TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr FK8 rjaliteaduse Instituut lise keemia õppetool Töö eesmärk Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile: CH3COO Teoreetilised alused: Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav kaudu: a CH 3COOC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC Ka a CH 3COOH aC2 H 2OH CCH 3COOH kus xi - komponendi moolimurd, γi - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasu kaudu: xCH 3COOC K x ...
Üleskutsuv kõne: Kas Sina tahad taaskinkida elu? Lugupeetud kuulaja! Kas Sina tahaksid taaskinkida elu? Sul on selleks võimalus. Selleks ei tule veeta aastaid ülikooli arstiteaduskonnas. Selleks ei tule hüpata jääauku. Selleks ei tarvitse tormata põlevasse majja. Tuleb leida vaid pisut vaba aega ja seada oma sammud verekeskusesse, mis asub Tallinnas Ädala tänaval ja Tartus Puusepa tänaval. Just seal võib Sinustki saada doonor. Sõna doonor on eesti keelde tulnud ladinakeelsest sõnast donare, mis tähendab kinkima, andma, annetama. Doonoriks võib nimetada tervet riiki, kui see abistab teist riiki või firmat, mis oma kasu silmas pidamata toetab mõnda ettevõtmist. Kõige sagedamini aga kasutatakse mõistet „doonor” inimeste puhul, kes annavad oma kudesid või elundi teisele inimesele siirdamiseks. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Eestis on veel laialt levinud arvamus, et v...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT ERP süsteemis Microsoft Dynamics NAV martsipani kujukese tootmise, ostu- ja müügiprotsessi realiseerimine Ainetöö õppeaines “ Andmeaidad, ERP- ja CRM-süsteemid” (IDU0010) Inge Luuk, 144618CTF, [email protected] Esitatud: 17.01.2015 Juhendaja: Eduard Sevtsenko Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1. Tootmisprotsessi üldkirjeldus ...................................................................................................... 3 1.1. Toote kirjeldus .....................
kütte järele, mistõttu tuleb saaki ladustada Senised uurimised näitavad, et Eestis on võimalik koristada energiaheina saaki ainult kasvuaasta suvel ning saagi koristamiseks tuleks rakendada analoogset koristustehnoloogiat, mis heina tootmisel söödaks. Suvine saagikoristus toob aga kaasa suurema väetiste vajaduse ning lisakulud biomassi kuivatamiseks põllul. Eeliseks on see, et saagikaod on oluliselt väiksemad ning võimalus septembris veel ädala saak, mida saab kasutada kas loomasöödaks või ka biogaasijaamades toorainena. Energiaheina otsepõletamine pallina. Heina energiakasutuse suurim takistus on tema väike mahumass. Seetõttu on heina transport ja käsitsemine tülikas ja kallis ning on vaja suuri laopindu. Üks lahendus heina energiakasutuse suurendamiseks oleks selle töötlemine pressimise teel, misläbi mahumass suureneb. Kõrrelistega kütmisel tekivad probleemid kütuse suure mahu ja pudenevuse tõtu
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Loodusvarade kaitse ja kasutamine Karjatamise mõju taimekooslustele Luhad, rannaniidud, aruniidud Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kiviaja lõpust saadik on rohumaid kasutatud taimetoiduliste loomade karjatamiseks. Karjatamise mõju taimestikule sõltub paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks mullastik, taimestik, kariloomade liik, tõug, sugu, vanus, karjatamiskoormus ning kliima. Eri liiki kariloomad toituvad erisugustest taimedest. Sellest tulenevalt sobivad pärandkooslustele väiksed ja vähenõudlikud tõud. Eestis tuleks eelistada eesti hobust, eesti maatõugu veist ja lambaid, kuid tuleb arvestada sellega, et hobused ja veised ei sobi tallamisõrnadesse kooslustesse. Alljärgnevas referaadis kirjeldan lähemalt karjatamisviise, karjatamiskoormust ning nende mõju erine...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja Kaubanduse osakond Emmi Ojala EESTIS TEGUTSEVAD KAUBANDUSKETID Iseseisevtöö Juhendaja Sirje Mets Tartu 2010 SISSEJUHATUS Minu töö eesmärk oli uurida Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustusi ja pakutavaid teenuseid ning tooteid. Üritasin teha piisavalt lühikese, kuid vajaliku informatsiooniga kokkuvõtte. Tööd koostades kasutasin enamasti kaupluste ametlike kodulehekülgi. 1. SELVER AS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. 1.1. Selveri missioon Selveri peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Nad loovad sõbraliku õhkkonna, ...
Kullamaa Keskkool AUTOMEEDIK OÜ Autoteenindus Angeelika Lõps Rait Roosileht Kullamaa 2016 1. ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE Automeedik OÜ hakkab pakkuma erinevas vanuses ja haridustasemega maksejõulistele inimestele ja erinevas suuruses ettevõtetele autoremondi teenust. Tegevust plaanime alustada lähima aasta jooksul. Töökoda asub Läänemaal Haapsalu külje all. Töökoda hakkab avatud olema tööpäeviti 9.00- 17.00, vajadusel ka nädalavahetusteti. Töid teostavad mehaanikud, kes omavad vastavate erialade pabereid. Tööde vastuvõtt toimub eelregistreerimisega, hinnakiri on olemas, kuid siiski tööde hind sõltub aja- ja materjalikulust, kokkuleppel kliendiga. 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Ettevõtte nimi Automeedik OÜ Ettevõtte juriidiline vorm Osaühing Aadress Läänemaa Kullamaa vald Kullamaa küla ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Väikeettevõtluse eriala Ly Ploom PRAKTIKA ARUANNE Praktikapoolne juhendaja:Jlle Randjärv Koolipoolne juhendaja: Eva Vahtramäe, MA Mõdrik 2015 SISUKORD TEE PEATÜKKIDE KOHTA SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Demos-Audit OÜ, mille peakontor asub Tartus. 1993. aastal loodud OÜ Demos-Audit alustas raamatupidamis- ja audiitorteenuste osutamisega Jõgevamaal Tormas. Kuna Demos-Audit teeb paljudele firmadele raamatupidamist, siis praktika juhendaja otsustas mind praktikale suunata Mustvee apteeki (kus raamatupidamise teenust osutatakse). Ka sellele firmale teeb Demos-Audit firma raamatupidamist. Praktika algas 08.12.2014 ja kestis kuni 13.03.2015. Praktika viisin läbi OÜ Mustvee Apteekis. Aruande kirjutamisel lähtusin nii parktik...
rahalised sissetulekud on 19 % võrra suuremad kui 1. viisil. · Parasiitide levik talledele on paremini ära hoitud Rotatsioonilise karjatamise puudused: · Rohusööda hulk varieeruv- Esimestel päevadel uues koplis palju sööta,viimastel vähe ja loomad ootavad ümberajamist · Kulud suuremad, sest vajalik palju tarastust, joogikohti, väravaid, seepärast 1. viis enam soositud. Tänapäeval järjest rohkem soovitatakse kasutada ainult 3 koplit (2 koplis karjatatakse, 3 niidetakse ja peale ädala tekkimist alustatakse seal karjatamist) 3.Veiste ja lammaste segakarjatamine 1.1.Samal rohumaal samal aastal 1.2.Erinevatel aastatel erineval rohumaal- Näiteks rohumaa on jagatud kolmeks (veiste karjamaa, lammaste karjamaa, heinamaa- igal aastal vahetatakse, kus ennem veised järgneval lambad jne., ) 1.2. soovitatakse rohkem. Eelised: · Rohtu kasutatakse paremini, vähem rohtu läheb kaduma, s.h. lambad söövad
-õige on planeerida rohumaad, mida saab kasutada vahelduvalt (karjatamine niitmine) -õige kasutusreziimi korral võib karjamaade kasutusaeg olla väga pikk -alates 5 kasutusaastast hakkavad kamaras levima rohundid, see kes- tab 10 kasutusaastani, siis stabiliseerub s.t. pärast 10 aastat on karja- maadel välja kujunenud küllalt kindel liigiline koosseis Hooldamine. -järelniitmine -soodustab ädala kasvu, võrsumist, kamara tihenemist, vähen- dab umbrohtumist -niitmine teha 2-3 päeva peale karjatamist, 5-6 cm kõrguselt, rootorniidukiga -niitmise vajadus - 2-3 korda suve jooksul (tähtis mai, juuni) -kui rohtu vähe jääb maha; rohtu palju loomadele haljassööt -eelniitmine -kui kogu pinda ei jõua kevadel õigel ajal karjatada lasta veidi
Miscanthus sacchariflorus • Amuuri siidpööris (M. sacchariflorus) kasvab kuni 170 cm kõrguseks. Lehed on laiad elegantselt kaarduvad. MOLINIA – PEREKOND SINIHELMIKAS • Pilliroogu meenutav kõrreline. Rohelise- ja valgetriibulised lehed, õisikud molinia roosakad. Levib caerulea jõudsalt 'moorhexe' risoomiga, pärast õitsemist juunis-juulis niidetakse maha, sest ädala lehestik on eriti värvikas. Vähenõudlik ja külmakindel. Kodumaine. PHALARIS ARUNDINACEA - PÄIDEROOG (HARILIK PAELROHI) • kõrreliste sugukonda päideroo perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. • Päideroog on niidutaim, mis kasvab tihti niisketel kasvukohtadel. Taimel on 70–150 cm, soodsais oludes kuni 2,5 m kõrgused jämedad varred (kõrred), piklikud pöörised ja arvukad kõrrelehed. Lehed on värskelt sinakasrohelised ja kuivanult õlekarva
Agrokliima Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- ...
ja tihendusrullidega komplekteeritud atradega. Põldheinakesa harimine sõltub oluliselt sellest, missuguses seisundis on taimik. Nigela rohusaagiga põldu tuleks harima hakata kohe pärast esimese niite koristamist. Kamar purustada randaali või nugaäkkega. Seejärel anda sõnnik ja künda 15...18 cm sügavuselt. Keskmise ja raske lõimisega muldadel võib tekkida korduskünni vajadus. See peaks olema 5...6 cm eelmisest sügavam. Suure rohusaagiga põldu hakatakse harima pärast ädala koristamist. Kamar purustatakse samal viisil kui nigela rohusaagiga põllu puhul. Võib anda sõnnikut ja künda see 15...18 cm sügavusele. Kui sõnnikut ei anta, siis küntakse mõne sentimeetri võrra sügavamalt. Kerge ja keskmise lõimisega muldadel võib kasutada ka lihtsustatud harimist: ädal lastakse kasvada vähemalt 10...15 cm kõrguseks, seejärel pritsitakse Roundupiga (4... 5 l/ha). Pärast paarinädalast ooteaega võib külvata talivilja otsekülvi meetodil
Rotatsioonilise karjatamise puudused: · Rohusööda hulk varieeruv- Esimestel päevadel uues koplis palju sööta, viimastel vähe ja loomad ootavad ümberajamist · Kulud suuremad, sest vajalik palju tarastust, joogikohti, väravaid, seepärast 1. viis enam soositud. Tänapäeval järjest rohkem soovitatakse kasutada ainult 3 koplit (2 koplis karjatatakse, 3 niidetakse ja peale ädala tekkimist alustatakse seal karjatamist) 3.Veiste ja lammaste segakarjatamine 1.1.Samal rohumaal samal aastal 1.2.Erinevatel aastatel erineval rohumaal- Näiteks rohumaa on jagatud kolmeks (veiste karjamaa, lammaste karjamaa, heinamaa- igal aastal vahetatakse, kus ennem veised järgneval lambad jne., ) 1.2. soovitatakse rohkem. Eelised: · Rohtu kasutatakse paremini, vähem rohtu läheb kaduma, s.h. lambad söövad lehmade rammutukad
stop_id stop_code stop_namestop_lat stop_lon zone_id alias stop_area 23443 4420001-1 26-Jul 59.36379128.177880 23443 Narva linn 23444 4420002-1 26-Jul 59.36384828.178930 23444 Narva linn 1772 10905-1 A. Adamson59.43305724.734391 1772 Kesklinn 872 02503-1 A. H. Tamm59.40706924.683655 872 Mustamäe 908 03201-1 A. H. Tamm59.40682324.683092 908 Mustamäe 10402 21221-1 A. Laikmaa59.43508824.757760 10402 Tallinn Kesklinn 1295 12201-1 A. Laikmaa59.43619524.757622 1295 Kesklinn 1297 12203-1 A. Laikmaa59.43670524.757544 1297 Kesklinn 1636 21209-2 A. Laikmaa59.43642024.757250 1636 Kesklinn 3603 21209-1 A. Laikmaa59.43591124.757259 3603 Kesklinn 9936 7000015-1A/K Loodus59.20599724.665808 9936 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
