Tema vagabundiromaanid ,,Toomas Nipernaadi" ja ,,Ekke Moor" vastandavad tegelikkuse ja unistustemaailma, tõsise töötegija ja rändaja-poeedihinge. F. Tuglas Oli silmapaistvaim rühmituse liige. Pani aluse eesti eesti uusromantilisele proosale ja kujundas kunstinõudliku novelli. Tähtis on Tuglase tegevus kriitikuna, samuti eesti kirjanduselu eestvedajana ja korraldajana. Kirjutas J. Liivist monograafia. Hämmastab oma loomingi zanrilise mitmekesisusega- uurimused, kriitika, reisikirjad, memuaarid. Omapärased, novelliliku ülesehitusega romaanid: ,,Felix Ormusson" ja ,,Väike Illimar". J. Semper Luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist, poliitik (üks eesti sotsiaaldemokraatliku partei asutajatest) ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses. Semper kirjutas 1944. aastal sõnad Eesti NSV hümnile, mille meloodia autor oli Gustav Ernesaks. A. Adson Luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist.
Aastast 1964 on ta kutsedline kirjanik. Oli Eesti ongressi liige. LOOMING Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümmne kuuldemängu,millest mõnda mängitud ka välisriikide raadiotes.Tema romaane on tõlgitud vene,soome ja teistesse keeltesse. Nagu mitmed teised 1950-ndail aastail alustanud prosaistid, sai ka R. Kaugver esimese tunnustuse kirjandusvõistlustel. Novelli "Doktor Kollom" eest sai ta auhinna. Kaugveri varased novellid paistsid silma korrektse zanrilise teostusega. Leidlikult esitas ta dramaatilisi, sageli erakordseid konfliktolukordi ning tõstatas aktuaalseid eetilisi probleeme. Kaugveri esimesed ilmunud romaanid kujutavad kaasaegset töölis-miljööd. ("Keskpäevavalgus","Igapäevane leib".Tähelepanu keskpunktis on neis noored mehed, kes tahavad ja suudavad hästi tööd teha, kelles on optimismi ja julget pealehakkamist. Tõsisemalt probleemse elunägemise ja veenvama inimesekujutuse juurde jõudis kirjanik
Antropomortifiseerimine tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus. Adaptsioon ehk mugandus 1)tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele 2) adaptisoonil on mitmeid vorme ja lähedalseisvaid tehnikaid, nt kirjandusteose lihtsustamine, lühendamine, laiendamine, teksti zanrilise ja/või meedia kuuluvusse muutmine. Täiskasvanute kirjanduse töötlused lastele., kultuuriliselt mugandatud tõlked, proosatekstide kuuldemängu-, draama- või filmiversioonid, raskepärase teksti lihtsustatud variandid võõrkeele õppijale. 5
1924.a. nimetati Tallinnas Kadriorus üks tänavatest Tobiase nimeliseks ja 1973.a. anti Tobiase nimi Kärdla Laste-Muusikakoolile. Rudolf Tobiase 100-nda sünniaastapäeva puhul avati Käinas 1973.a. mais tema sünnimajas memoriaalmuuseum. RUDOLF TOBIAS 1873-1918 Esimesed Peterburi konservatooriumis hariduse saanud eesti heliloojad J. Kappel, M. Härma, ja K. Türnpu kirjutasid peamiselt koorilaule. R. Tobias ületas nende loomingu zanrilise piiratuse. R. Tobiase rikkalik sügavasisuline looming jätab varju eelkäijate saavutused.Tema parimad tööd kuuluvad suurvormide valdkonda. Tobiase värske mõttelend ja terav kriitiline meel tõid palju uut ka muusikapublitsistikule. R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. R. Tobiase oli esimene rahvusvahelisse klassi kuuluv eesti helilooja ja interpreet. Rudolf Tobias sündis 29
ettevalmistustega venekeelseteks saadeteks. Saadete maht ja kuulajate arv kasvasid. 1939. oli 86 000 abonenti (+"raadiojänesed") . 1.4. Saadete liigitus Raadio spetsiifika alusel saab jagada selle zanrid informatsioonilisteks (päevauudis, lühiintervjuu jne), arutlevateks (kommentaar, vestluszanrid jt) ning jutustavatkes (kompositsioon, olukirjeldus); muusika võib täita nii tausta kui olla eesmärk omaette. Peale zanrilise jaotuse saab saateid jagada veel sisu järgi: sport, pevaprobleemid, kunst. Järgnevalt on esitatud tollase RH programmi mõlema tasandi iseloomulikumad jooned. 1.4.1. Muusikasaated Muusikal on raadios mitmeid funktsioone: äratada tähelepanu, luua sobivat õhkkonda, juhatada sisse teemat, see võib olla nii taust kui dramaturguline element. Muusikasaated olid esimesed saated Eesti RHs. 1927. hakati tegema otseülekandeid Estonia teatrist, suur oli
· 1921. ja 1922. aastatel ilmusid kogumikud ,,Lastekoorid" Näiteid lauludest segakoorile: · 1907.a Mets kohiseb (A.Haava) · 1908.a Üht laulu tahaks laulda (G. Suits) · 1919.a Tule tule unekene (Rahvaluule) · 1926.a Üle vee (J. Liiv) · 1934.a Sind surmani (L. Koidula) · 1935.a Eesti muld ja eesti süda (L. Koidula) · 1946.a Laul, helise (P. Rummo) · 1961.a Lävel (E. Niit) 5.2 Cyrillus Kreek Cyrilliys Kreegi looming paistab silma oma zanrilise mitmekülgsusega. Suurem osa Kreegi loomingust, nagu ka Mart Saare puhul, on välja kasvanud rahvaviisidest. Neid mõlemaid ühendab ka range vorm, sügav tõsidus ja põhjamaiselt karge loodusetunnetus oma teoste loomises. Kreek on terve oma elu olnud väga pühendunud rahavaviisidesse. Ta on ka esimene eestlasest helilooja, kes rahvaviisi ainelisi trükleid koostades on arvestanud viiside territoriaalset kuuluvust. Erinevalt Mart Saarest ei olnud Kreeksuuremat sorti improviseerija
Eesti LK Sipsik ja pokud nt. Antropomortifiseerimine tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus. Adaptsioon ehk mugandus 1)tekstitöötluse viis, mile eesmärk on muuta tekst mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele 2) adaptisoonil on mitmeid vorme ja lähedalseisvaid tehnikaid, nt kirjandusteose lihtsustamine, lühendamine, laiendamine, teksti zanrilise ja/või meedia kuuluvusse muutmine. Täiskasvanute kirjanduse töötlused lastele., kultuuriliselt mugandatud tõlked, proosatekstide kuuldemängu-, draama- või filmiversioonid, raskepärase teksti lihtsustatud variandid võõrkeele õppijale, rahvamuinasjuttude töötlused jne. LK adaptsioon kui tekstide lastepärasemaks ja lastele vastuvõetavamaks muutmine palju kasutusel. 14
kogemusele. 1980-ndate lõpu ja 90-ndate alguse pöörde kõige üldisemad jooned: dünaamika, erinevate keelekihtide (kõnekeel, släng, murre) ja võõraste keelte sissetung kirjandusse, massikultuuri märkide seostumine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, metalisus, kontseptualism, kollektiivsete väärtuste relativiseerimine, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste loomisel. Võib rääkida klassikaliste kompositsioonireeglite taandumisest, tekstide fragmentariseerumisest ja zanrilise avatuse suurenemisest. Sõnade küllus nõuab uut kultuurilise käitumise taktikat, suutlikkust teha kiireid selektsioone, võimet tühjavõitu tähendustega sõnamassist mööda vaadata Esimese laine murrangulisust tugevdavad veel mõned asjaolud. Esiteks -- kirjanduselu ja -väljaanded (Eesti Kostabi $eltsi ja ,,Hirohalli" löögirusikas, ajakirja ,,Vikerkaar" avatus uuele kirjandusele jne.); teiseks -- murrangu tugev enesetõlgenduslikkus. Viimane võib tähendada
EKLA kogud: Käsikirjad, fotod jne. Leida võib: Teatritegelaste personaalarhiivid (kirjavahetused, käsikirjad, reziiraamatud, mälestused päevikud, dokumendid jne). Teatrite ja teatriga seotud asutuste arhiivid (ametlik korrespondents, dokumendid, statistilised materjalid) Fotokogu portreed, grupifotod, pildid lavastustest Kunstikogu, helikogu. EKLA, f 142 Vanemuise kogu Arhiivileiuks leida mingi tekstiraamatu lk nt. Menning ja tsirkus. Vanemuise 3 zanrilise keeld? Loe: Ülo Tonts ,,Kolmkümmend aastat teatriehitamist" ! www.kirmus.ee EKLA andmebaas ELLEN Eesti teater nn sulaperioodil 1954 1968 1955. a lavastati Vanemuises ,,Ainult unistus", sealt on pärit Helend Peebu lugu ,,Kerjuse laul". Vabam aeg sai alguse pärast Stalini surma 5. märtsil 1953, lõpuks 1968, kui Prahasse sisenesid Nõukogude tankid. Pärast Stalini surma järgnes võimuvõitlus, nn kollektiivne juhtimine (Beria, Malenkov,
väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. 3. Aristoteles, Hegel, romantikud kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunstiteos on liitsubstants. Vaadakem vaasi kui kunstiteost - kunstnik küll lõi vaasi, aga ta ei mõelnud vaasi välja, ta andis vaasile ühe konkreetse materiaalse vormi. Kunstiteose olemust puudutavad vaidlused: *kunstiteise piiride küsimus: kas kunstitoes on piiratud zanrilise või väljendusvormiliste reeglitega? (heliteos, millel pole helisid; luuletus, milles pole sõnu, jne) Mitte kõik kunstiteose staatuses olevad asjad ei ole kunstiteosed. *kunstiteose originaalsuse küsimus: mis teeb teose originaalseks? Peaegu kõik maailma objektid on unikaalsed. Kõik inimesed, asjad. Aga kõik erinevad asjad ei ole veel originaalsed seetõttu, et on unikaalsed. Ühed ütlevad, et polegi olemas originaalsust, et see on ideoloogiline mõiste.
annaabi.ee 
