Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"ühendkoor" - 15 õppematerjali

thumbnail
17
doc

Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu

Arusaadav, et igal rahvasõbral ja laulutundjal vabises süda rinnus, sest seesinane proov oli lauljate tuleproov. Peaproov algas kell 2 päeval Maarja kirikus. Proov oli kinnine, vist selleks, et algajad lauljad esineksid julgemalt ja vead ei satuks kohe üldsuse suhu. Proovile pääsesid ainult lauljad, koorijuhid ja pidukomitee liikmed. Erandlikult lubati sinna ka külalised Soomest. Peaproov kujunes tähtsaks etapiks peo käigus. Oli lõplikult selge, et ühendkoor suudab esineda kindlalt, ja laulupeo õnnestumine näis olevat garanteeritud. Piisas laulude ühekordsest läbilaulmisest, ainult harva tuli mõnda osa korrata. Lauljad olid oma edust innustatud. Esimese lauluproovi kõrge tase jättis sügava mulje ka välismaistele külalistele. Pärispeo algus Laulupidu algas kolmapäeval, 18. juunil. Laulupeo esimeseks päevaks juhtus kõigiti sobiv päikesepaisteline suveilm. Vihm jäigi sel päeval tulemata ja miski ei seganud rõõmsa peo käiku...

Muusika
70 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Üldlaulupeod

- 20. juunil 1869. aastal Tartus. 19. sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" - see väljend on üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on eestlasi ühendanud võitluses rahvusliku iseseisvuse eest nii 20. sajandi algusaastail kui nõukogude okupatsiooni ajal. Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiv...

Ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti laulupeod

Tsaariajal sunniti korraldama "tänulaulupidusid" ja Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" (tekst Lydia Koidula), mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks, mida iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees. Lauljatest/mängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav Ernesaksaga kujunesid omamoodi "rahvaesindajad", kes kehastasid Eesti parimaid püüdlusi. 1., 2., 4. ning 5. üldlaulupidu toimusid Tartus, ülejäänud Tallinnas. Nüüdsel Tavaliselt ulatub ühendkoori lauljatev arv 18 000-ni, kogu tegelaskond aga 25 000 kuni 30 000-ni. Sedamööda, kuidas laulupeotraditsioon on arenenud, on suurenenud kooriliikide...

Muusikaajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lydia Koidula

a lõpetas Pärnu Saksa Kõrgema Tütarlastekooli.1863.a kolis pere Tartusse,kus Lydia sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami.Juba kooliajal Pärnus asus Lydia isa abilisena tööle Pärnu Postimehe juures,saades niiviisi esimeseks eesti naisakirjanikuks.Selles ajalehes avaldas ta ka oma esimesed ilukirjanduslikud tööd. Koidula kui luuletaja kuulsus lõi särama 1 üldlaulupeol,kus ühendkoor laulis tema sõnadele loodud laulu-"Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm".Luuletaja ise ­kaunis,suursugune,ebatavalise soengu- sööbis ka isikuna inimeste mällu. Laulupidu tekitas eestlastes tunde,otsekui kuulukski Koidula tervenisti kõigile,olekski määratud luulele ja oma rahva teenimisele.Soomes oli temast mõni aasra noorem Antti Almberg-ajalehetoimetaja ja some rahvuslane.Nende kirjavahetus algas Almbergi initsiatiivil ja ühe korra said nad ka kokku-siis,kui Koidula...

Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lasteekraani Muusikastuudio hooaja avakontsert

Esimene neist oli lugu nimega Here's to song, mille solistideks olid eestlasest Mirjam Mesak ning külaliskoori solist Lucretia Geswint., dirigeeris Lionel van Zyl. Kontserti jäi lõpetama laul ,,Üksteist peab hoidma", kus laulu refräänides laulsid kaasa ka kõik LõunaAafrika koori liikmed. Seda laulu juhatas Lii Leitmaa. Selle loo võttis publik vastu suurima aplausiga, mis oli kõlanud terve kontserdi vältel. Sellele vastutasuks esitas ühendkoor selle loo üks kord veel. Pärast loo teistkordset kõlamist oli aplaus sama tugev, kuid märksa lühem, sest inimestel tekkis minu arvates soov koju minna. Minu arvates oli kontsert üldjoontes hästi ülesehitatud ja üldmulje jäi positiivne, kuid ma ei saa kindlasti väita, et see kuuluks mu lemmik kontserdite hulka. Nimelt muutus kontsert minu jaoks tüütavaks väliskoori esitatud Gloriate ajal. Oleks piisanud ühest ,,Gloria" nimelisest teosest, kuid kahjuks oli see teisiti...

