Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õpetaja kui loodusega tutvustaja ja õppekäigu juht. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Õpetaja kui loodusega tutvustaja ja õppekäigu juht.

  • Panna lapsed ümbritsevat maailma märkama.
  • Esitada märgatu kohta küsimusi.
  • Aidata lastel küsimustele vastuseid leida, kui nad ise sellega toime ei tule.
  • Aidata märgatust ning kogetust järeldusi teha.
  • Kasutada õpitut igapäevaelus.
  • Aidata lastel mõista looduses valitsevaid seoseid ja seaduspärasusi.
  • Lastes tähelepanelikkuse ja huvi ning vastutustunde kasvatamine looduse vastu.
  • Vaatlused on vahetud ja rajanevad iseseisval tööl, arendades mitmeid meeli ja luues seoseid olemasolevate kujutlustega.
  • Ülesanded vaatluseks on konkreetsed ja läbimõeldud.
  • Vaatluseks on planeeritud piisavalt aega, vaatlust saadab väljendus nii sõnas järeleaimamisena kui kunstiliste tegevustena.
  • Vaatlustele järgneb alati kokkuvõte.
  • Õppekäigu kavandamisel tuleb sõnastada selge õppe-eesmärk.
  • Kavandatust tuleb teavitada lapsi, lapsevanemaid ja lasteaia juhtkonda.
  • Õpetaja ülesandeks on hoolitseda laste tervise ja turvalisuse eest õppekäigul.
  • Loodusõpetus tuleb siduda teiste ainetega.

Kasutatud kirjandus:
„Loodusõpetus alushariduses“ Inge Timoštšuk
Loodusvaatlused “ Sari „Tea ja toimeta“
Õpetaja kui loodusega tutvustaja ja õppekäigu juht #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristi048 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Õpetaja kui loodusega tutvustaja ja õppekäigu juht

Õpetaja kui loodusega tutvustaja ja õppekäigu juht · Ümbritsevat maailma märgata. · Märgatu kohta küsimusi esitada. · Küsimustele vastuseid leidma. · Märgata ning kogetust järeldusi tegema. · Õpitut igapäevaelus kasutama. · Õpetaja roll on panna tugev ja töökindel alus inimese loodusteaduslikule mõtlemisele. · Kogemuste kaudu õppimine. · Positiivsed emotsioonid ja mängurõõm aitavad tegevusele tähelepanu koondada ning õpitut mällu talletada. · Õpetaja peab oskama õpitavat igapäevaga seostada. · Õppekäigu ettevalmistamisel tuleb sõnastada selge õppe-eesmärk · Valida sihtkoht ja kindel marsruut. · Lapsi, lapsevanemaid ja lasteaia juhtkonda tuleb kindlasti kavandatust teavitada. · Tuleb arvestada rühma suurusega. · Õpetaja ülesandeks on hoolitseda laste tervise ja turvalisuse eest õppekäigul. Kasutatud kirjandus: Loodusõpetus alushariduses Inge Timostsuk

Keskkonna ja loodusõpetus
thumbnail
2
docx

Looduseõpetus ja didaktika

eelteadmisi ning nende käsitlemine eakohasel viisil aitab lapsel igal järneval haridusastmel uue teadmise juba varem kogetuga siduda. 3. Millised on loodusalased uurimuslikud tegevused lasteaias? Kuidas ning miks neid rakendatakse? Asjaolu et lapsed mõtlevad väga konkreetselt. Sellest tuleneb vajadus tegutseda nii, et tulemus on näha (ei piisa tegevuse läbi mõtlemisest või ette kujutamisest nt õpetaja jutustuse põhjal) ­ KATSE. Lapsed lähenevad asjadele ainult enda vaatenurgast (mida mõjutavad nii konkreetne füüsiline asukoht kui ka lapse enda vajadused ja huvid) ­ ROLLIMÄNGUD JA MUDELITE EHITAMINE Lapsed keskenduvad korraga ühele olukorra või objekti tunnusele, mitte ei haara kogu nähtust tervikuna. Seepärast peab õpetaja kannatlikult kujundama keskendumisoskust ja selleks on hea kasutadaVAATLUSE JUHTIMIST, mida saadab ARUTELU.

Loodusõpetus
thumbnail
4
docx

Loodusõpetus alushariduses

 Planeet maa ja seda ümbritsev Loetletud teemaplokid sisaldavad endas kõigi loodusainete (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia) eelteadmisi ning nende käsitlemine eakohasel viisil aitab lapsel igal järneval haridusastmel uue teadmise juba varem kogetuga siduda. 3. Asjaolu et lapsed mõtlevad väga konkreetselt. Sellest tuleneb vajadus tegutseda nii, et tulemus on näha (ei piisa tegevuse läbi mõtlemisest või ette kujutamisest nt õpetaja jutustuse põhjal) – KATSE. Lapsed lähenevad asjadele ainult enda vaatenurgast (mida mõjutavad nii konkreetne füüsiline asukoht kui ka lapse enda vajadused ja huvid) – ROLLIMÄNGUD JA MUDELITE EHITAMINE Lapsed keskenduvad korraga ühele olukorra või objekti tunnusele, mitte ei haara kogu nähtust tervikuna. Seepärast peab õpetaja kannatlikult kujundama keskendumisoskust ja selleks on hea kasutada VAATLUSE JUHTIMIST, mida saadab ARUTELU.

