Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine) Narratiiviteooria eeldab narratiivse teksti ja fiktsionaalse maailma eristamist. Lugu narratiivis esitatud sündmused Tekst sündmuste esitatud (nt kirjapandud) kuju narratiivis Jutustus jutustamine sündmuste jutustamine narratiivis Jutustaja teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu Vaatepunkt e fookus; paik või teadvus, kust loos toimuvat nähakse (ja tõlgendatakse) Fi...
Füüsika! 1) aatomi tuuma ehitus- mõõtmetelt suurusjärgus 10 astmes -13 cm, suure tihedusega, tuum on liitosake, koosneb prootonitest(Z)(laeng pos) ja neutronitest(N)(laeng 0), prootonid+neutronid=nukleonid 2) tuuma laeng, massiarv- nukleonid=tuuma massiarv(A), A=Z+N, prootonite arv=tuumalaeng=järjenr 3) Ühel keemilisel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi- isotoope. Tuumi, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid, nim isotoopideks. 4) Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik kiirgus. Avastas Antoine Henri Becquerel aastal 1896. Täiesti juhuslikult märkas ta, et uraanitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaaide asetatuna plaadi särituse. Radioaktviised ained on uraan(avastati kõige esimesena), raadium, poloonium. 5)alfakiirgus- läbib vaevalt paberilehte, heeliumi tuumade voog, tuumade koostis muutub, eraldub heelium. beetakiirgus- võib läbi tungida kuni 3 mm Al lehest, eletronide voog, a...
Henri Becquerel (1852 - 1908) Oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse Selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia 1896. a märkas ta täiesti juhuslikult, et uraaninitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaadile asetatuna plaadi särituse. Ilmselt kiirgas uraanisool mingeid senitundmatuid kiiri, mis läbisid musta paberi Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste lagunemist. Lisaks uraanile on veel teisigi radioaktiivseid elemente : toorium, poloonium, raadium, aktiinium ... kokku on praegu 115 keemilist elementi Radioaktiivsus on tuuma-maailma nähtus, kõik nimetatud kiirgused saavad algu...
Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Tuuma on koondunud enamus aatomi massist. Tuuma tähtsaim koostisosa on positiivse laenguga prooton, mille arv tuumas määrab keemilise elemendi. Tuum seob elektronid ja määrab elektronide arvu neutraalses aatomis.Tuumajõud e. tugev jõud e. tugev vastastikmõju mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbavalt. Väikestel kaugustel on tuumajõud palju tugevam, kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti olematuks. Tuumajõud hoiab tuumi koos. Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. -kiirgus on kiirete elektronide (prootonite) voog. Neutronite lagunemisel vabanevad tuumast elektronid. Elektromagnetväljas on -kiirgus kardetav, üldiselt kaitseb meid selle eest riietus. Kui -kiirgus satub inimese organismi, tekib nah...
Pilet E 1. Impulsi jäävuse seadus - Kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. m1v1+m2v2 = m1v1´+m2v2´ 2. Füüsikalise pendli võnkeperiood - Füüsikaline pendel kujutab endast suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskeset mitteläbiva telje ümber. Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid. Füüsikalise pendli periood arvutatakse järgmise valemi järgi: I on siin keha inertsimoment pöörlemistelje suhtes, m keha mass ja a pöörlemistelje ja masskeskme vaheline kaugus (pendli pikkus). 3. Joa pidevuse võrrand - Joa pidevuse teoreemi kohaselt, ideaalse vedeliku hulk, mis voolab ajaühikus läbi voolutoru iga ristlõike, on const S1V1=S2V2=const Ehk dV/st=sv=const v-voolamise kiirus s- voolutoru ristlõike pin...
1. Elektrilaengute vastastikune mõju. Elektrilaengul on järgmised omadused: o Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne; o eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed elementaarlaeng; o elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata; o kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv; o elektrilaeng ei sõltu taustsüsteemist. Coulomb' i seadus: jõud, millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. 2. Elektrivälja tugevus. Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud punktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Vektori E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Elektrivälja tugevus o...
