Vardaarvutusskeem: Vardaristlõikesisejõud: Vardaristlõikesisejõududeavaldised: Sisejõuepüüridjajaohtlikristlõige (1) Sisejõuepüüridjajaohtlikristlõige (2) 5. Ohtlikuristlõikepingeteepüürid (jõu F funktsioonidena) ningristlõikeohtlikupunktituvastamine 5.1.Paindepingeavaldis Kõverdavardapaindepinge Ohtlikuristlõikepaindemoment (negatiivsedkiud on tõmmatud) Ristlõikepiirkoordinaadid 5.2 Paindepingeteväärtused PaindepingepunktidesD(z=zmin) PaindepingepunktidesG(z=zmax) Painepingepunktides J (z=-e) , sest see on nulljoon 5.3. Ristlõikepaindepingeepüür Paindepunktidpunktides (arvutatudMS Excel'iabil) y, mm -26,67 -20 -15 -10 -5 -2,3 0 5 10 13,33 44152F 24048F 14531F 7609F 2348F 0 -1786F -5120F -7865F -9440F Suurimamooduligapaindepinge on ristlõikepunktides D, see tähendabkõikidespunktides, mille koordinaad on z = -26,67 mm
Tasku freesimine: otsfreesiga freesida tasku. Lõikesügavus t2=23 mm. 6. Ava siselihvimine. Lihvida ava nõutud pinnakareduseni Ra=0,63 µm. 7. Ava siselihvimine. Lihvida ava nõutud pinnakareduseni Ra=0,63 µm. 8. Ava siselihvimine, detaili otspinna lihvimine. Lihvida ava silinderpinnad ja põhi nõutud pinnakareduseni Ra=1,25 µm. Lihvida detaili otspind mõõduni t=60±0,04 mm Töötlemisvarude ja operatsioonimõõtude määramine. Freesimine: kooriv Zmin = 300 µm 6 puhas Zmin = 100 µm Puurimine: Zmin = 200 µm Avardamine: eelnev Zmin = 200 µm puhas Zmin = 100 µm Lihvimine: eelnev Zmin = 100 µm puhas Zmin = 80 µm peen Zmin = 50 µm Sele 1.
5 E- (teras) = 2,1 * 10 MPa l1 σs 12,5 180 tanβ = 0,75 * k∗s * E = 0,75 * 0,56∗2 * 2,1∗105 = 0,00712 β = 0,41˚ = 24ʹ Pilud templi ja matriitsi vahel: n = 0,10 võtan tabelist 20 [1:54] n - tegur, milline sõltub painutatava materjali paksusest ja haara pikkusest +¿ −¿ ¿ s= 2 0,18 ¿ zmin = smax = 2,18mm zmax = smax + s * n = 2,18 + 2* 0,10 = 2,38mm Matriitsi mõõt +0,033 lm=Lv-ΔH8=30H8 0 Templi mõõt 0 lt=lm - 2*zmin=30-(2*2,18)=30-4,36=25,64h8 −0,033 Matriitsi eskiis Templi eskiis: 30H8 ( ) +0,033 0
deformatsiooni võrra rohkem. k = 1- x = 1 - 0.42 = 0.58 l = r + r + 1.25 · s = 7 + 2 + 1.25 · 2 = 11,5 mm 1 m t σs = 180 MPa E = 2.1 · 105MPa l1 σ s 11,5 180 tanβ=0.75· · =0.75· · =0.00637 k ·s E 0.58· 2 2.1 · 105 β=0.365 ° Pilud templi ja matriitsi vahel Määran n väärtuse tabelist 20 n = 0.1 +¿ −¿ ¿ s = 2 0.18 ¿ zmin= smax= 2.18mm zmax= smax + s · n = 2.18 + 2 · 0.1 = 2.38 mm Matriitsi mõõt +0,039 lm = Lv-ΔH8 = 50 H 80 Templi mõõt 0 lt= lm - 2 · zmin= 50-(2 · 2.18) = 50 – 4.36 = 45.64 h 8−0,039 Joonis 4. Templi ja matriitsi eskiis (autori eskiis) Detail C Joonis 5. Detaili painutus [1] Andmed s = 6 mm l = 80 mm r = 2 mm b = 50 mm
E- (teras) = 2,1 ∙ 105 MPa 𝑙 𝜎𝑠 26,5 180 tanβ = 0,75 ∙ 𝑘 1∗ 𝑠 ∙ = 0,75 ∙ ∙ 2,1 ∙ 105 = 0,004981 𝐸 0,57 ∙ 6 β = 0˚ 0’ 17,9322’’ Pilud matriitsi ja templi vahel: n = 0,09 – tabelist nr. 20 n - tegur, milline sõltub painutatava materjali paksusest ja haara pikkusest s=6+ − 0,18 = 6,18mm zmin = smax = 6,18mm zmax = smax + s ∙ n = 6,18 + 6 ∙ 0,09 = 6,72mm Templi mõõt: 0 Lt = b – (2 ∙ zmin) = 60 - (2 ∙ 6,18) = 60 – 12,36 = 47,64h8( −0,033 ) Matriitsi mõõt: 60H8( +0,033 0 ) Tallinn 2017 12 Ivo Hein Templi eskiis Matriitsi eskiis 18’’ 60H8
Otsasein: postide samm 31:3=10,33 m. Valime valtsprofiili HE400A.
2
Otsaseina tala: h=10,33:25=0,4 m. Valime I-profiili IPE400.
2. Koormused
2.1. Tuulekoormus vastavalt EPN 1.2.6.
Tuule kiiruseks võtame 21 m/s.
Tuulerõhu baasväärtus qref=x v2ref /2=1,25x212 /2=0,28 kN/ m2
=1,25 kg/ m3 õhu tihedus; vref =21 m/s
Meil on tegemist Tallinna tööstuspiirkonnaga, seega on meil III maastikutüüp.
Kr =0,22 Z0 =0,3 Zmin =8m
Z=11,7 m seinale ;Z=13,0 m katusele
Võtame Z=13,0 m
Zmin
hambumissirge, alg-, alus- ja jaotusringjooned. 29. Joonestada ja tähistada nihutusega hambumise korral hammasrataste tsentrid, tsentrite joon, hambumissirge, alg-, alus- ja jaotusringjooned. 30. Loetleda piirangud hammasülekannete sünteesimisel. Välishammaste lõikamisel lattlõikuriga(tigufreesi, latt-tõukuruga) on 3 piirangut 1)jalgalõige tekib kui lõigatava ratta hammaste arv z<zmin. 2)hamba teravnemine esineb siis kui hammaste erinimeliste teoreetiliste profiilide lõikepunkt asetseb peaderingjoone lähedal 3)hamba töötluspuue võib esineda suure positiivse nihutusega ning suure mooduli ning hammaste arvug rataste lõikamisl tigufreesiga, mille pikkus pole piisav. 31. Selgitada mõiste "kattetegur". Kattetegur- näitab mitu hammast on korraga hambumises =+, kus on otskattetegur ja on telgkattetegur. 32
inv = inv + tg ...4.15 z1 + z2 4.3.9. Piirangud hammasülekannete sünteesimisel. Kvaliteedinäitajad 40 Välishammaste lõikamisel lattlõikeriistaga (tigufreesi, latt-tõukuriga) on 3 piirangut: jalgalõige, hamba teravnemine ja hamba töötluspuue. Jalgalõige tekib, kui lõigatava ratta hammaste arv z<zmin. Vähim jalgalõiketa hammaste arv zmin sõltub lähtekontuuri parameetritest hl* , ha* , , kaldhammastega ratastel hambajoone kaldenurgast ja nihutustegurist x. Evolventprofiilid rahuldavad hambumise põhiteoreemi, kui aktiivne hambumisjoon K1K2 ei välju lõigust N1N2 (vt. joon.27) Kui see tingimus pole pinkhambumises täidetud, tekib jalgalõige (vt. joon. 57.a). Joon. 57,b kujutab jalgalõike tekkimise piirile vastavat olukorda: töökontuuri
1) kus Kr - maastikutüübi tegur (vt. jaot. 8.2); cr(z) - ebatasasustegur (vt. jaot. 8.3). (2) Joon. 8.1 on toodud ce väärtused kõigi nelja maastikutüübi jaoks Joon.8.1 Teguri ce(z) sõltuvus maastikutüübist ja kõrgusest maapinna kohal 8.2 Maastikutüübid Projekteerimise alused 76 (1) Maastikutüübid on määratud tabelis 8.1. Parameetrite Kr, z0 ja zmin väärtusi kasutatakse jaotises 8.3. Tabel 8.1 Maastikutüübid ja neile vastavad parameetrid Maastiku- Kirjeldus Kr z0 zmin tüüp (m) (m) I Mere- ja järvekaldad või tasane maastik, 0,17 0,01 2 mis on vähemalt 5 km ulatuses avatud takistuseta tuulele
214158 Juust Eesti viil vaakumis (ca 150 g) 1 7 214004 ARLA juust Kvibille Grädd.3kg 1 27.5 Funktsioonide ekstreemumite ja nende asukohtade leidmine Koostada valemid, mis leivad fumktsiooni Y maksimumi ja funktsioni Z miinimumi ja nende asukohad algus samm lõpp Ymax koht Zmin koht -6 1 14 2.853455 12 -2.779473 7 x Y Z -6 -2.247686 2.470079 4 -5 0.339172 2.434557 -4 1.135204 -0.00912 3 -3 -0.17857 -1.27292 -2 0 -0.531953 -1 2.215381 0 2 0 2.727892 2.524413 1 0.371533 2.393951 1 2 -1.226706 0.228742
2. Tuulekoormus Tuulekoormus leitud vastavalt EPN-ENV 1.2.6 Eeldame, et hoone asub mitte mere ääres, siis v ref=21m/s (mere ääres vref=23m/s) qref=1,25*212/2=275,6N/m2=0,276kN/m2 Eeldame, et hoone asub linnas. Siis ta kuulub neljanda maastikutüüpi Koostas N.N 2011 5 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Hoone kõrgus h=11*2,8=30,8m zmin=16m < z=30,8m, siis cr(z)=cr(zmin)=0,24*ln(30,8/1)= 0,823 ce(z)=0,8232+7*0,24*0,823= 2,059 A=30,8*7*8=1724,8m2 => cpe=cpe,10 h=30,8m < b=8*7=56m d=8*2=16 d/h=16/30,8=0,52 < 1,0 cpe, Koostas N.N 2011 6 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022
(kriipsutame ringikese läbi). 6. Kirjutame välja uue lahendi ning kontrollime selle optimaalsust. Alternatiivne lahend- leidub, kui ka väljaspool baasruute (ringikesega) on 0-lisi elemente (cij). Alternatiivse lahendi leidmiseks moodustatakse ahel. Ahela moodustamist alustatakse koormamata ruudus olevast nullilisest veokulust ning selle alusel leitakse uus lahend. Transpordiülesande alternatiivsed lahendid annavad sihifunktsioonile samasuguse väärtuse (zmin), kuid lahendielementide kombinatsioon alternatiivsetes lahendites on erinev, st vedude teostamiseks on võimalik kasutada erinevaid marsruute erinevate kogustega. KÕDUNUD LAHEND Lahendi elemente on vähem kui m+n-1. Kõdunud lahend tekib siis, kui lahendielemendi leidmisel üheaegselt saavad otsa hankija ressursid ning täielikult sai rahuldatud tarbija vajadus. Teine võimalus on jätkata lubatava lahendileidmist ning kui saadud lahendis on
x0 = algus, xi = xi1 + samm Tulpadesse y ja z teha valemid vastavate funktsioonide väärtuste leidmiseks iga xi väärtuse korral. Graafiku tüübiks võtta XY (Scater) siooni y(x) ja z(x) . Leida ka äärtus ning ne. ) / jaotisi kiksid xde d sammuga: nktsioonide Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 2 - Table algus samm p zmin zmax -5 0,5 2 Koostada kahe ühemuutuja funktsiooni tabe Algandmed x y z algus lõigu algus (x0), samm xi muutumise samm x0 = algus, xi = xi1 + samm Määrata nimed algandmete lahtritele Teha tabeli kaks rida
võrduksid 0ndas reas 0ga. Järgnevalt tuleb ülesanne lahendada nagu tavaline simpleksmeetod, kuni optimaalsuse kriteerium on täidetud ning kunstlikud muutujad on võrdsed 0ga. Kui valitud M korral mõni yi*0, siis a) M pole piisavalt suur või b) kuitahes suure M korral, kitsendused on vastuolulised à lahend puudub. Ülesande võib alati lahendada üldkujul, andmata M-le väärtust. Kui kõik juhtveeru elemendid on 0, siis zmin=-lõpmatus. 12. Simpleksmeetodi teooria (kidunud baas, teoreem baasist, geomeetriline tõlgendus) Kidunud baas: Kui mõni baasi muutuja võrdub 0ga, siis võib sihifuntsiooni väärtus mitte kasvada (mitmel sammul) ja võime jõuda tagasi olnud baasi juurde. Tekib lõpmatu tsükkel, seega lahend puudub. Teoreem baasist: Kui LP ülesandel on tõkestatud optimaalne lahend, siis eksisteerib optimaalne baasilahend.
