Õppimine
teeb inimeseks
Inimese elutee on tohutult pikk, kui võrrelda seda teadmiste hulgaga, mida
elu jooksul omandatakse, teisest küljest aga jällegi lühike,
võrreldes seda teadmiste hulgaga, mis jääb meil omandamata.
Seepärast peame elus tegema otsuseid ja otsustama, millised neist
tulevad meile kasuks ja millised mitte. Kuidas aga selliseid otsuseid
langetada? Kas õppimine teeb inimeseks?
Inimene
õpib terve oma elu. Elu esimesed aastad mööduvad käimise,
rääkimise, lugemise, kirjutamise jne õppimisega. Elu järgmisel
etapil, koolis, saame kolossaalsel hulgal teadmisi, mis tulevad
Inimese elutee on nagu üks suur kaar, mis algab sünniga ja lõppeb surmaga. Elutee võib meil olla pikk, kui võrrelda seda teadmiste hulgaga, mida tuleb elu jooksul omandada, või lühike, kuna palju jääb siiski omandamata. Seepärast peame elus otsustama, millised neist tulevad kasuks ja millised mitte. Inimese esimesed eluperioodid on imiku ja maimikuiga, mis mööduvad käimise, rääkimise, lugemise ja kirjutamise õppimisega. Õppimine teeb inimeseks, õpime mängides, sest mäng on lapse töö ja looming enne kooli. Elu järgmisel etapil koolis saame hulgaliselt teadmisi, mis tuleb aastate jooksul meile kasuks. Juba peale keskkooli lõppu mõtleb inimene, et nüüd on kõik ja rohkem pole midagi juurde omandada. Miks seda teha, kui sa juba tead kõike, mis teada on? Täiskasvanuks saades õpime juba iseseisvalt asjadega toime tulema ja planeerima oma elu. Suurema osa oma elust veedame koolipinkides
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv
Inimesed, olge inimlikud! See on esimene kohus; ei ole teist tarkust kui on inimlikkus. Teine väljendus samale sisule on : Elu. Mis see on? Elada tähendab läbistada oma olemust rõõmude ja kannatustega. Rosseau südame järgi iseloomustub inimene kõige paremini sõnadega: õnn, headus, vabadus, selgus. ,,Émile" kirjutamise ajal ei näe Rosseau enam vabadust puhtnaturalistlikult. Ta lausub: ,,Vaba on see inimene, kes ainult tahab seda, mida ta võib ja teeb, mis talle meeldib. Vaba olla tähendab vähe oleneda inimlikest asjadest. Vähem käte kui südame jõudude piiramine teeb meid sõltumatuks ja vabaks." Ideaali alus loodus. See ideaal ei ole lihtne mõtete kombinatsioon, mis toetub fantaasiale või lihtsale teoretseerimisele. Höffding leiab tema looduse mõistel kolm erisugust tähendust: osalt teoloogilist, osalt loodusloolist, osalt psühholoogilist päritolu. Teoloogiline loodus on inimese loonud õnnelikuks
1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsiaalse lävimise motiiv – avaldub põhiliselt sotsiaalse suhtlemistarbena. 4. Defineerige, mis on õppimine psühholoogide käsituses. Õppimine on protsess, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. 5. Milles seisneb põhiline erinevus mõtlemise ja õppimise vahel? Mõtlemine tähendab kognitiivsete oskuste, nagu mälu-, informatsiooni töötlemise ja hindamisprotesside kasutamist ehk mõtlemise
on teisi mõjutanud. Teaduse absoluutse eliidi piiriks on 1000 tsitaati. Eestis tegutsevatest teadlastest on selle piirini küündinud vaid natuke üle kümne inimese. Tulvingul ei kulunud sellesse teadlaste eliitklubisse jõudmiseks kuigi palju aega. Veelgi enam, ta on sellesse mõjukate klubisse jõudnud korduvalt, viimasel ajal nii umbes iga paari aasta järel uuesti.Näiteks ajavahemikus 1969-1977 tsiteeriti Endel Tulvingu artikleid ja raamatuid kokku 2018 korral, mis teeb keskmiseks 224 korda aastas, millega ta juba siis kuulus maailma 100 kõige enam tsiteeritud sotsiaal- ja käitumisteadlase nimekirja (Garfield, 1980, lk. 633-639). Järgnevatel aastatel tema tsiteeritavus kasvas aga veelgi ja jõudis 1990ndatel aastate keskel keskmiselt 500 tsiteeringuni aastas. Teaduse raamatupidamises on olemas selline mõiste nagu mõjukus, mida arvutatakse kui tsiteeringute arvu ja avaldatud artiklite arvu suhet.
Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid,
mäleta. „Kui lapsed hakkavad kõnelema, nutavad nad vähem.“(125) Laste eneseväljendus paraneb läbi kõne. Väitel, et laps nutab harva, kui tal kuulajaid lähedal ei ole – vaidlustaksin küll. Lapsi on erinevaid ja mõned neidst suudavad nutta päris pikalt ka üksi olles, kas nutetakse valust või jonnist on suhteliselt raske kindlaks teha, kui valu põhjus on tõsine (haav) „Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida
Õpimotivatsiooni hoidmisel ja tõstmisel peavad panuse andma õpilased ja õpetajad. Õpilaste ülesanne on leida endale sobivaim viis, kuidas uut informatsiooni lihtsamalt omandada ning eelkõige õppida enda aega kasutama. Õpetajad on juhendajad ja motiveerijad koolikeskkonnas, seega ei tohiks 25 unustada, et iga indiviid erineb üksteisest ning ülesandeid tuleb seletada kõigile lihtsalt ja arusaadavalt. Autor teeb ettepaneku, et gümnaasiumiõpilastele võiks tulla rääkima keegi oma ala ekspert, kes räägib tõde koolistressi avaldumisest, põhjustest ning sellega toimetulekust. 26 KASUTATUD KIRJANDUS Aruka lapsevanema ABC. Käitumisprobleemid. Suhtlemisprobleemid. Kohanemisprobleemid. (10.03.2017) Kättesaadav: http://www.ppk.edu.ee/wp- content/uploads/2010/11/Lapsevanema-ABC.pdf Ayalon, O. (2014) Aita! –lk 13. Dale, C
Kõik kommentaarid