Kuhu lõpevad teed? Eino Leino: Venet lükkavad veed. Kuhu lõpevad teed? Voog lööb pardasse, voog pahiseb ja vaabub. Inime, mis saatus su? Kisub jalgu liiv kas matkaja eal maabub? Meri ääretu oo, mil kord pidurdad hoo laial, taevapilvi peegeldaval lahel? Hetkeks süda lööb tuld, siis ent, mees, oled muld, ainult natuke sust tuhka jääb pihku. Ah, ei määratu patukoorem nihku! Aleksandr Blok: Sel ööl ma, valu täitmas hinge, maas leban, veepiiril upub vaskne hääl. Kuupaistemerre müürid kaovad, laguunilt lõõtsuv tuul on...
Use case: Actor Tegutseja Collaboration Koostöö Dependency Sõltuvus Generalization Üldistus Note Märge System Süsteem Association Ühing Constraint Kitsendus Extend Laiendus Include Sisaldus Realization Realiseerimine Use Case Kasutus juhtum Component: Aggregation Koondamine Component Komponent Constraint Kitsendus Generalization Üldistus Interface Liides Note Märge Realization Teostus Association (Without Suh...
1. Elementaarosakesteks nimetatakse mateeria kõige väiksemaid koostisosi, mis käituvad vaadeldavates füüsikalistes protsessides jagamatu tervikuna. Nad ei lagune tükkideks, nad muunduvad üksteiseks. Fundamentaalosakesteks nimetatakse kõige algsemaid osakesi, mis ei koosne enam omakorda mingitest algosakestest. Suur osa elementaarosakestest on ka fundamentaalosakesed. Need on osakesed, millel puudub sisemine struktuur. 2. Mateeriaosakesed: kvarke on 6 (u,d,c,s,t,b). u-,c-,t-kvarkidel on elektrilaeng +2/3e ning d-,s-,b-kvarkidel -1/3e. Kvargid osalevad nõrgas ja tugevas vastastikmõjus. Kvargid ei saa vabal kujul eksisteerida, nad on alati omavahel ühinenud. Kvarkidele on omane tugev vastastikmõju laeng, mida nimetatakse värviks (P,K,S). Looduses on kõik elementaarosakesed valged st koosnevad 3- st eri värvi kvargist. Leptoneid on 6 (elektron, müüon, tauon ning 3 vastavat neutriinot). Kolmel esimes...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Maa magnetväli Referaat Õpetaja: **** Õpilane: **** | 9a Tallinn 2007 Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55 ± 0,05 miljardit aastat. Ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km ja keskmine raadius 6372,795 km, ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg. Justkui hellitavalt kutsume teda oma koduplaneediks. Veidi aga üle ühe kolmandiku massist moodustab 1,9×1024 kg kaaluv maa tuum, mis jaguneb omakorda vedelaks ning tahkeks sisetuumaks. Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (nagu raud ja nikkel) enamalt jaolt tuumas. Vedela välistuuma liikuv (voolab kiirusega mõni kilomeeter aastas, kuid mis on endiselt miljoneid kordi kiirem, kui välisvöö ained), peamiselt rauast koosnev kiht tekitab soojusjuhtivuse teel elektrivoolu, mis omakor...
Elektriväli Magnetväli Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng q või Q Keha (juhtmelõigu) omadusi kirjeldab vooluelement I l Selle SI ühik on: kulon (1 C) vooluelement = voolutugevus × juhtme pikkus Selle SI ühik on: amper korda meeter (1 A - m) q1 q2 I1 l1 I 2l1 F12 = k F12 = K Mõju põhiseadus on Coulomb'i seadus: r2 , Mõju põhiseadus on Ampere'i seadus: r2 , kus F12 jõud, millega esimene keha mõjutab teist, (paralleelsete juhtmete korr...