-6 y z ahe ühemuutuja funktsiooni y(x) emiseks etteantud vahemikus, Leida ka funktsiooni y maalne väärtus ning funktsiooni line keskmine. s arv lgus) / jaotisi a muutuse koht nii, et automaatselt tekiksid x- kus [algus; lõpp] etteantud + samm a valemid vastavate ste leidmiseks iga x-i väärtuse a XY (Scater) Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Table-objekt algus samm p zmin zmax -5 0.5 2 x y z y 3 sin( x 2) cos( x / 2) -5 0.33917218 4.53723391 -4.5 1.12783324 4.21926979 5 cos( 2 x 3), kui x p -4 1.13520374 0.02212849 z -3.5 0.53339864 -4.1953576 3 sin (x 1 ), kui x p -3 -0.1785699 -4.5556513 -2.5 -0.4535208 -0.7275002 -2 0 3
teda läbiv vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav (vt. joonis 5.2). JOONIS 5.2. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.29 Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1. stabiliseerimispinge Uz on stabilitronil tekkiv pinge, kui ta on stabiliseerimis- reziimis ja kui teda läbib stabiliseerimisvoolu nimiväärtus Izn; 2. vähim lubatav stabiliseerimisvool I ZMIN on stabiliseerimisvoolu vähim väärtus, millel läbilöögireziim on stabiilne; 3. suurim lubatav stabiliseerimisvool IZMAX on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mil stabilitron ei kuumene üle lubatu; 4. diferentsiaaltakistus rz on stabilitroni takistus voolu muutustele stabiliseerimis- piirkonnas: rz = Uz / Iz ; 5. stabiliseerimispinge temperatuuritegur auz näitab stabiliseerimispinge muutust
lubatav (vt. joonis 2.2). JOONIS 2.2. 14 Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1. stabiliseerimispinge U on stabilitronil tekkiv pinge, kui ta on stabiliseerimis-reziimis z ja kui teda läbib stabiliseerimisvoolu nimiväärtus I ; z 2. vähim lubatav stabiliseerimisvool I on stabiliseerimisvoolu vähim väärtus, millel ZMIN läbilöögireziim on stabiilne; 3. suurim lubatav stabiliseerimisvool I on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mil ZMAX stabilitron ei kuumene üle lubatu; 4. diferentsiaaltakistus r on stabilitroni takistus voolu muutustele stabiliseerimis- z piirkonnas: r = U / I ; z z Z 5
v¨a¨artus l~oigul [0; 4]. V~orrandist z = 0 ehk -2x+6 = 0 saame kriitilise punkti x = 3. Funktsiooni v¨a¨artus selles z(3) = 1. L~oigu otspunktidele vastavad kaks kolmnurga tippu, milles funktsiooni v¨a¨artused on juba leitud (z(0) = -8 ja z(4) = 0). 31 Seega on funktsiooni v¨ahim v¨a¨artus -8, selle saavutab funktsioon punktis (0; 4). Suurim v¨a¨artus on 1 ja selle saavutb funktsioon punktis (3; 1), st zmin = z(0; 4) = -8 zmax = z(3; 1) = 1 6.14 Kahe muutuja funktsiooni tinglikud ekstreemu- mid K~oigepealt vaatleme n¨aidet, kuidas tekivad tingliku ekstreemumi u ¨lesanded. N¨aide. Plekitahvlist pindalaga 2a tuleb valmistada risttahukakujuline kinnine karp. Millised peavad olema selle karbi m~o~otmed, mille korral ruum- ala oleks maksimaalne. Tegemist on t¨ uu¨pilise lisatingimusega ekstreemum¨ulesandega. Olgu karbi m~o~otmed x, y ja z
annaabi.ee 
