Õpetaja kui loodusega tutvustaja ja õppekäigu juht. · Panna lapsed ümbritsevat maailma märkama. · Esitada märgatu kohta küsimusi. · Aidata lastel küsimustele vastuseid leida, kui nad ise sellega toime ei tule. · Aidata märgatust ning kogetust järeldusi teha. · Kasutada õpitut igapäevaelus. · Aidata lastel mõista looduses valitsevaid seoseid ja seaduspärasusi. · Lastes tähelepanelikkuse ja huvi ning vastutustunde kasvatamine looduse vastu. · Vaatlused on vahetud ja rajanevad iseseisval tööl, arendades mitmeid meeli ja luues seoseid olemasolevate kujutlustega. · Ülesanded vaatluseks on konkreetsed ja läbimõeldud. · Vaatluseks on planeeritud piisavalt aega, vaatlust saadab väljendus nii sõnas järeleaimamisena kui kunstiliste tegevustena. · Vaatlustele järgneb alati kokkuvõte. · Õppekäigu kavandamisel tuleb sõnastada selge õppe-eesmärk. · Kavandatust tuleb teavitada ...
Õpetaja kui loodusega tutvustaja ja õppekäigu juht · Ümbritsevat maailma märgata. · Märgatu kohta küsimusi esitada. · Küsimustele vastuseid leidma. · Märgata ning kogetust järeldusi tegema. · Õpitut igapäevaelus kasutama. · Õpetaja roll on panna tugev ja töökindel alus inimese loodusteaduslikule mõtlemisele. · Kogemuste kaudu õppimine. · Positiivsed emotsioonid ja mängurõõm aitavad tegevusele tähelepanu koondada ning õpitut mällu talletada. · Õpetaja peab oskama õpitavat igapäevaga seostada. · Õppekäigu ettevalmistamisel tuleb sõnastada selge õppe-eesmärk · Valida sihtkoht ja kindel marsruut. · Lapsi, lapsevanemaid ja lasteaia juhtkonda tuleb kindlasti kavandatust teavitada. · Tuleb arvestada rühma suurusega. · Õpetaja ülesandeks on hoolitseda laste tervise ja turvalisuse eest õppekäigul. Kasutatud kirjandus: Loodusõpetus alushariduses Inge Timostsuk ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž sotsiaalosakond Ettevõtluspraktika aruanne Juhendaja: Valter Parve Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. .............. VALLAVALITSUS.........................................................................................4 2. MISSIOON JA VISIOON.............................................................................................6 3. SOTSIAALTÖÖ............................................................................................................8 4. ÜHE PARKTIKAPÄEVA KIRJELDUS.....................................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................................12 Viidatud allikad.........................................
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine .......................................
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
annaabi.ee 
