Äike Mis on äike? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena Kaasnevad hoovihmad, rahe ja tugevad tuuleiilid Tingimused: lühikeseaja jooksul peab suur kogus sooja ja niisket õhku tõusma atmosfääri kõrgematesse õhukihtidesse, et tekiks võimas ja sademeterohke pilv tekkinud pilves peab olema piisaval hulgal laetud osakesi samanimelised laengud peavad olema ruumiliselt “sorteeritud” Äikesepilvede kujunemine Äikesepilv on hiiglasuur elektriakumulaator Pilve alumisse ossa kogunevad negatiivsed ja ülemisse postiivsed laengud Hakkab toimima lihtne füüsikaseadus – erinimelised laengud tõmbuvad Saabub hetk, kus õhk ei suuda enam takistada kahe erinimelise laengu ühinemist ja taevast lõhestab välk ning kärgatab kõu Välgu toime Maapinda lüües ohustab välk elusolendeid ja võib põhjustada purustusi ning tulekahjusid Pikselöögist tabatud puudes aurustub v...
suuremaid vahemaid. Positiivseid välke on alla 5 protsendi kõikidest välkudest ning need tekivad sagedamini siis, kui äikesepilveelement hakkab hääbuma, ja talvistes äikestes. Erandkorras võib välk lüüa äikesepilvest kümneid km eemale! Kuidas äikesepilve ära tunda? Väga oluline on tunda äikesepilvi visuaalselt. Areneva ja aktiviseeruva äikesepilve puhul võivad esimesed välgulöögid tekkida alles siis, kui pilv on otse pea kohal. Kui kihilisi pilvi pole, siis on äikesepilv üldiselt kergesti äratuntav: iseloomulikeks tunnusteks on rünklikud tipud, kusjuures välgud tekivad vaid siis, kui pilv on muutunud kahefaasiliseks, mis tähendab, et pilvetipp on jäätunud. Jäätunud pilvetipp muutub ,,pehmemaks" ega ei ole enam nii konkreetse kuju või servadega kui enne. Edasi muutub see jääliustikutaoliseks, sealt hakkavad välja venima kiudpilved või võtab pilve ülemine osa alasi kuju. Kui taevas on selliseid pilvetippe näha, tuleb alati valmis olla äikeseks
Lähte Ühisgümnaasium Välk Referaat Kaarel Aruoja 11. klass Õpetaja: Jaak Vaabel Lähte 2011 Sisukord Välk............................................................................................................................1 Referaat.................................................................................................................1 Sisukord.................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..............................................................................................................3 1.Välk.........................................................................................................................3 1.1.Välgu olemus...................................................................................
Ehitus Kuidas tekib? USAs esineb sellist ilmastikunähtust tihti Aprillis. Kui niiske ja soe õhk Golfi hoovuselt kohtub külma ja kuiva õhuga Mehhiko mandrilt, mis siis Kanada poole liikuma hakkab. Maapinna lähedal hakkavad selle tagajärjel puhuma nõrgad tuuled, kui samal ajal 3000 kuni 6000 km kõrgusel puhuvad tugevad tuuled. Sellised erineva kiirusega puhuvad tuuled tekitavad horisontaalselt keerleva „õhurulli“. Tagajärjeks on tohutu äikesepilv, mille keskel valitseb kõrgrõhkkond, seda nimetatakse mesotsükloniks. Selle käigus vabaneb soojusenergia, mis kogu protsessi edasi viib. Selliste soojade ja külmade õhuvoolude kokkupuutel tekivadki tornaadod. Tugevaimad tornaadod Eestis: 3. august 1922 – läks Peipsi tornaado üle Mustvee linna. 10. september 1979 Järlepas, Rapla vallas – tornaado tõstis laohoonelt katuse ja kandis selle umbes 140 m kaugusele, inimesed viga ei saanud.
Enamuse neist saatusehoopidest sai ta hobuse seljas ratsutades, korra tabas teda välk majas elektrijuhtme lähedal. Ta jäädvustas sellega Guinnessi rekordi. 1952. aastal tabas välk lennukit, olgugi et lähim äikesepilv oli 50 miili kaugusel. Nii polegi võimatu, et tuleb välk selgest taevast.
Ebatavalised juhud välguga Virginia osariigis elanud looduskaitseala valvurit Roy C. Sullivani tabas 35 aasta jooksul välk tervelt seitsmel korral, kõige kergemail kordadel said juuksed kõrvetada, raskemal juhul oli selg ja rind põletushaavades. Enamuse neist saatusehoopidest sai ta hobuse seljas ratsutades, korra tabas teda välk majas elektrijuhtme lähedal. Ta jäädvustas sellega Guinnessi rekordi. 1952. aastal tabas välk lennukit, olgugi et lähim äikesepilv oli 50 miili kaugusel. Nii polegi võimatu, et tuleb välk selgest taevast. Keravälk Keravälk on harva esinev punasest kollaseni varieeruva värviskaalaga helenduv kera, läbimõõduga umbes 20 cm. Esineb enamasti koos tavalise äikesetormiga ning üsna sageli nähakse pärast pikselööki maapinna kohal hõljumas. On pandud tähele, et keravälk justkui langeks pilvedest. Keravälk liigub õhus aeglaselt ning
M A A T E A D U S Pilved klassifitseeritakse kõrguse ja kuju järgi M A A T E A D U Rünksajupilv e. äikesepilv S M A A T E A D U S Skemaatiline läbilõige rünksaju- e. äikesepilvest M A A T E A D U S
Ebatavalised juhud välguga Virginia osariigis elanud looduskaitseala valvurit Roy C. Sullivani tabas 35 aasta jooksul välk tervelt seitsmel korral, kõige kergemail kordadel said juuksed kõrvetada, raskemal juhul oli selg ja rind põletushaavades. Enamuse neist saatusehoopidest sai ta hobuse seljas ratsutades, korra tabas teda välk majas elektrijuhtme lähedal. Ta jäädvustas sellega Guinnessi rekordi. 1952. aastal tabas välk lennukit, olgugi et lähim äikesepilv oli 50 miili kaugusel. Nii polegi võimatu, et tuleb välk selgest taevast. Ettevaatusabinõud Benjamin Franklini geniaalne leiutis piksevarras - on 1752. aastast alates, kui ta püstitas selle oma majale, päästnud sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid elusid. Algul levisid uued kaitsevahendid väga visalt. Prantsuse filosoof ja klerikaal abbé Nollet nimetas piksevardaid ohtlikeks ja teatas, et kirikukellade helistamisest on küll, et
Märgatavalt on sulanud ja taandunud liustikud Alpides ja sagenenud uputused Euroopas. Näib, et ilm on oma märklauaks võtnud ka meteoroloogia ja meteoroloogidega seonduva. Näiteks Praha uputus ülemöödunud suvel kahjustas Karli ülikooli meteoroloogiaraamatukogu. Trombid rüüstasid hiljuti Hollandi meteoroloogiateenistuse rajaja, tuntud meteoroloogi BuysBallot' haua ja selle ümbruse. Ka minu enda suvilast Murastes tuiskas 4. juulil 2002 üle maadligi pugiga äikesepilv, mis painutas rohuni noored kased, kõrge paekalda all aga murdis suuremaid puid. Meie kliima sõltub oluliselt tingimustest PõhjaAtlandil, suuremastaabilise atmosfääri tsirkulatsioonimustrist ja tsüklonaalsest aktiivsusest. Nagu näitavad Sirje Keevalliku, Kai Loitjärve, Jaak Jaaguse ja teiste Eesti teadlaste uurimused, on tsüklonite aktiivsus Eestis kasvanud ja tormituuled varasemaga võrreldes sagedasemad. Praegu
Tornaadode tugevust määratakse Torro skaalal. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F10. Viimane võib isegi asfaldi tee pealt minema viia. Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse. Trombe esined maailma mitmetes paikades: Hiinas, Jaapanis, Uus-Meremaal, Lõuna- Aafrikas, Austraalias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Kolme osariigi tornaado 1925 Äikesepilve peitunud ja maa kohal liikuv tornaado üllatas oma ohvreid kõige kohutavamal viisil. 16. märtsil jõudis äikesepilv Texase osariigi kohale ning liikus 18. märtsi hommikuks Missouri osariigi kaguossa. Külma õhu front laius lõunasse, ulatudes Iowasse ja Kansasesse. Sel päeval laskus kiirusega 48 km/h liikuvast äikesepilvest alla kaheksa tornaadot, mis tapsid Kentuckys, Tennessees ja Alabamas 97 inimest. See USA ajaloo kõige pikema elueaga ja kõige hävitavam tornaado läbis oma teel rekordilise vahemaa. Tornaado sai alguse Missouri osariigis ning lõpetas
METEOROLOOGIA 1.Õhkkond e. atmosfäär. Õhu koostis. Mida kõrgemale maapinnal tõusta, seda hõredamaks õhk muutub. Õhk koosneb 3 liiki ainetest: alalised, muutlikud ja juhuslikud. Puhta ja kuiva õhu koostisosadeks on lämmastik, hapnik ja argoon. Nende hulk puhtas ja kuivas õhus on muutumatu. Muutlikud ained (nende hulk õhkus pidevalt muutub) on süsihappegaas ja veeaur. Juhuslike ainete hul oleneb kohelikest oludest, õhus leidub alati ka tolmu, mille hulk muutub. Õhku leidub ka pinnases. Mida sügavamale minna, seda vähem on seal hapnikku ja suurem on süsihappegaasi hulk.Samuti on õhk erinev sooe ja põldude pinnal - soos leidub gaase, mis põllul puuduvad. Maapinna lähedal õhust on leitud ka vähesel määral osooni. See on iseloomuliku lõhnaga gaas, mis tekib orgaaniliste ainete hapendumisel ja äikese ajal. Seda on rohkest okasmetsade kohal. (siiski väga vähe, 0,0000002%, kõige ...
silmapetetega. Spraidid pole ainus ülalpool pilvi toimuva elektrilahenduse vorm. Teist tuntud lahendusvormi nimetatakse sinisteks jugadeks(ingl blue jets). Need esinevad spraitidest madalamal, algavad vahetult pilve tipust, jõuavad kuni 40 kilomeetri kõrguseni ja võivad süüdata elektrilaengut kõrgemale edasiviiva punaka spraidi. Pilvedest ülalpool esinevad lahendused on kahjuks väga raskelt vaadeldavad, sest helendus on nõrk ja äikesepilv ise rikub nähtavuse. Äikesepilve kohal on õhk hõredam ja seal juhib ta paremini elektrit kui maapinnal. Sellepärast kandub oluline osa elektrilaengust pilve tipust ionosfääri ilma helendava lahenduseta. Pilvitu taeva elekter Teame nüüd niipalju, et äikesed töötavad nagu maapinna ja elektrit juhtiva ionosfääri vahele ühendatud generaatorid, mis tekitavad üle maakera kokku 1000 amprit või rohkemgi elektrivoolu. Elektrivool ei
ja sõjakoolikaaslase Martõnoviga. Duell peeti 27. juulil 1841. aastal ränkade tingimustega: tulistama pidi kümne sammu pealt, mõlemapoolse möödalaskmise korral pidi kahevõitlust korratama. Lermontov andis juba enne duelli mõista, et ta ei tulista Martõnovit. Sellessamas veenas ka tema käitumine kahevõitlusel. Martõnov aga tulistas sõpra külmavereliselt ja kuul tabas poeeti surmavalt. Samal ajal oli Pjatigorski kohale kerkinud äikesepilv, lõi välku ning kärgatas kõu. Sekundandid ja tunnistajad jooksid kohkunult laiali ja jätsid luuletaja keha paduvihma kätte. Lermontov oli hukkudes kõigest 26-aastane. On küllalt alust kõnelda Lermontovi tapmisest 27. juulil 1841. aastal kui poliitilisest mõrvast. Kui, tsaar Nikolai I sai teate Lermontovi hukkumisest, ei suutnud ta oma heameelt varjata. Küllap sobivad Lermontovi surma puhulgi ta enese kirjutatud värsiread luuletusest "Poeedi surm":
Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" Esimene osa Esimene peatükk: Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatuga Oli lämbe kevadõhtu. Mihhail Berilioz ja Ivan Nikolajevits Ponõrev (luulejtaja, varjunimega Bezdomnõi) istusid Bronnaja tänava pingil ja jõid aprikoosijooki. Äkki nägi Berlioz enda ees poolläbipaistvat pika mehe kuju. Ta sulges silmad lootuses, et nii nähtu kaob. Kui ta silmad avas oligi viirastus kadunud. Ta hakkas kaaslasega Jumala olemasolu üle arutlema. Mõne aja möödudes ilmus tänavale ühe musta ja ühe rohelise silmaga mees. Peagi sekkus ta vestlusesse. Mõlemad mehed arvasid, et ta on välismaalane ning püüdsid kindlaks teha millisest riigist mees pärit on ning kuidas ta nii hästi vene keelt oskab. Tuli välja, et mees on sakslane ning polüglott. Võõras ennustas Berliozile kuidas ta sureb.Teda pidavat tapma vene naine (kommunistlik noor), kes tal pea otsast lõikab. Samuti ennustas ta, et MASSOLIT-i...
...jne. TALV- lumi,..... KEVAD- päike,..... Viktoriin 1. Mitmeharulised on lumehelbed? 2. Mis juhtub õhtul maapinna,rohu, lillede ja kividega? 3. Kuidas tekib vihm? 4. Millised on vihmapiisad seenevihma korral, millised aga paduvihma korral? 5. Millest koosneb udu? 6. Millal udu kaob? 7. Nimeta ilmastikunähtusi! Mängud ILMATAADI SAHVER Karbis ehk ilmataadi "sahvris" on järgmised elemendid: Soe, külm, päike, vesi, maa ehk muld, õhk. Vikerkaar, äikesepilv, vihmapilved ja välgud, küünal ja lusikas, jää ja sademed vihm, lumi, rahe Seemneid Ülesanded Ilmataadil on jää otsas, aita tal seda valmistada! Ilmataat korraldab vihmale ja päikesele ühise peo, mis juhtub? Ilmataat tahab lilli kasvatada. Too palun talle sahvrist kõik vajalik. Taevast lõppesid pilved, palun aita tal neid valmistada! Ilmataat on lumest tüdinud, aita teda! Laps valib sahvrist vajalikud elemendid vastava loodusnähtuse "valmistamiseks". Katrin Kamarik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
