arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Eoseline paljunemine Eos on väike mittesugulise paljunemise vahend, mis on ebasoodsate tingimuste suhtes erakordselt vastupidav. Mõnede bakterite ja seente eosed taluvad keetmist üle tunni. Nad peavad vastu kuivamisele, tugeva toimelistele kemikaalidele ja pikaajalisele seismisele Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine toimub spetsialiseeritud rakkude - spooride või zoospooride abil. Eostel e. spooridel on kõva kest ja nad levivad tuulega, zoospooridel e. rändeostel kõva kesta ei ole ja nad liiguvad viburite abil. Eoseline paljunemine Nad tekivad suguta paljunemise elundites - sporangiumides ehk eoslastes või zoosporangiumides ehk rändeoslates. Alamatel taimedel on need elundid üherakulised, kõrgematel - hulgarakulised. Eoseline paljunemine Klõpsake ke juhtslaidi teksti laadide juhtslaidi teksti laadide redige
Ökoloogiliselt kõige olulisemateks võib pidada vees elavaid fotosünteesivaid vetikaid, kes moodustavad merede ja mageveekogude fütoplanktoni ehk taimse hõljumi. Munaseened Munaseeni võib leida nii maismaal kui vees. Teatud elustaadiumis moodustavad munaseened väliselt seeneniitidega sarnaseid struktuure, sellel põhjusel käsitleti neid varasemalt seentena. Enamik võib paljuneda nii suguliselt kui mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub liikumisvõimeliste rändeoste ehk zoospooride abil. Sugulisel paljunemisel ühinevad emasrakk ja isasrakk, tulemusena areneb viljastatud munast oospoor. Tuntumaid munaseeni on kartuli-lehemädanik, kasvab kartulilehe rakkude vahel, taimerakkudesse tungivad seeneniidid, mille tulemusena rakud hukuvad. Obligatoorne parasiit, kahjustab eelkõige maapealseid osi, leherakkude järgulisel hävinemisel kaotab taim peagi fotosünteesivõime, lehemädanik levib kiiresti, siis võivad kartulitaimed hävida suurel territooriumil lühikese ajaga
ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja õlide kujul. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad limastuvad kergesti. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). Pruunvetikad moodusatavad hiigelsuure fütomassiga veealuseid niitusid. Nad omavad üha suurenevat tähtsust sööda-, toidu- ja ravimitaimedena ning tehnilise toorainena. Näit- läänemeres- harilik põisadru. Fotosünteesivad bakterid.
Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Kromatofoorid on enamasti kettakujulised, neid on rakus palju. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja õlide kujul. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad limastuvad kergesti. Tallus kasvab tipmiselt või interkalaarselt. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil, mis tekivad üherakulistes, harvem paljurakulistes zoosporangiumides, või tetrasporangiumides tekkivate tetraspooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Kõigil pruunvetikatel peale seltsi Fucales esineb elutsüklis hästiväljendunud faaside vaheldus. Meioos toimub zoo- või tetrasporangiumides. Zoo- või tetraspooridest areneb gametofüüt (n),
mõnikümmend cm, kuju väga varieeruv. Koloniaalseid, üherakulisi, hulkrakseid (niidid, plaadid, torud). 8000-20000 liiki (olenevalt taksonoomia printsiipidest Enamik perekondi magevees, vähem madalamas merevees, osa ka tüvedel jne. Niiskes õhukeskkonnas. Suurtest niitrohevetikatest on meie vetes tähtsamad Cladophora, Spirogyra, Zygnema, Ulothrix (vesijuus), Oedogonium, Mougeotia, riimvees Enteromorpha intestinalis. Kõikvõimalikud paljunemisviisid: pooldumine, talluse jagunemine, zoospooride teke, gametangiumide teke. Paljunemisrakud 2 või 4 viburiga. Enamasti vegetatiivses olekus haploidsed. Silmaga nähtav tallus esineb tavaliselt suvekuudel, ebasoodsal aastaajal sügoodina, zoospoori või akineedina. 11. Mändvetiktaimed – üldiseloomustus, ehituse eripära võrreldes teiste vetikatega, sugulise paljunemise organid. MÄNDVETIKTAIMED Charophyta Chl a, Chl b Keemiliselt lähedased rohevetikaile karotinoidid, tärklis jne
Hk. NUUTERSEENED Rakusisesed (=endo-) parasiidid Haploidne ja diploidne plasmoodium, meioosi järel püsieosed. Kapsanuuter Kartuli süvakärn ... Riik ESIVIBURLASED 2 viburit 2n Hk Esiviburseened Eelkõige vees, risomütseeliga Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul. Hk Munasseened - Oomycota ~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted (sibula, kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli
Riik Juurjalgsed: Hk. NUUTERSEENED Rakusisesed (=endo-) parasiidid Haploidne ja diploidne plasmoodium, meioosi järel püsieosed. Kapsanuuter Kartuli süvakärn ... Riik STRAMENOPIILID 2 viburit 2n Hk Esiviburseened Eelkõige vees, risomütseeliga Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul. Hk Munasseened - Oomycota ~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted (sibula, kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli
meioosi teel. Paljudel liikidel tekib tsütoplasmast kapilliitsium- hügroskoopne niidistik, mis soodustab eoste väljapaiskamist pärast etaaliumi või sporangiumi kesta rebenemist. Soodsates tingimustes eosed idanevad, kusjuures igast eosest tekib üks kuni neli pooldumisvõimelist zoospoori ehk rändeost. Zoospoorid kaotavad viburid ja muutuvad miksamööbideks, mis on samuti paljunemisvõimelised. Suguline paljunemine toimub miksamööbide (vahel ka zoospooride) liitumise teel. Tekib diploidne rakk, millest moodustub diploidne plasmoodium. Elutsüklis on ülekaalus diplofaas. Parasiitsetel limaseentel puudub sporangium. Eosed paiknevad vabalt peremeestaime rakus. Limaseentel on ehituse ja eluviisi poolest palju ühist nii amöboidsete algloomadega kui ka plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. 12. Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium
meioosi teel. Paljudel liikidel tekib tsütoplasmast kapilliitsium- hügroskoopne niidistik, mis soodustab eoste väljapaiskamist pärast etaaliumi või sporangiumi kesta rebenemist. Soodsates tingimustes eosed idanevad, kusjuures igast eosest tekib üks kuni neli pooldumisvõimelist zoospoori ehk rändeost. Zoospoorid kaotavad viburid ja muutuvad miksamööbideks, mis on samuti paljunemisvõimelised. Suguline paljunemine toimub miksamööbide (vahel ka zoospooride) liitumise teel. Tekib diploidne rakk, millest moodustub diploidne plasmoodium. Elutsüklis on ülekaalus diplofaas. Parasiitsetel limaseentel puudub sporangium. Eosed paiknevad vabalt peremeestaime rakus. Limaseentel on ehituse ja eluviisi poolest palju ühist nii amöboidsete algloomadega kui ka plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. 12. Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium
Nõgiseened) 3. Eoslavaseened, Neli rühma: Tardseened Mittelehikseened (Nt. Kukeseened) Lehikseened (Nt. Puravikud, Riisikad, Pilvikud jne.) Puguseened 7) Limaseened Riik: Limaseened u 700 liiki, (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. suguta - Zoospoorid Viburitega eosed.või müksamööbid Suguline - Zoospooride/ müksamööbide/ haploidsete plasmoodiumite ühinemine. Meioos sporangiumis (haploidsed tuulega levivad eosed) Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest (kõdunevas materjalis leidub). Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. 8) Nuuterseened Riik: Limaseened u 29 liiki, rakusisesed parasiidid zoosporangiumid (sek
Peale tärklise võivad varuainetena ladestuda õlid, lipoproteiid leukosiin, valk volutiin. Paljunemine. Vetikatel esinevad kõik paljunemistüübid: vegetatiivne, sugutu ja suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub üherakulistel vetikatel raku, koloonialistel – koloonia jagunemise teel, paljurakulistel talluse tükkide, vahel aga spetsiaalsete vegetatiivse paljunemise elundite (nt mändvetikatel sigipungade) abil. Sugutu paljunemine toimub üherakuliste spooride või zoospooride abil, mis tekivad vegetatiivsetes rakkudes või sporangiumides nende sisaldise jagunemise teel. Varsti pärast tekkimist heidavad zoospoorid viburid ära ja kasvavad uuteks isenditeks. Suguline paljunemine võib toimuda iso-, hetero- või oogaamiana. Nende paljunemisviiside tulemuseks on sügoodi (2n) moodustumine. Pärast puhkeperioodi moodustub sügoodist meioosi teel neli zoospoori, mis annavad alguse uutele isenditele, või siis sügoot
rakukest). * Zoospoorid ja gameedid (kui need esinevad) on neil kahe või nelja ühepikkuse viburiga. * Kõigest eespool lähtudes oletatakse, et praegu Maad asustavad kõrgemad taimed ongi tekkinud rohevetikatega ühisest harust. * Tuumade arv ja kuju või suuresti varieeruda. * Liikumisorganoidiks on vibur (või viburid). * Paljunemine toimub kas pooldumise (üherakulistel) või talluse tükeldumise teel (hulkraksetel). * Sagedaseim paljunemismoodus on zoospooride (rändeoste) teke. (Botaanika II) HK MÄNDVETIKTAIMED * Sisaldab umbes 300 makroskoopilise tallusega liiki. Elavad seisvates ja nõrgalt voolavates magevetes, järvedes, kraavides ja lompides. Mitmed liigid esinevad ka riimvetes ja kuumaveeallikates. Nad soodustavad madalaid järvi kinnikasvamises, samas on nad kaladele varje ja kudemispaigaks. Nad on toiduks veelindudele. * Välimuselt ja suuruselt (5-50 cm) meenutavad nad osje.
Mikroskopeerimine ja nakatamiskatsed kinnitavad katku määramise tulemust. Aga vaid kaasaegsed molekulaarbioloogilised määramised annavad 100% kindluse. Vähikatku seene määramist tehakse Soomes Veterinaar ja toiduinstituudis. Eestis neid määramisi praegu ei tehta, Eesti Veterinaarsüsteemi laboratooriumitel puuduvad vajalikud vahendid ja väljaõpe. Vähikatku tõrje Katku leviku ärahoidmiseks on vaja tõkestada tema zoospooride levikut. Abinõud: 1.Jõe- ja signaalvähkide asustamise ja levitamise kontroll 2.Mõrdade ja muude töövahendite desinfitseerimine · keetmine 10 min. · formaliiniga töötlemine (30 min 4 % = 1: 9 lahus), kange alkoholiga töötlemine · külmutamine (1 päev alla -10 kraadisel temperatuuril) · kuivatamine (läbikuivatamine näiteks päikese käes või saunas) · autoklaavimine 3. Inimeste teavitamine Vähikatku mõju vähiliikidele Jõevähk Signaalvähk
annaabi.ee 