Kordamine: mikromaailma füüsika 1. Planki hüpotees- elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad vaid kvantide kaupa. E=h(6,62*10-3Js)*f(sagedus Hz) 2. Kvant ehk footon- valgusosake (m=hf/c2) 3. Fotoefekt- elektronid väljalöömine ainest valguse mõjul. Laadides tsinkplaati negatiivselt siis elektroskoop tühjeneb valguse mõjul lüües pinnast elektrone, kui positiivselt ja klaasi ettepanekul ei tühjene. 4. Fotoefekti punapiir- sagedus fmin, mille korral võib tekkida efekt (f(sagedus)=A(väljusitöö)/h) 5. Aatomi ehitust- koosneb positiivse laenguga elektrilaenguga tuumast, mida ümbritseb negatiivne elektronkest. Prootonid, neutronid ja elektrorid. 6. Bohri aatomimudel- *elektronid liiguvad aatomis ainult kindlal orbiidil. *elektroni üleminekul ühelt orbiidilt teisele, aatom kiirgab ja neelab valgust kvantides. 7. De Broglie hüpotees- kõigil osakestel on lainelised omadused. 8. De Broglie lain...
Elektromagneetiline induktsioon Koostatud: 27.Jaanuar 2011 Lenzi Reegel Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonvoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonvoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist). Seletus Leinzi reegli analoogiks mehaanikas on väide, et stabiilsele süsteemile mõjuv jõud on suunatud tasakaaluasendi poole. Kui me viime pendli tasakaaluasendist välja, tekkis jõud F, mis takistab niisugust muutust. See jõud püüab viia pendlit tagasi tasakaaluasendisse. Lenzi reeglit väljendab induktsiooniseaduses sisalduv miinusmärk. Kui juhtmekeerdu läbiv magnetvoog(>0) kasvab, siis loetakse induktsiooni elektrimotoorjõudu ja vastavat voolutugevust kokkuleppeliselt negatiivseks, kuna induktsioonvoolu ma...
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine – elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine – elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V – potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
1. Keemiline side - aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side, mille põhiliigid on ioon- ja kovalentside. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide elektrostaatilise tõmbumise tulemusena, Kovalentne side ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side aga ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentne side moodustub kas ühe ja sama elemendi aatomite vahel või nende elementide aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus on suhteliselt väike. Suurema elektronegatiivsuste erinevusega elementide vahele tekib iooniline side. Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side. Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks.K...
Ülesanded 1. Süsiniku(C) ja lämmastiku (N) suhe C:N on oluline mullaparameeter orgaanika lagunemisel. Kui C:N>24, siis limiteerib lagunemist N, Kui C:N≤24, siis limiteerib lagunemist C. Mulla orgaanikasisaldus (LOI) on 3,0% ja N%=0,2. Mis limiteerib antud juhul lagundajaid? On teada, et C=0,58 Org Vastus: C:N = 0,58*0,3/0,2 = 30*0,58/2 = 8,7. C(süsinik) limiteerib antul juhul rohkem (C:N≤24), kuna süsiniku ja lämmastiku suhe on 8,7. 2. Lämmastiku netomineralisatsioon raieküpses pohlamännikus oli 8 kg ha-1 aastas. Peale lageraiet suurenes netomineralisatsioon olles 80 kg ha-1 aastas. Mitu korda suurenes netomineralisatsioon lageraie järel? 80:8=10 korda Kui mulla pH oli 3,2, milline võiks olla N kadu denitrifikatsiooniga? Vastus: Kui pH alla 5,0 on nitrifikatsioon pärsitud. N kadu denitrifikatsiooniga on olematu(denitrifikatsiooni ei saa toimuda), sest mulla pH on 3,2. 3. Hall-lep...