Pedagoogika
thumbnail
9
doc

Laste areng looduses

kaasata teadmiste jõudmise protsessile. Lastele tuleks seda kõike juba maast madalast õpetada. Ka õpetajad peaksid mõistma lastele õpetades, et näidata puu või taimeliike ei ole vaja murda puult oksa või tuua rühma mõnda taime, vaid viia lapsed loodusesse. 3 Timostsuk rõhutab, et laps, kes on taimede eest ise hoolitsenud, teab vee mõjust taimedele rohkem kui see laps, kes on kuulanud vaid õpetaja seletusi. Kogemuse kaudu õppimine aitab lapsel mõista ka seda, et looduses on omad seaduspärasused ning reeglid ja need ei ole enamasti samad kui inimestevahelistes suhetes. Koolieelik tunneb huvi kõige vastu, mis teda ümbritseb. Laps märkab enda ümber palju enda ümber asju, kui me oleme teda õpetanud/suunanud vaatlema ja märkama meid ümbritsevat. Ka lapsevanemad peaksid võimaldama oma lapsele looduskeskkonnas viibimist rohkem

Loodus
thumbnail
28
docx

Referaat - Johannes Käis, sissejuhatus kasvatusteadusesse II

metoodilisest käsiraamatust koosnev sari neljas jaos „Uusi teid algõpetuses”, mis käsitlesid peaaegu kõiki algkooli õppeplaanis olevaid aineid. Tema pedagoogilised ideed ja tööd leidsid suurt tähelepanu ka väljaspool kodumaad. (samas, 1985) Johannes Käis rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ja korraldas õpetajate koolitust uuenduspedagoogika alusel, ta oli viljakas kooliuuenduslike ideede propageerija. 1930. aastail juhtis Käis kooliuuendusrühma, kuhu kuulus üle 400 õpetaja. 1938-1940 juhtis õpetajate kolmeaastasi täienduskursusi, mis said tuntuks suveülikooli nime all. (samas, 1985) 4 Rajas Eesti loodusõpetuse metoodika ja koolifenoloogia, propageeris kooliaedade kujundamist ning looduskaitset. Käis oli viljakas publitsist, kirjutas hariduspoliitilisi ja metoodikaartikleid, taotles ühtluskooli demokraatlikku korraldust. Johannes Käisi trükis

Kasvatusteadus
thumbnail
9
docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; 7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine; 8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine; 9) kodu ja lasteasutuse koostöö; 10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Õppekavas esitatud põhimõtted võiksid olla igas lasteasutuses läbi arutatud ja mõtestatud, kuna nende põhimõtete alusel õpetaja planeerib, rakendab ja hindab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii iga üksiku tegevuse lõikes kui ka tervikuna. ÕPIKÄSITLUS. Õpikäsituses (§ 5) on määratletud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

probleeme. Ökokülas on äärmiselt tähtsal kohal ausad, avatud ja terved suhted ning teadlik töö selleni jõudmiseks. Maailmavaatelise aspekti all peetakse silmas kogukonna ja selle indiviidide isiklikku suhet maailmaga, eluvaadet, uskumusi ning väärtusi, mille nimel ollakse kokku tulnud ning millesse usutakse. Ökokülad on keskused, kus viljeletakse üldinimlikke vaimseid väärtusi, mis toetavad positiivset ellusuhtumist, kooskõla teineteise ja loodusega. (Gaia Education, 2011) Kõiki kogukondi võib nendel neljal skaalal positsioneerida. 13 1.3. Kogukonna mõiste sotsioloogiline ning antropoloogiline käsitlus Kuna nii sotsiaalne sidusus kui ka sotsiaalne jätkusuutlikkus eeldavad inimeste omavahelist koostööd, lähtub sellest kogukonna mõiste. Seda mõistet võib sotsiaalteaduste järgi mõista mitmeti: kogukond võib tähendada traditsioonilist hõimu, viisi, kuidas elavad

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
5
doc

Eelkoolipedagoogika. Eksamiks kordamine

· Elulähedane - õpetus hoiab sidet lapse kodu, koduse eluga, koduümbrusega. · Lapsepärane ­ õpetamisviis toetub laste huvidele (lapse huviringi kuuluvad asjad, mis talle ka arenemis- ja jõukohased) · Näitliku õpetuse nõue. · Teemad tulevad lähtuvalt sellest, kuidas vaheldub inimese tegevus ja kuidas muutub elu aastaaegade jooksul. Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus ­ selle aluspõhimõtted; mis on lapsekeskse lähenemise aluseks; lapsest lähtuva õppimise aluseks, milline on õpetaja roll. "Lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused." (Eeva Hujala, "Uuenev alusharidus", 2004) Lapsed on innukad õppijad ja saavad uut teavet ning omandavad kogemusi mängides.

Pedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun