Õpetaja
kui loodusega tutvustaja ja õppekäigu juht.
Õpetaja kui loodusega tutvustaja ja õppekäigu juht · Ümbritsevat maailma märgata. · Märgatu kohta küsimusi esitada. · Küsimustele vastuseid leidma. · Märgata ning kogetust järeldusi tegema. · Õpitut igapäevaelus kasutama. · Õpetaja roll on panna tugev ja töökindel alus inimese loodusteaduslikule mõtlemisele. · Kogemuste kaudu õppimine. · Positiivsed emotsioonid ja mängurõõm aitavad tegevusele tähelepanu koondada ning õpitut mällu talletada. · Õpetaja peab oskama õpitavat igapäevaga seostada. · Õppekäigu ettevalmistamisel tuleb sõnastada selge õppe-eesmärk · Valida sihtkoht ja kindel marsruut. · Lapsi, lapsevanemaid ja lasteaia juhtkonda tuleb kindlasti kavandatust teavitada. · Tuleb arvestada rühma suurusega. · Õpetaja ülesandeks on hoolitseda laste tervise ja turvalisuse eest õppekäigul. Kasutatud kirjandus: Loodusõpetus alushariduses Inge Timostsuk
eelteadmisi ning nende käsitlemine eakohasel viisil aitab lapsel igal järneval haridusastmel uue teadmise juba varem kogetuga siduda. 3. Millised on loodusalased uurimuslikud tegevused lasteaias? Kuidas ning miks neid rakendatakse? Asjaolu et lapsed mõtlevad väga konkreetselt. Sellest tuleneb vajadus tegutseda nii, et tulemus on näha (ei piisa tegevuse läbi mõtlemisest või ette kujutamisest nt õpetaja jutustuse põhjal) KATSE. Lapsed lähenevad asjadele ainult enda vaatenurgast (mida mõjutavad nii konkreetne füüsiline asukoht kui ka lapse enda vajadused ja huvid) ROLLIMÄNGUD JA MUDELITE EHITAMINE Lapsed keskenduvad korraga ühele olukorra või objekti tunnusele, mitte ei haara kogu nähtust tervikuna. Seepärast peab õpetaja kannatlikult kujundama keskendumisoskust ja selleks on hea kasutadaVAATLUSE JUHTIMIST, mida saadab ARUTELU.
Planeet maa ja seda ümbritsev Loetletud teemaplokid sisaldavad endas kõigi loodusainete (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia) eelteadmisi ning nende käsitlemine eakohasel viisil aitab lapsel igal järneval haridusastmel uue teadmise juba varem kogetuga siduda. 3. Asjaolu et lapsed mõtlevad väga konkreetselt. Sellest tuleneb vajadus tegutseda nii, et tulemus on näha (ei piisa tegevuse läbi mõtlemisest või ette kujutamisest nt õpetaja jutustuse põhjal) – KATSE. Lapsed lähenevad asjadele ainult enda vaatenurgast (mida mõjutavad nii konkreetne füüsiline asukoht kui ka lapse enda vajadused ja huvid) – ROLLIMÄNGUD JA MUDELITE EHITAMINE Lapsed keskenduvad korraga ühele olukorra või objekti tunnusele, mitte ei haara kogu nähtust tervikuna. Seepärast peab õpetaja kannatlikult kujundama keskendumisoskust ja selleks on hea kasutada VAATLUSE JUHTIMIST, mida saadab ARUTELU.
kaasata teadmiste jõudmise protsessile. Lastele tuleks seda kõike juba maast madalast õpetada. Ka õpetajad peaksid mõistma lastele õpetades, et näidata puu või taimeliike ei ole vaja murda puult oksa või tuua rühma mõnda taime, vaid viia lapsed loodusesse. 3 Timostsuk rõhutab, et laps, kes on taimede eest ise hoolitsenud, teab vee mõjust taimedele rohkem kui see laps, kes on kuulanud vaid õpetaja seletusi. Kogemuse kaudu õppimine aitab lapsel mõista ka seda, et looduses on omad seaduspärasused ning reeglid ja need ei ole enamasti samad kui inimestevahelistes suhetes. Koolieelik tunneb huvi kõige vastu, mis teda ümbritseb. Laps märkab enda ümber palju enda ümber asju, kui me oleme teda õpetanud/suunanud vaatlema ja märkama meid ümbritsevat. Ka lapsevanemad peaksid võimaldama oma lapsele looduskeskkonnas viibimist rohkem
metoodilisest käsiraamatust koosnev sari neljas jaos „Uusi teid algõpetuses”, mis käsitlesid peaaegu kõiki algkooli õppeplaanis olevaid aineid. Tema pedagoogilised ideed ja tööd leidsid suurt tähelepanu ka väljaspool kodumaad. (samas, 1985) Johannes Käis rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ja korraldas õpetajate koolitust uuenduspedagoogika alusel, ta oli viljakas kooliuuenduslike ideede propageerija. 1930. aastail juhtis Käis kooliuuendusrühma, kuhu kuulus üle 400 õpetaja. 1938-1940 juhtis õpetajate kolmeaastasi täienduskursusi, mis said tuntuks suveülikooli nime all. (samas, 1985) 4 Rajas Eesti loodusõpetuse metoodika ja koolifenoloogia, propageeris kooliaedade kujundamist ning looduskaitset. Käis oli viljakas publitsist, kirjutas hariduspoliitilisi ja metoodikaartikleid, taotles ühtluskooli demokraatlikku korraldust. Johannes Käisi trükis
lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; 7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine; 8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine; 9) kodu ja lasteasutuse koostöö; 10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Õppekavas esitatud põhimõtted võiksid olla igas lasteasutuses läbi arutatud ja mõtestatud, kuna nende põhimõtete alusel õpetaja planeerib, rakendab ja hindab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii iga üksiku tegevuse lõikes kui ka tervikuna. ÕPIKÄSITLUS. Õpikäsituses (§ 5) on määratletud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD
probleeme. Ökokülas on äärmiselt tähtsal kohal ausad, avatud ja terved suhted ning teadlik töö selleni jõudmiseks. Maailmavaatelise aspekti all peetakse silmas kogukonna ja selle indiviidide isiklikku suhet maailmaga, eluvaadet, uskumusi ning väärtusi, mille nimel ollakse kokku tulnud ning millesse usutakse. Ökokülad on keskused, kus viljeletakse üldinimlikke vaimseid väärtusi, mis toetavad positiivset ellusuhtumist, kooskõla teineteise ja loodusega. (Gaia Education, 2011) Kõiki kogukondi võib nendel neljal skaalal positsioneerida. 13 1.3. Kogukonna mõiste sotsioloogiline ning antropoloogiline käsitlus Kuna nii sotsiaalne sidusus kui ka sotsiaalne jätkusuutlikkus eeldavad inimeste omavahelist koostööd, lähtub sellest kogukonna mõiste. Seda mõistet võib sotsiaalteaduste järgi mõista mitmeti: kogukond võib tähendada traditsioonilist hõimu, viisi, kuidas elavad
· Elulähedane - õpetus hoiab sidet lapse kodu, koduse eluga, koduümbrusega. · Lapsepärane õpetamisviis toetub laste huvidele (lapse huviringi kuuluvad asjad, mis talle ka arenemis- ja jõukohased) · Näitliku õpetuse nõue. · Teemad tulevad lähtuvalt sellest, kuidas vaheldub inimese tegevus ja kuidas muutub elu aastaaegade jooksul. Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus selle aluspõhimõtted; mis on lapsekeskse lähenemise aluseks; lapsest lähtuva õppimise aluseks, milline on õpetaja roll. "Lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused." (Eeva Hujala, "Uuenev alusharidus", 2004) Lapsed on innukad õppijad ja saavad uut teavet ning omandavad kogemusi mängides.
Kõik kommentaarid