Kontrolltöö aatomi-ja tuumafüüsikast 1. Tuumafüüsika: tuuma ehitus, tuumajõud, nukleonid, seoseenergia (tuuma seoseenergia arvutamine massidefekti ja eriseoseenergia kaudu). 2. Tuumareaktsiooni mõiste. Tuumareaktsioonide võrrandite kirjutamine, lähtudes laengu ja massi jäävuse seadustest. 3. Radioaktiivsus ja selle liigid. Nihkereeglid alfa-, beeta- ja gammakiirguse kohta. Võrrandite kirjutamine. Poolestusaeg 4. Raskete tuumade lõhustumine neutronite toimel. Kiired ja aeglased neutronid. Ahelreaktsioonid. Kriitiline mass. Neutronite paljunemistegur. Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 10-13 cm. Tuum on väga suure tihedusega ning oma olemuselt liitosake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest, mida kokku nimetatakse tuumaosakesteks ehk nukleonideks. Prootoni laeng on võrdne elektroni laenguga ning seda nimetatakse tuumalaenguks (Z) Mass on 1,6726 · 10-27 kg, Neutroni mass on 1,6749 · 10-27 kg. Prootonite ja neutronite koguarv on tuu...
Läänemeri Valges vahus Läänemeri Seisan kaldal Vaatan merd Tormi,tuult ja valget vahtu Peab piirivalve vahti Saarte rikas meri Üks neist ka Keri Raha võim ja rahva süda Kokku nii ei käi Gaasitrass meid ahistab Karastroofi kuulutab Läänemeri kalu annab Gaasitrassi kannab Rahva söögimurest vabastab Merekapsas, adru Mis peidab mere voog See on meie taak Sünged mõtted toob aeg Sügistormis,ajavaod Ei neid unusta Ajaaugud ikka merevees Augustis süütame tuled Unustame taagad Sõpruses ühendame südamed,käed
YFR0012 Kordamis küsimused eksamiks 1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 3. Elektrivälja tugev...
Turbokompressoriteareng Sisukord 1.Üle- ja turbolaadimine 2.Turbolaaduri tõhususe tõstmise teed 3.Heitgaaside möödavooluklapiga varustatud turbolaadur 4.Muutuva turbiinigeomeetriaga VTG turbolaadur 5.Muutuva siiberturbiiniga VST turbolaadur Üle- ja turbolaadimine Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on realiseerida mootori gaasivahetusprotsessi. Seetõttu tuleb GJM-i ehituse juures käsitleda ka ülelaadurite ehitust ja nende tööprintsiipe. Ülelaadurid jagunevad õhulaaduriteks ja turbokompressoriteks. Õhulaadureid on väga erineva ehitusega. Üldjuhul on standardmootorite ülelaadurite poolt arendatav ülerõhk ca 2 bar. Forsseeritud mootoritel kasutatakse sisseimetava õhu vahejahutust. Suure tootlikkusega turbokompressorid omavad eriliiki turbiini juhtimissüsteeme, mille ehitust käsitletakse alljärgnevas. Diiselmootori heitgaasid sisaldavad suures koguses lämmastikoksiidi, mis tuleneb põlemisprotsessi kõrgest rõhust põlemiskambris. ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Anu Tamm Inimtegevuse mõju keskkonnale Pärnu 2012 Sisukord: Keskkond Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on raske hinnata. Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb. Keskkonna moodustavad vesi, õhk, maapind, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega ning taastuvad ja taastumatud loodusressursid. Negatiivne mõju läbi inimtegevuse võib keskkonnale avalduda mitmel erineval viisil: -pinnase saastumine - osoonikihi kahanemine - globaalne soojenemine - vee saastumine - õhu saastumine - looduse mitmekesisuse vähenemine - mürgiste kemikaalide sattumine vette, atmosfääri ja pinnasesse - loodusressursside vähenemine Kõikide mõjude...
1. Elektromagnetlaine- elektri või magnetvälja muutus levib ruumis lainena 2. sagedus f võngete arv ajaühikus f=1/T 3. lainepikkus kahe lähima laine ühes ja samas faasis oleva punkti vaheline 4. kaugus 5. Elektromagnetlaine levib kiirusega ...3.10`8 m/s 6. Lainepikkuse ja sageduse vaheline seos lainepikkus vaakumis ja sagedus 7. omavahel pöördvõrdelised =c/f 8. Võnkeperiood T on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. 9. Sageduse ja perioodi vaheline seos 10. Elektromagnetlainete skaala elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või 11. sageduse järgi. 12. Elektromagnetlainete põhiliikideks on- madalsagedus,raadiolained, mikro, 13. optiline kiirgus, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus,rõntgenkiirgus, 14. gammakiirgus 15. Valgus-elektromagnetlaine,mida inimese silm tajub 380-760nm 16. Valguse dualism-elektromagnetlaine,osakeste voog 17. Footon- elektromagnetkiirguse väikseim osake 18. Footoni energia (valem) E=hf h...
Tuhala nõiakaev Kirjeldus Tuhala nõiakaev hakkab üle ajama suurvee ajal, kui vee vooluhulk on Tuhala jões vähemalt 5000 liitrit sekundis ja. Tuhala nõiakaev "keeb" välja kuni 100 liitrit sekundis. Kaevurakked ehitati tõenäoliselt samal ajal, kui ehitati Tuhala kool. Kaevus on pruunikas ja puhas rabavesi. Pärimuslugu Rahvapärimuse järgi hakkab Nõiakaev keema, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. Tuhala vallarahvalik nimetus oli Nõiavald. Asukoht Tuhala nõiakaev asub Kose vallas, Harjumaakonnas. Nõiakaevu lähedal on 11 muistset asulakohta. Huvitav teada Tuhalasse pole mõtet maja ehitada, kuna Tuhala pealolev pind võib iga hetk sisse kukkuda. Energiasammas Energiasammas on maakoorest vertikaalse paelõhe kaudu väljuv elektromagneetilise kiirguse voog ehk maaenergia, mis ligi meetrise läbimõõduga ke...
Thomson: (+) leang täidab ühtlaselt kogu aatomi ja seal sees on üksikud (-) laengud. ei osutanud tõeks. Rutherford:alfa osakesed-on suure läbi- tungimisvõimega (+)laenguga osakesed pommitas alfao. õhukest kuldlehte. Enamus alfaosakesed läbis kuldlehte nii, nagu seal ees poleks midagi olnud. Järeldus:1) kulla aatomites peab olema palju vaba ruumi 2)kulla aatomites peavad olema laenguga osakesed. Palnetaarne aatomi mudel: aatomi keskel on tuum mis on enamus aatomi massist. Tuumas: (+) prootonid ja laenguta neutronid. Ümber tiirlevad (-) elektronid. Aatomi tuum koosneb prootonitest ja neutronidest. X=elemendi nimi Z= järje nr. A=nukleonide arv, aatommass N= neutronite arv N=A-Z Radioktiivsus-tuumalagunemine. Tuumalagunemine toimub alfa või beetalagunemise , gammakiirgus alfa:heeliumi osakesed, beeta:elektronid, gamma: footonite voog nukelonid koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest Nukleonide hulka kuuluvad prooton ja neutron ...
Body art Üldiselt Body art ( kehakunst)- kehakaunistuskunst, kunstnik kasutab kunstimenetluse- ja materjalina inimkeha. Kunst koosneb inimkeha peal, koos või sellest tehtud asjadest Kõige levinumad on tatoveeringud ja keha augustamine Ajalugu Sai alguse ürgajal erinevatest hõimukultuuridest Body arti kasutati enamasti rituaalidel (lapsest saab täiskasvanu, abiellumine, sõjaks või jahiks valmistumine, lapse sõnd jne) Tähendusel ei ole piire Modernne kunst 1960-ndatel otsisid kunstnikud uusi mooduseid eneseväljenduseks Uus kunstistiil (voog)- keha värvimine (happening, performance) Põhilised osavõtjad: Günter Brus, Otto Mühl, Hermann Nitsch and Rudolf Schwarzkogler Sai peamise alguse Austrias (sealt levis edasi) Kunstnikke kutsuti selles valdkonnas actionists-ideks ehk tegijateks Hiline body ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