Muusika
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Lydia Koidula elulugu

detsembril 1943. aastal. 1861. aastal lõpetas ta Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Pärast kooli lõpetamist abistas ta isa ajalehetöös, kus ta sai avaldada ka enda jutte ja luuletusi. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Koidula sai tuntust ka I üldlaulupeoga, kus ühendkoor laulis kahte tema sõnadele loodud laulu - "Sind surmani!" ja "Mu isamaa on minu arm!". Laulupidu tekitas eestlastes tunde, otsekui kuulukski Koidula tervenisti kõigile, olekski määratud üksnes luulele ja oma rahva teenimisele. Temaväärilist vallalist Eesti meest, kellega Koidula võinuks abielluda, lihtsal...

Kirjandus
26 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kontserdi retsensioon

See kontsert toimus 14.detsembril kell 19.00 Kuressaare Laurentsiuse kirikus.Seal laulsid:Saaremaa meeskoor SÜM ning EELK Kuressaare Laurentsiuse koguduse segakoor Sauer.Dirigentideks olid Mari Ausmees ja Ester Soe.Kaasa tegid ka Muusikakooli Sümfoniettorkester koos dirigent Matis Männaga. Esimesena saime kuulda Saaremaa meeskoori SÜM, kes esitasid meile viis laulu. Esimene lugu ,,On meile antud lapsuke" oli üks väga ilus laul.Meloodia oli aeglane ning kurb,kuid viis oli meeldejääv ning ilus.Harmoonia oli huvitav.Teine lugu ,,See oli siis" oli juba võimsam.Mehed näitasid oma võimsaid hääli,mida oli hea kuulata, see lugu oli ka nende esitluses minu lemmik.Viies ehk viimane lugu nende esitluses mulle ei meeldinud, selleks oli ,,Sanctus". Harmoonia oli igav,ma ei saanud aru laulu sõnu...

Muusika
11 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti esimene üldlaulupidu - referaat

2 Idee...............................................................................................................................................3 Eesti I üldlaulupeo ettevalmistus ................................................................................................ 3 Luba......................................................................................................................................... 4 Teade........................................................................................................................................4 Annetused...

Muusika
107 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Üldlaulupidu

(Erandiks oli 1969. aasta juubelilaulupidu.) Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks ­ iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor laulu ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees. Lauljatest, pillimängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav Ernesaksaga kujunesid omamoodi "rahvaesindajad", kes kehastasid Eesti parimaid püüdlusi. Ilmasõdade vahelisel ajal toimus neli üldlaulupidu. 1923. aasta laulupeoga pandi alus iga viie aasta tagant toimuvate üldlaulupidude tavale. Alates 1928. aastast toimuvad peod praeguses asukohas ­ Tallinna lauluväljakul....

Muusikaajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti laulupeod

Esimene noorte laulupidu toimus 1962. aastal. Siiani on neid toimunud kümme. Tänapäeval korraldab laulupidusid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Mälestuse hoidmiseks tuuakse laulupeo tuli Tartust Tallinnasse. Toimub rongkäik Vabaduse väljakult laululavale, kus osalevad kõik esinejad oma koori märgi või lipuga. Avalooks on Mihkel Lüdigi ,,Koit", mida esitab ühendkoor ning lõpulauluks Gustav Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm. " 4 Laulupeod arvudes Jrk nr. Aeg ja koht Osavõtnud koorid, orkestrid Kollektiivide arv Esinejate arv I 18.-20.06.1869, Tartu MK, PP 51 845 II 20.-22.06.1879, Tartu MK, PP 64 1227 11...

Muusika
25 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Moskva olümpiamängud 1980

6. Olümpia muusika Olümpiahümnideks olid Spiridon Samarase ROK-i ametlik olümpiahümn, Moskva olümpiamängude tunnushümn Fiesta Overture (helilooja Dmitri Sostakovits), Olümpiasümfoonia (helilooja Vladimir Komarov). 5 Olümpiaorkestriks oli 1000-liikmeline orkester N. Mihhailovi juhatusel, Moskva Filharmoonia sümfooniaorkester, Armee- ja Laevastiku trompetistid. Olümpiakooriks oli 1000-liikmeline ühendkoor V. Sokolovi juhatusel. 1.7. Olümpialipp Belgia Olümpiakomitee poolt 1920. aastal kingitud ametlik olümpialipp. Montreali esindajatena tõid lipu staadionile tookordsed olümpiatule süütajad Sandra Henderson ja Stephane Prefontaine. Tavaliselt teeb seda eelmise olümpialinna linnapea, kuid Kanada boikoti tõttu keeldus Montreali meer Jean Drapeau sellest ritualist. Kanadalased andsid lipu üle ROK-i presidendile lord M. Killaninile ja too omakorda Moskva linnapeale...

Uurimustöö
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Norbert Elias Tsiviliseerumisprotsess

LA: Mõistelised töövahendid sie, mõisted nad ,,struktuur" ja ,,funktsioon", kannavad seda seisundiks redutseerimise eripärast pitserit. LA: Seega võib sotsioloogia raames kohata mõttearengut, mis viis ühekülgse mõtlemise pendli ühest äärmuselt tugevast kõrvalekaldesr vastupidisesse, kuid mitte vähem ühekülgsesse mõtteorientatsiooni. LA:Ajaloo ühendkoor koosnes 19.sajandil kahest vastandlikust poolest: ühed, kes ülistasid paremat tulevikkus, ja teised, kes ülistasid paremat tulevikku. LA:Kuid põgus pilk... ühele kesksele suunale, toob teravamalt esile ideoloogilised küljed. Marksistliku traditsiooni kiiluvees väljaarenenud ideoloogia mõistetega vastavuses võiks püüda ühiskonna arenvule seljapööramise ja seisunditele taandamise ideoloofilisi aspekte ,...

Sotsiaalpsühholoogia
16 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Eesti I üldlaulupidu

Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks ­ iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor laulu ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees. Lauljatest, pillimängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav Ernesaksaga kujunesid omamoodi "rahvaesindajad", kes kehastasid Eesti parimaid püüdlusi. (1) I, II, IV ning V üldlaulupidu toimusid Tartus, kõik ülejäänud peod Tallinnas.(1) Nüüdsel Tallinna lauluväljakul peeti esimene (pidude järjekorras juba üheksas) üldlaulupidu 1928. aastal selleks spetsiaalselt ehitatud laval...

Muusika
27 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Laulupidu

(19. sajandi teisel poolel) Tartus, nüüdseks on saanud sellest üks Eesti traditsioonidest, millest on kujunenud 2 rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Laulupidu toimub iga viie aasta tagant Tallinna Lauluväljakul, mis täitub ligi 100 000 inimesega - kümned tuhanded on rahvariietes ning sadade erinevate kooride koosseisus lauljaid. Eestlaste üldlaulupeo ühendkoor võib end maailma suurimaks püsikooriks nimetada. Samalaadne laulupidude traditsioon on ka Lätis ja Leedus ning et Riia ja Vilniuse lauluväljakud on meie Tallinna Lauluväljakuga üpriski sarnased. Hoolimata sellest, kui väike on Eesti riik, jäävad nad meile alla oma osavõtjate arvu poolest. Järgmine üldlaulupidu toimub 4-6. juuli 2014. Ajalugu Esimene üle-eestiline laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari- Venemaa koosseisus ja nii...

Muusika
21 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Esimene Eesti Üldlaulupidu

Selle kohta Jannsen arvas, et ta oleks tänulik, kui saaks omalt maalt sõnumit: „meil on juba 40 koorilauljat, kellega võime välja astuda!“ 1850-ndail aastail alustasid Eesti linnades tegevust balti saksa lauluseltsid. Jõuti nõnda kaugele, et 1857. Aastal organiseeriti Tallinnas linnadevaheline saksa kooride laulupüha, mis kestis mitu päeva. 1861. a. oli Baltimaade suurim ühendkoor , kus võtsid osa Eesti linnade lauluseltside koorid. Edaspidi toimusid teised laulupeod,nii et üldlaulupeo korraldamiseks oli kogemusi: ei olnud vaja üldlaulupeo välist vormi ega üksikasju esmakordselt välja mõtelda, vaid saadi hästi rakendada aastate jooksul kindlakskujunenud ja edukaks osutunud traditsioone, mis oli suureks soodustuseks ja kergenduseks. 2. EESTI ÜLDAULUPEO MÕTTE ARENG...

Muusika
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun