,,Vocalissimo": Aile Asszonyi ja Vivacello 24. III ; ,,Kevade lummuses": Maano Männi ja Pärnu Linnaorkester 25. III Pärnu kontserdimaja väikeses saalis. Kahe päevaga kuhjus Pärnu kontserdimajja kaks kontserditäit eesti muusikuid, kes töötanud ja õppinud või õpivad laias maailmas. Pärnu linn kannatas selle välja ja aplodeeris usinasti. Kontserdikorralduse esimene reegel olevat zanriliselt sarnaste kontsertide hajutamine, et vältida ülepakkumist. Tundub küll, et tegelikult reeglid puuduvad, sest 24. ja 25. märtsi kontserdid võib liigitada kammersümfoonilisteks, kuid põnevad kavad ja ,,talendid kodus" ei kahjustanud huvi kummagi kontserdi vastu. Millest jutt? Eelmisel neljapäeval toimus Pärnu kontserdimajas Eesti Kontserdi korraldusel Aile Asszonyi ja ansambli Vivacello väga stiilne, äärmiselt põneva kavaga kontsert, mida Pärnu publik polnud veel kuulnud. Tartu ja Tallinna suured kontserdimajad pakkusid seda kava juba septembris ja eile, 3...
Heategevuskontsert ,,Uus algus" Külastasin, esimesel detsembril, Tallinna Kaarli kirikus heategevuskontserti ,,Uus algus". Esimene detsember on ühtlasi ka ülemaailme AIDS-i vastu võitlemise päev, millele ka kontsert oli pühendatud. Kontserdi eesmärgiks oli inimeste tähelepanu juhtimine HIV levikule ja samuti ka sellest hoidumisele. Kontserdil esinesid Mikk Saar, Aile Asszonyi, Lenna Kuurmaa, Heldur-Harry Põlda, Siiri Sisask, Dwight West, Estonia Seltsi segakoor ja XXI Sajandi Orkester mida dirigeeris Erki Pehk. Kontserdi algul kõlas ,,Näkineiu laul kuule" ooperist Rusalka, mida esitas Aile Asszonyi. Eriti jäi kõrva aga tromboon ning solisti hääleulatus. Aile Asszonyi on õppinud kuulsa itaalia tenori Carlo Bergonzi käe all. Järgnes laul ,,Teel koju" mida esitas Siiri Sisask, kes oli nii pianisti kui ka solisti rollis. See lugu läks mulle väga hinge ja pani mind mõtlema. Sellele loole järgnes kohe teine väga hea lu...
Tallinna Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Giuseppe Verdi ,,Maskiball" Antonio Somma libreto Eugene Scribe'i näidendi ,,Gustav III ehk maskiball" ainetel XXX XXX 11A Tallinn 2010 Käisin teisipäeval 18. mail 2010 kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Giuseppe Verdi romantilist ooperit ,,Maskiball". ,,Maskiball" on klassikaline ooper, mis kuulub koos ooperitega ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Aida" ja ,,La Traviata'ga" Giuseppe Verdi tuntumate teoste hulka, kinnitades Verdi olulist kohta ooperimaalima ajaloos. Verdi ooperid said tuntuks juba suurmeistri eluajal ning need on väga populaarsed ka 21.sajandil. Tema kui romantismiajastu helilooja jaoks olid olulised tunded nagu armastus ja armukadedus, ustavus ja pettumus, unistused ja kaotusevalu. 150 aasta jooksul on ,,Maskiballi" lavastatud mitmetes erinevates...
Manon Lescaut Neljapäeval, 29. novembril 2012 kell 19.00 käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Puccini ooperit „Manon Lescaut“. Dirigendiks oli Jüri Alperten, lavastas Andrejs Žagars, peategelast Manoni mängis Aile Asszonyi ning tema armastatud üliõpilast kehastas Mart Madiste. Esimene vaatus meeldis mulle väga: kõigil olid ilusad 60ndate pastellvärvides riided ning dekoratsioonidega saavutati laval lõunamaine õhkkond, mis unustada aitas, et väljas on külm ja lõikav tuul. Käis pidu ja kõik oli muretu. Järgmine vaatus oli kui kontrast esimesele ja ei tekitanud minus ausalt öeldes mingeid emotsioone. Aile Asszonyil oli väga võimas hääl, aga ükski meessolist ei suutnud temaga sammu pidada, selles suhtes, et kui orkester saavutas haripunkti ja muusika väga valjuks läks, kadusid meeste hääled alati ära, aga Aile lõikas vabalt läbi. Kolmas vaatus oli jälle vaadatavam, toimus mäss ja oli vähemalt põnev järgi...
Retsensioon Ooper "Maskiball" 20. mail käisin Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit "Maskiball". Tegemist oli Giuseppe Verdi teosega, mis rääkis armastusest, nõidusest ja kättemaksust. Selle esmaettekandest möödus 150 aastat. Ooper rääkis kuningast ja naisest Amelia, kes armastasid teineteist, kuid naine oli juba abielus kuninga peaministriga. Oma naise ja kuninga armastusest teada saades soovis peaminister kätte maksta ning otsustas kuninga tappa. Amelia osa laulis külalisesinejana Aile Asszonyi. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal ning jätkas õpinguid Madalmaade Ooperistuudios. Samuti on täiendanud end Itaalias. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Don Giovanni", "Fidelio", "La traviata". Kuningat mängis Mart Madiste, kes on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end prof. Virgilijus Noreika juures. 1999. aastast on ta R...
Cosi fan Tutte-Nii teevad kõik naised W.A.MOZARTI KOOMILINE OOPER Käsin vaatamas 17.oktoobril 2009 Cosi fan Tutte`i Rahvusooper Estonias. Osades olid: Aile Asszonyi-Fiordiligi,Donabell õde Helen Lokuta-Dorabella,Fiordiligi õde Rauno Elp-Guglielmo,Fiordiligi armastatu Oliver Kuusik-Ferrando,Dorabella armastatu Mart Laur-Don Alfonso,vana filosoof Kristina Vähi-Despina,teenijanna Loominguline juht ja peadirigent-Arvo Volmer Arvo Volmer on Eesti silmapaistvamaid dirigente, alustas oma dirigendikarjääri 1985. aastal Estonia teatris. Maailma konserdilavadel ja muusikateatris on Volmer leidnud korduvalt ja on juhatanud mainekaid orkestreid: BBC Phillharmonic(Manchester), City of Birmingham SO, Berliini Raadio SO,Sydney ja Melbourne`i sümfooniaorkestrid jt. On dirigeerinud oopereid ja ballette Moskva Suures Teatris, Soome RO-s jne. Alates 2004. aastast on Rahvusooper Estonia loominguline juht ja...
Sopran Sopran on kõige kõrgem naishääl. Sopran muutus kõige olulisemaks hääleliigiks alles ooperi õitsenguga Itaalias 1600. aastatel. Kuna paljud rollid olid kirjutatud meessopranile (kastraadile), siis muutus naiste esinemine meeste kostüümides. See traditsioon levis kõikidesse teatrivormidesse. 18. ja 19. sajandil hakati kirjutama kindlatele artistidele. Sopranil ja metsosopranil hakati vahet tegema alles 19. sajandi teisel poolel. Enne 1850. aastat loodud sopranirollid on meie mõistes kirjutatud metsosopranile. Soprani hääletüübid: : 1. Koloratuursopran. Koloratuursopranitel on kergem ja kõrgem hääl. Nende hääle ulatus on 2,5 oktaavi ja lõppeb 3. oktaavi fga. Mõni laulab isegi 4. oktaavi cni. Pisut kõrgem, kui lüüriline sopran, võimeline laulma eriti virtuoosseid partiisid. Kõige tuntum koloratuursopran Eesti...
Kontserdi analüüs `'Cosi fan tutte'' `'Nii teevad kõik naised ehk Armastajate kool'' Mina käisin vaatamas `'Cosi fan tuttet'' 25. oktoobril. Peaosatäitjateks olid Aile Asszonyi(sopran), Helen Lokuta(metsosopran), Rauno Elp(bariton), Oliver Kuusik(tenor), Mart Laur ja Kristina Vähi. `'Cosi fan tutte'' on W.A. Mozarti koomiline ooper. See valmis koostöös Lorenzo da Pontega. `'Cosi fan tutte'' liberto sündis 1749. aastal Veneetsias. `'Cosi fan tutte'' oli üks kolmest ooperist, mis nad koos tegid. Teised olid `'Figaro pulm'' ja `'Don Giovanni''. Ooper toimus kahes vaatuses ja kestis 3,5 h. Lauldi itaalia keeles. Subtiitrite abil sain teada, millest lauldi. Dirigendiks oli Arvo Volmer, kes on ka muusikaline juht. Ooperi teema oli huvitav. Üks mees, Don Alfonso, üritas kahele mehele selgeks teha, et naised ei ole truud ning ta tahtis neile seda tõestada, nad vedasid ki...
Reimo Oja 11c klass Rudolf Tobias Kantaat "JOHANNES DAMASKUSEST" kontserdiarvustus Esitajateks olid: Eesti riiklik sümfooniaorkester, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia- Ester Loitme, Eesti rahvusmeeskoor, Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Uku Joller (bariton), Märt Jakobson (bass), Natalia Lomeiko (viiul, Venemaa), Dirigent Mihhail Gerts. Nikolai Aleksejevi ja ERSO esimene ühine kontsert toimus 1983. aasta jaanuaris, tihedam koostöö sai alguse 1995. aastal, hooajal 1997/1998 oli Nikolai Aleksejev ERSO esimene külalisdirigent ning alates 2001. aasta sügisest on ta orkestri peadirigent ja kunstil...
