et lahusele annab sinise värvuse [CoCl] 4 2 ioon ja roosa värvuse [Co(H 2O)6]2+ kompleksioon. Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Al2(SO4)3 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. 5.2 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO 4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega kõiki muutusi, mis toimuvad ülalnimetatud kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Tsingi ja alumiiniumi koordinatsiooniarv hüdroksokompleksis on 4. Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist 6
5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Al(SO) lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. 3+ - 3 Al + 3OH Al(OH) 3 4 Al(OH) + NaOH Na[Al(OH) ] 4 5. Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. 4 2 2 4 ZnSO + NaOH Zn(OH) + Na SO 2- 2 2 4 Zn(OH) + 2NaOH Na [Zn(OH) ] Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist 4 6 4 6
Cu 0 - 2e - Cu 2 + redutseerija N 5+ + e - N 4 + | 2 oksüdeerija Reaktsiooni käigus on saadud lahus alguses heledamat rohelist värvi ning muutub seejärel tumeroheliseks. Vask reageerib kihisedes. Reaktsioonil eraldub pruun lämmastikdioksiid, mida on läbi katseklaasi selgesti näha. Katse 9 Katseklaasi asetatakse tükk metallilist tsinki ning lisatakse selle 1...2 ml 0,2 M CuSO4 lahust. Zn + CuSO 4 ZnSO 4 + Cu Zn 0 - 2e - Zn 2+ redutseerija Cu 2+ + 2e- Cu 0 oksüdeerija Reaktsiooni käigus tekib tsingitükile tume vase sade. Loksutades vase sade eraldub pisut ning tekkinud lahuses on mustad tükid. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10 Katseklaasi valatakse ~0,5 ml KMnO4 lahust (lilla värvusega) ja sama kogus lahjendatud (1 M) H2SO4 lahust ning lisatakse spaatliga väike kogus tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni).
Valasin sademe peale 2 mL küllastatud CH3COONa lahust ning loksutasin. 6. Valasin katseklaasi 0,5 mL 0,2 M Cd(CH3COO)2 lahust ja lisasin tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni. Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused 1. Valasin katseklaasi 0,5 mL 0,2 M Al2(SO4)3 lahust ja lisasin tilkhaaval ning loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. 2. Valasin katseklaasi 0,5 mL 0,2 M ZnSO 4 lahust ja lisasin tilkhaaval ning loksutades 2 M NaOH lahust kiuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist 1. Valasin katseklaasi 2 mL vett, lisain 2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 4 tilka NiSO4 lahust. Seejärel lisasin tilkhaaval kontsentreeritud NH3H2O lahust kuni sademe kadumiseni. Tuntumaid kompleksioonidele iseloomulikke reaktsioone Katioonide tõestamine lahuses 1
Zn+ HCl → Zn Cl2 + H 2 ↑ 2+ ¿ −¿ → Zn¿ Zn 0−2 e¿ redutseerija 2H+ + 2e- → H20 oksüdeerija Katse 8 - millised muutused toimuvad? Mis on eralduv pruunikas gaas (mürgine!)? Cu+ 4 HNO3 ( kont ) → Cu ( NO 3 )2 + NO2 ↑+2 H 2 O 2+¿ ¿ −¿ → Cu Cu0−2 e ¿ redutseerija 4 +¿ −¿ → N ¿ 5+¿+1 e ¿ N¿ oksüdeerija Katse 9 - Millised muutused toimuvad? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale? Zn+CuSO 4 → ZnSO 4 +Cu 2+ ¿ −¿ → Zn¿ redutseerija Zn 0−2 e¿ 0 −¿ → Cu 2+¿+2 e ¿ oksüdeerija Cu ¿ Katse 10 - Tasakaalustada ja esitada ioonkujul reaktsioonivõrrand 2KMnO4(aq) + 5Na2SO3 (s) + 3H2SO4 (aq) → 2MnSO4(aq) + 5Na2SO3 (aq) + K2SO4(aq) + 3H2O(l) 2−¿+3 H 2 O + ¿+SO ¿4 +¿ → 2 Mn ¿ 2−¿+6 H ¿ 2 MnO 4 + SO ¿3 Mn7+ + 5e- →Mn2+ oksüdeerija S4+ - 2e- → S6+ redutseerija
NiSO4; 0,2 M NaCl; AgNO; 3 2 küllastatud NaCl; Co(NO ) ·6H2O kristallid; atsetoon; 0,2 M 3 3 3 2 2 4 3 3 2 Bi(NO ) ; 0,25 M KI; tahke KI; 0,2 M Pb(NO ) ; Na SO ; CH COONa; 0,2 M Cd(CH COO) 2 3 4 4 3 3 6 4 4 ; küllastatud Na SO ; etanool; 0,2 M ZnSO ; NiSO ; FeCl ; K [Fe(CN) ] ; FeSO ; CuSO ; 2 4 3 AgNO; 1M H SO ; 1M HNO ; katseklaaside komplekt Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Valasin kolme katseklaasi ~2 ml FeNH4(SO4)2 lahust a) Tilkhaaval lisasin 1M H2SO4 lahust kuni punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Siis lisati mõned tilgad NH4SCN lahust. Lahus värvus punaseks, järelikult oli lahuses Fe3+ ioone
b) Näita joonisel noolega elektronide liikumise suund. c) Soolasild täideti NaNO 3 lahusega. Näita noolega katioonide ja anioonide liikumise suund soolasillas. Cu2+ Zn2+ CuSO 4 ZnSO 4 Joonis 10 d) Millise elektroodi (tsingi või vase) mass reaktsiooni käigus suureneb, millise oma aga väheneb? Miks? ....................................................................................................... ....................................................................................................... e) Missugust ülesannet täidab vask-tsinkelemendi juures soolasild? ...............................................................................................
moodustumisega. Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Tekkis valge sültjas sade, kuid leelise edaspidisel lisamisel ja loksutamisel sade lahustus (tekkis kompleksühend). Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Al koordinatsiooniarv on 4). Al2(SO4)3+ 6NaOH→2Al(OH)3 ↓+3Na2SO4 valge sade Al(OH)3↓+NaOH→Na[Al(OH)4] - naatriumtetrahüdroksoalüminaat 5.2 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO 4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Alguses tekkib valge sade, loksutamisel ja aluse edaspidisel lisamisel lahustub sade kompleksühendiks. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Zn koordinatsiooniarv on 4). ZnSO4 +2 NaOH→Zn(OH)2↓+Na2SO4 valge sade Zn(OH)2+ 2NaOH→Na2[Zn(OH)4]
Termokeemia võrrandid. Soojusefekti väärtusi sisaldavaid neeldumine. See seletub energia kuluga, mis läks krijtallvõre lag- elementide oksüdatsiooniaste. N: reaktsiooni võrrandeid nim. termokeemia võrranditeks. undamiseks ja molekulide või ioonide difundeerimiseks lahustis. Mõ- Zn+H 2 SO 4 = ZnSO 4 + H 2 Reaktsiooni soojus efekt oleneb välistingimustest (temperatuurist nel juhul kaasneb lahustumisega lahuse soojenemine. See seletub kee- 2KJ +Cl 2 =2 KCl + J 2 ja rõhust). Et reaktsioone saaks omavahel võrrelda, esitatakse miliste ühendite, solvaatide tekkega. Aine lahustumine võib olla seo- Zn-i reageerimisel annab Zn aatom ara 2 elektroni ja tema
Küll-d oma soola lahusesse asetatud met-i vahel. Erin-te potents-dega lähteainete siseen-te või entalpiate erinevusega ei sõltu reak-i lahus sisal lah-nud ainet hulgas, mis ant ting-tel (rõhk, temp) võib elektroodide ühend-l tek galvaanielemen t. Nt on Zn-Cu toim-se tegelikust viisist ega vaheetappidest. maksim-lt lah-da. Küll-nud lahuse kontsentratsiooni nim. aine galvaanielemendis Zn plaat ZnSO 4 lahuses j a Cu plaat Liitaine tekkesoojus. (võrdne 0ga). Aine põl-soojuseks nim. ühe lahustuvuseks. Enamiku tahkete ainete lahustuvus suureneb temp-i CuSO 4 lahuses. Nende vahel on poorne vahesein, mis võimald mooli aine täielikul põl-l esin-t soojusefekti. Mittepõlevate ainete tõusuga. Kuuma küll-nud lahuse jahut-l eral-b lah-d aine ülehulk tav-lt ioonide liik-st,-kuid takistab lahuste segun-st. Zn kui akt-sem
Mg - redutseerija H2O2 - nii redutseerija kui ka oksüdeerija KMnO4 - osüdeerija konts HCl - oksüdeerija konts HNO3 - oksüdeerija K2CrO4 - oksüdeerija H2S - redutseerija F2 - oksüdeerija SnCl2 - redutseerija KBrO3 - nii redutseerija kui ka oksüdeerija KBiO3 - oksüdeerija SnCl4 - oksüdeerija 2. Millised alljärgnevatest keemilistest reaktsioonidest on redoksreaktsioonid? NaOH + HCl → NaCl + H2O - Ei 2 ZnS + 3 O2 → 2 ZnO + 2 SO2 - Jah Zn + H2SO4 → ZnSO4 + H2 - Jah CaCO3 → CaO + CO2 + - Ei 3. Tasakaalustada järgmised reaktsioonivõrrandid: Cr2O72- + 3H2S + 8H+ ↔ 2Cr3+ + 3S + 7H2O 6NaCl + 8HNO3 ↔ 6NaNO3 + 3Cl2 + 2NO + 4H2O I2 + 5F2 + 6H2O ↔ 2HIO3 + 10HF
Monokristall korrapärane elementaarrakk. Nt. kvarts, püriit, kips. Polükristall elementaarrakk ei paikne korrapäraselt. Polümorfism ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. · C teemant, grafiit, fullereenid · S monokliinne, rombiline · CaCO - kaltsiit-heksagonaalne, aragoniit-rombiline Isomorfism erinevad ühendid, kuid sarnase kristallvõrega. · KCl, KBr, MgSO·7HO, ZnSO·7HO Kristalsed ained: · Kõik metallid ja sulamid, · Soolad. Kristalsete ja amorfsete ainete segud: · Kunstkivid; betoonid, keraamilised materjalid, savi-, silikaattellised, · Puit. Röntgenstruktuusanalüüs · Määratakse kristalsed ained tahkes materjalis, · Kontrollitakse materjalide keevisliiteid, · Uuritakse materjalides varjatud pragusid, · Määratakse metallide sulamite elementkoostist.
töötab seni, kuni tsink elektrood on lahustunud. Sisuliselt elektrivoolu saab redoksreaktsioonide ja oksüdatsiooni reaktsioonide tulemusena. Elektronid liiguvad mööda elemendi juhet anoodilt (Zn) katoodile (Cu): Zn = Zn -2 + 2e ja 2H- + 2e = H2. Voolu suund vastupidine elektronide suunale. Daniel-Jacobi GE-s on kaks elektroodi eri elektrolüüdi lahustes ning see element on aja jooksul taastuv. See GE koosneb CuSO4 lahusesse sukeldatud Cu elektroodist ja ZnSO 4 lahusesse sukeldatud Zn elektroodist. Elektronide liikumise suuna järgi välisahelas on katoodiks Cu ja anoodiks Zn. Elemendi töötamisel kulgevad elektroodide ja lahuse vahel järgmised elektrokeemilised reaktsioonid: Negatiivsel elektroodil Zn ioonid siirduvad lahusesse: Zn = Zn 2+ + 2e- (oksüdeerumine) ja positiivsel elektroodil: Cu sadenemine Cu 2+ + 2e = Cu (redutseerimine) Elektrokeemiline poleerimine põhineb füüsikalisel nähtusel, kui vool liigub läbi teravike/mööda tippe
Sisuliselt elektrivoolu saab redoksreaktsioonide ja oksüdatsioonireaktsioonide tulemusena. Elektronid liiguvad mööda elemendi juhet anoodilt (Zn) katoodile (Cu) Zn²+ + 2e Zn ja 2H + 2e H2. 2)Daniel-Jacobi galvaanielemendis on kaks elektroodi eri elektrolüüdi lahustes. See GE koosneb CuSO4 lahusesse sukeldatud Cu elektroodist ja ZnSO 4 lahusesse sukeldatud Zn elektroodist. Elektronide liikumise suuna järgi välisahelas on katoodiks Cu ja anoodiks Zn. Elemendi töötamisel kulgevad elektroodide ja lahuse vahel järgmised elektrokeemilised reaktsioonid: Zn 2e Zn²+ ja Cu²+ + 2e Cu. Protsess on
annaabi.ee 
