tulemusena Venemaa saagiks langes üle 8000 km 2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane. Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. Neist viimane on läinud ajalukku "Potjomkini külade" asutajana Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse. Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni.
saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane. 5 Riigiasjad Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. Neist viimane on läinud ajalukku "Potjomkini külade" asutajana. 1764. aastal viis ta läbi maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda hoiti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvas vanglas. Isiklik elu
Euroopa riikide Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Venemaa keisririigi riigipiiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Vene-Türgi sõja (1768–1774) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku Lõuna-Ukrainas. RIIGIASJAD Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. 1764. aastal viis ta läbi maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. ISIKLIK ELU Oma armukese Grigori Grigorjevitš Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752- 1813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. Väidetavalt oli tal veel kaks vallastütart kahe armukesega. Katariinal oli mitmeid soosikuid. Saanud vannitoas rabanduse,
alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. Katariina II isiklik elu Oma armukese Grigori Grigorjevits Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (17621813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. Väidetavalt oli tal veel kaks vallastütart kahe armukesega. Katariinal oli mitmeid soosikuid: krahv Grigori Grigorjevits Orlov, feldmarssal Grigori Potjomkin, rittmeister Platon Zubov, ratsaväe kaardiväeohvitser Aleksandr Lanski, Zavadovski, ratsaväe kaardiväeporutsik Vasiltsikov, kürassiiride kapten Ivan Korsakov, kaardiväekapten Aleksandr Mamontov, Potjomnkini adjutant Aleksei Jermolov. Saanud vannitoas rabanduse, suri Katariina teadvusele tulemata oma voodis. Võib-olla liialdatult mainiti, et rabandus oli teda tabanud potil, milleks ta oli kujundanud kunagise armukese, Poola kuninga Stanislaw Poniatowski trooni. Midagi muud
1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa. Järjekordne sõda Türgiga (17871791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. Venemaa osales kõigis Poola jagamistes, mille tulemusena Venemaa saagiks langes üle 8000 km2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatroon, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. Neist viimane on läinud ajalukku "Potjomkini külade" asutajana. Oma valitsemise ajal hoolitses Katariina uute maade vallutamise (Poola kolm jagamist) kui ka seni autonoomsetena püsinud provintside alistamise eest. Ta laskis äraostetud Euroopa literaatidel ülistada end "valgustatud" monarhina, kuigi tema tegelik valitsemisviis selleks põhjust ei andnud. Vladimir Borovikovsky (17571825) Katariina II pargis, 1794.
km2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane. Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. Neist viimane on läinud ajalukku "Potjomkini külade" asutajana. Allikas: http://www.maaja.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=1319&Itemid=2 Katariina II ei olnud mitte ainult osav ja auahne valitseja, paljude jaoks on ta ajalukku läinud eelkõige nümfomaanina. Keisrinna täitmatust lihahimust räägiti legende juba tema eluajal. Õukonna kupeldaja madam Protas ja ülemõuemeister Tsoglokoff otsisid oma käskijannale hea välimusega kaardiväeohvitsere
Suurendati maakondade arvu. Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse. 8 Isiklikku Oma armukese Grigori Grigorjevits Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752- 1813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. Väidetavalt oli tal veel kaks vallastütart kahe armukesega. Katariinal oli mitmeid soosikuid: krahv Grigori Grigorjevits Orlov, feldmarssal Grigori Potjomkin, rittmeister Platon Zubov, ratsaväe kaardiväeohvitser Aleksandr Lanski, Zavadovski, ratsaväe kaardiväeporutsik Vasiltsikov, kürassiiride kapten Ivan Korsakov, kaardiväekapten Aleksandr Mamontov, Potjomnkini adjutant Aleksei Jermolov. Saanud vannitoas rabanduse, suri Katariina teadvusele tulemata oma voodis. Võib-olla liialdatult mainiti, et rabandus oli teda tabanud potil, milleks ta oli kujundanud kunagise armukese,Poola kuninga Stanislaw Poniatowski trooni.
Sõdades türklaste ja tatarlastega võitis Venemaa Lõuna-Ukraina ja Krimmi. Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. Oma armukese Grigori Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752-1813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar, küsitavalt veel kaks vallastütart kahe armukesega. Nimetatavaid soosikuid: Grigori Potjomkin, Platon Zubov. Saanud vannitoas rabanduse, suri Katariina teadvusele tulemata oma voodis. Võib-olla liialdatult mainiti, et rabandus oli teda tabanud potil, milleks ta oli kujundanud kunagise armukese, Poola kuningas Stanislaw Poniatowski trooni. Kohe levitati ka mürgisemat juttu, nagu oleks Katariina hinge heitnud täku all. PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa,
XVIII sajandi alguses tegi Venemaa kartograafia suure sammu edasi. Originaalkaartide trükkimiseks palgati välismaalastest gravüürimeistrid. Valdava osa välismaalastest 11 graveerijate käe alla läinud kaartidest koostasid Adrian Schonebeck ja Peter Picard; esimene kaart, mille Schonebeck Venemaal koostas, oli osaline Aasovi mere kaart (1701). Selleks ajaks olid Venemaal tekkinud juba oma gravüürimeistrid Vassili Kiprijanov ja Aleksei Zubov. Kiprijanovile, kes oli nii gravüürimeister kui ka kartograaf ning tegeles Moskvas lisaks veel kirjastamisega, langes osaks au olla ,,esimese erakätesse kuuluva trükipressi" omanik selles linnas. Peeter Suur, kes hädasti vajas häid kaarte, kutsus kokku suure hulga esmaklassilisi topograafe, kes saadeti seejärel tööle suure Venemaa avarustesse Kamtsatkast ja Kuriili saartest kuni Kaspia mereni. Kaspia mere kaardi valmimine tähistas uue ajastu algust vene kartograafias
Sergei Saltõkov (srn 1765), Stanislaw Poniatowski 6 (srn 1798, temast sai hiljem viimane Poola kuningas), Grigori Orlov (srn 1783), Grigori Potjomkin (srn 1791), Platon Zubov (srn 1822) jpt. Ta välispoliitikat juhtis alguses Nikita Panin (srn 1783) ja alates 1781 Ivan Osterman (srn 1811). Oli väga edukas, tema valitsemisajal toimus ka Poola jagamine Venemaa, Preisi ja Austria vahel. Paul I 1754-1801 Keiser 1796-1801, Peeter II ja Katariina II poeg.