1.Nim.3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut). Franz Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 2.Nim. 2 barokiaja heliloojat. Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel 3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas. Sümfoonia Sonaat 4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste. Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole. Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. 5.Nim. 3 uut žanri barokiaja muusikas. Oratoorium Passioon Kantaat 6.Mis saj. oli keskaeg, romantism, barokk, klassitsism, renessanss? Keskaeg: 5.-13. saj Romantism: 19. saj Barokk: 17.-18. saj I pool Klassitsism: 18. saj II pool-19. saj I veerand Renessanss: 14.-16. saj 7.Nim. 5 romantismiaja heliloojat. Schubert ...
Kondserdi arvutus Mina käisin 25.septembril Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit ,,Maskiball", mis oli kolmes vaatuses ja itaalia keeles. Ooper esietendus 17. veebruaril 1859, Roomas (Teatro Apollo) Antonio Somma libretole kirjutatud ooper räägib kirest, armastusest, poliitilistest intriigidest ja elu keerdkäikudest. Oli pingeline aeg, kuningavõimu taheti kukutada. Kuningas Gustav III oli armunud oma parima sõbra ja peaministri naisesse Ameliasse, naine osutas talle ka vastuarmastust. Naine soovis aga oma mehele truuks jääda ja läks nõia juurde, et see tema lubamatud tunded kininga vastu ära võtaks. Segastel asjaoludel Amelia suri. Too sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskipallil ning seda teeb ta sõber. Kuninga parim sõber oli väga lojaalne ning lükkas nõia ennustused ümber, ausate kavatsustega. Kui aga peaminister teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber olid teda petnud, kasvas temas raev nind lõpuks tappis...
"Maskiball" Giuseppe Verdi Käisin kolmapäeval, 20. mail 2009 Rahvusooper Estonias vaatamas Giuseppe Verdi ooperit "Maskiball". Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 9. või 10. oktoobril (täpne sünnikuupäev pole teada) 1913. aastal Le Roncole külas (praegu Roncole Verdi, Busseto vald) Parma lähedal. Ta oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Verdi suri 27. jaanuaril 1901 Milanos. Verdi "Maskiballi" tegevuse aluseks sai Rootsi kuninga Gustav 3. mõrvamise lugu 1792. aastal teatris toimunud maskiballil. Ooper jutustas sellest, et Amelia, peaministri naine, kes käis nõia juures abi palumas, armus kuningasse,...
Kontserdiretsensioon Käisin 26. aprilli õhtul kell 19.00 Rahvusooper Estonia teatrisaalis Johann Straussi Operetti ,,Nahkhiir" (,,Die Fledermaus") vaatamas. Osades olid Mati Kõrts, Aile Asszonyi, Väino Puura ja teised ning kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia koor ja orkester, dirigent Erki Pehk ja lisaks lauljatele oli kaasatud etendusse balletisolistid Svetlana Pavlova, Reet Albre, William Moore jt. Tenor Mati Kõrts, kes kehastas gabriel von Eisensteini, on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning täiendanud end väljaspool Eestit (Riias, Firenzes, Roomas jne). Ta on olnud Rahvusooper Estonia solist (1986-98), Vanemuise solist (1996-98) ning alates 1998.aastast on vabakutseline laulja. Tema repertuaari kuulub üle 30 ooperi-ja operetirolli. Olnud ka vokaalsümfoonilise suurvormide ettekannetel solist ning ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1997) ning Georg otsa nim. Preemi...
SOPRAN REFERAAT Juhendaja: Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. EESSÕNA……………………………………………lk.3 2. SISSEJUHATUS……………………………………lk.4 3. SOPRANI HÄÄLETÜÜBID…………………….lk.5-6 4. KOKKUVÕTE………………………………………lk.7 5. KASUTATUD ALLIKAD…………………………lk.8 2 EESSÕNA Kõik me oskame omamoodi laulda: kes paremini ja kes halvemini; kes kõrgema hääletooniga ja kes madalama. Kuna mind on alati köitnud kõrgem lauluhääl, siis otsustasingi oma referaadi kirjutada kõige kõrgemast hääletoonist, milleks on sopran. Loodan, et saan oma referaadi kirjutamisel veel enam teada sellest hääletoonist, kui ainult seda, et ta on võrreldes teistega üks kõrgemaid. 3 SISSEJUHATUS Sopran on siis kõige kõrgem naishääl. Sopran muutus kõige olulisemaks hääleliigiks alles ooperi õitsenguga Itaalias 1600. aastatel. Kuna paljud rollid olid kirjutatud meessopranitel...
Ooperiretsensioon 20. mail käisin Estonia teatris vaatamas Giuseppe Verdi ooperit ,,Maskiball'' Giuseppe Verdi oli Itaalia helilooja. Ta sündis 1813. aasta oktoobris Le Roncole külas. Lapsepõlves õppis ta kohalike preestrite juures, sealhulgas ka muusikat. Juba üheksa aastaselt saab temast St. Michele kiriku organist. 1842. aastal esietendus ülimalt menukas ooper ,,Nabucco'', mis avas talle ukse Milano kõrgeimasse seltskonda. Pärast seda kirjutas ta üheteistkümne aasta jooksul kokku 16 ooperit. Tema tuntumaid oopereid lisaks ,,Maskiballile'' on ,, La traviata'', ,,Rigoletto''. ,,Maskiball'' on kirjutatud kummalistes oludes. Oma nõudlikkuse tõttu sattus Verdi olukorda, kus oli vaja kirjutada kiiresti uus ooper. Valik langes juba olema olevale libretole ,,Gustav III, ou Le bal masque'', millest oli juba varemgi oopereid kirjutatud. Kuna ooperi teemaks oli atentaat reaalselt elanud kuninga vastu, polnu...
Kristian Kajak 10A Retsensioon Johann Strauss II ,,Nahkhiirele" 3. Detsembril, reedesel päeval käisin vaatamas Estonia balletisaalis Johann Straussi operetti ,,Nahkhiirt". Opereti osades mängisid Urmas Põldma, Mati Kõrts, Heli Veskus, Aile Asszonyi, Väino Puura, Mart Laur, Rauno Elp, Andres Köster, Oliver Kuusik, Mart Madiste, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Aleksander Arder, Rene Soom, Taimo Toomast, Tõnu Kark, Raivo E.Tamm jt. Etenduse muusikaline juht oli Jüri Alperten, kostüümikunstnik Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Ban Berensen Hollandist, koreograaf oli Marina Kesler ning lavastaja ning kunstnik oli Michiel Dijkema samuti Hollandist. Johann Strauss II (poeg) on Austriast päris helilooja, kes elas aastatel 1825 1899. Enamasti kirjutab Strauss tantsumuusikat ja operette. Kokku on ta kirjutanud üle 500 eri...
Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Cosi fan tutte" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Evita" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 12. novembril toimus Estonia teatrisaalis W.A. Mozarti koomiline ooper ,,Cosi fan tutte", mida külastasin. Osatäitjateks olid Fiordiligi( Aile Asszonyi), Dorabella (Helen Lokuta), Gugliemo (Rauno Elp), Ferrando( Olive Kuusik), Don Alfonso( Mart Laur) ja Despina (Kristina Vähi). Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Lavastajaks oli Walter Sutcliffe. Kunstnik Liina Keevallik ja valguskunstnik Neeme Jõe. ,,Cosi fan tutte" tähendab eesti keelses tõlkes ,, Nii teevad kõik naised". Lauldi itaalia keeles, mis andis etendusele vürtsi. Arvan, et kui see oleks eesti keeles oln...
La Traviata Neljapäeval, 3. veebruaril, käisin Rahvusooperis Estonia itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813- 1901) ooperit ,,La Traviata" vaatamas. Libretto autoriks on Francesco Maria Piave. Ooper baseerub Alexandre Dumas noorema romaanil "La dame aux Camélias" (,,Kaamelidaam"), mis avaldati aastal 1848. ,, La Traviata" esietendus toimus 6. märtsil 1853 Veneetsias Teatro la Fenice'is. Verdit köitis "Kameeliadaami" süzee ka tema enda elukäigu tõttu - pärast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga. "La Traviata" peaks tähendama "naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite. Tegelased olid: Violetta Valéry (Aile Asszonyi), Flora Bervoix (Riina Airenne), Viloetta teenijanna (Juuli Lill), ...
Nahkhiir (die Fledermaus) Retsensioon 11B Diane Parmas Johann Strauss (18251899) Johann Strauss noorem sündis 25. oktoobril 1825. Tema isa, kuni XIX sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss vanem, ei soovinud näha oma poega mitte muusiku, vaid pankurina. Sellele vaatamata tegeles noormees salaja viiuliõpingutega. Alles siis, kui Johann vanema ellu tuli uus naine, sai 17-aastane noormees pühenduda ema toetusel täielikult heliloojakarjäärile. Ta õppis kontrapunkti ja harmooniat professor Joachim Hoffmanni eramuusikakoolis, täiendades end helilooja Josef Drechsleri juures ning õppides viiulit Viini Hofoperis balletirepetiitorina tegutsenud Anton Kollmanni käe all. Juba eluajal pärjati ta tiitliga "valsikuningas" ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurem osa tänaseni populaarsed. Strauss noorema loomingus arenes valss armsast talupoeglik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
