50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
93 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nooony
Õppematerjali autor
TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus lapsed mängisid pidevalt Kättemaksukontorit ja ma kaks poissi omavahel suudlemas leidsin: nii oli ju seriaalis
Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid. Näiteks on põhilised massilise levikuga kommunikatsiooni ja kitsa levikuga väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda, üleskutsed heategevusele kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse
Samuti lisan joonised meie teabevälja struktuuride kohta. Lõpuks kajastan muutusi teabeväljas võrdleva tabelina. Mina (sündinud 1991, teabeväli aastal 2011) Minu väärtushinnangute kujunemisel on suurimat rolli mänginud kodu ja perekond. Minu väärtused ei ole veel täielikult välja kujunenud, kuid kõige olulisem on pärit lapsepõlvest. Lapsena oli ikka nii, et kõik, mida vanemad rääkisid, oli absoluutne tõde. Mu vanemad hindasid kodu, perekonda, isamaad ja haridust. Ka mina pean neid oluliseks. Tähtsal kohal olid ka raamatud. Seda, et ma raamatuid ja lugemist kõrgelt hindan, näitab eriala, mida ma ülikoolis õpin: kirjandus ja kultuuriteadused. Suure tõenäosusega ajendasid kodust saadud teadmised mind seda eriala õppima. Nooremana oli kool perekonna kõrval kõige algus ja ots. Kõik tööd, tegemised, sõbrad ja huvialad olid vähem või rohkem kooliga seotud. Nüüd, ülikoolis käies see enam päris nii ei
kirju läbi mobiiltelefoni, mis tõstatab organisatsioonide jaoks olulise teemana oma lehekülgede 8 ja uudiskirjade optimeerimise selliseks, et soovitud sõnumid jõuaksid kasutajani sõltumata sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni. Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini kasvavaid valdkondi. ―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 1.2
Kuid laps peaks seda teadma? Tihti kaotavad lapsevanemad oma ,,krediidi" ülistades laste netikasutuse oskusi ning korrates: ,,Sa oled arvutis minust targem". Nii tekibki noortel arusaam, et internet on teismeliste mängumaa. Kui aga tekivad mured, ei tulda ema ega õpetaja käest küsima, sest lapsed on ju internetikasutuses targemad!" 1.2. Ohud Üha enam on juttu erinevatest mobiil- ja küberkiusamise vormidest, digitaalse meedia kasutamisest laimamiseks ning alandamiseks. Need on vaid mõned neist ohtudest, millega lapsed võivad internetis kokku puutuda. Arvutile Inimesele lapsele Informatsioonile Viirus Ahistaja/väärkohtleja Nuhkvara Uss Kiusaja Phishing 5
Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse Carina Peet Tartu 2014 Sissejuhatus Antud töös uurin ma kolme põlvkonna teabevälju, ühiskonda ning info ringlemise muutust antud ajaperioodi jooksul. Töösse olen kaasatud mina, mu ema Evi ning vanatädi Eha. Analüüsis keskendun ajale, mil kõik kolm isikut on 19-aastased ehk uurin teabevälja aastal 1971, 1992 ning 2014. Selle tõttu on äärmiselt paeluv ajas tagasi minna ning vaadata, kuidas inforinglus on muutunud, mis oli varasemalt teisiti kui on praegu ning kuivõrd on see inimese arengut aja jooksul muutnud. Analüüsis ei uuri ma mitte ainult teabevälja, vaid ka inimesi ümbritsevat keskkonda, kultuuri ning üleüldist elukorraldust
sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. 5. mina-pilt ja sotsiaalsed muutused: Riesmanni inimtüübid ja nende seos ühiskonnaga Ümbritsev ühiskond kujundab iga inimese olemust ja käitumismustreid. Mida rohkem on valikuid, seda vähem me suudame ette ennustada inimeste käitumist. Nt kaasaegsed linnaühiskonnad, kus inimene on pidevas kontaktis teistega, kogu aeg toimuvad muutused ja meeled tajuvad uusi asju, muutuvad inimesed ükskõiksemaks, et kaitsta oma mina ja säilitada mingisugune tasakaal. David Riesmani uurimus inimtüübist ja ühiskonnast: · traditsioonide poolt juhitud isik traditsiooniline ühiskond · seesmiselt juhitud isik industriaalühiskond · teiste poolt juhitav isik postindustriaalne Kaasaegse ühiskonna inimese prototüüp on teiste poolt juhitav isik, kes juhised käitumiseks saab ümbritsevast keskkonnast, kus on vaja kiirelt kohaneda, pidevalt reageerida ning ta pole alati kindel kuidas käituda
................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku, kurja täide viimiseks ning mitte koondama antud oskusi millegi hea rakendamiseks? Tänu oma aktuaalsusele ühiskonnas on teadlased töötanud mitmeid kümneid aastaid selle kallal, et jõuda jälile, mis loob kriminaalselt käituva inimese, kas kõik kodust kaasa antud või eluteel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid