pH arvutused Tugevad happed ja alused [H ] = C + M ( hape ) [OH ] = C- M ( alus ) I= 1 2 [ C1 z12 + C 2 z 22 + ... + C n z n2 ] ai = i C i C% 2 - 1 V ( L) C M M = V (mL) = 1 + ( I - I1 ) 100 I 2 - I1 a H + a OH - = K w = 1 10 -14 Nõrgad happed ja alused [H ] = C + M ( hape ) [OH ] = C
hammasrattaga Z6. 3 käik: Sünkronisaatori (5) muhv lülitub parempoolse 3. käigu hammasrattaga Z8. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z7 veetava võlli hammasrattaga Z8. 4 käik: Sünkronisaatori (5) muhv lülitub vasakpoolse 4. käigu hammasrattaga Z1. Täpsemalt ühendatakse siin vedav võll otse veetava võlliga. 5 käik: Sünkronisaatori (7) muhv lülitub parempoolse 5. käigu hammasrattaga Z12. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z11 veetava võlli hammasrattaga Z12. R käik: Sünkronisaatori (7) muhv lülitub vasakpoolse R käigu hammasrattaga Z10. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z9 tagurpidi käigu vahehammasrattaga Z, ning see omakorda veetava võlli hammasrattaga Z12.
3 käik: Sünkronisaatori (5) muhv lülitub parempoolse 3. käigu hammasrattaga Z8. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z7 veetava võlli hammasrattaga Z8. 4 käik: Sünkronisaatori (5) muhv lülitub vasakpoolse 4. käigu hammasrattaga Z1. Täpsemalt ühendatakse siin vedav võll otse veetava võlliga. 5 käik: Sünkronisaatori (7) muhv lülitub parempoolse 5. käigu hammasrattaga Z12. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z11 veetava võlli hammasrattaga Z12. R käik: Sünkronisaatori (7) muhv lülitub vasakpoolse R käigu hammasrattaga Z10. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z9 tagurpidi käigu vahehammasrattaga Z, ning see omakorda veetava võlli hammasrattaga Z12.
17. ? , . , , . r , r . 18. ? , . , . 19. . F z1 y1 S z1 = y1dF ; S y1 = z1dF . , .. 3, 3 n n . S z1 = S z1 ; S y1 = S y1 i =1 i =1 , , , - . Sy Sz . zc = 1 yc = 1 F F 20. . : J z1 = y12 dF - J y1 = z12 dF J z1 y1 = z1 y1dF - J = 2 dF - (4, 4, 4 ..). n J = J i i =1 Sergei Ovsjanski 1/16/2008 5 J >0, J > 0, J > 0 .. . J z1 y1 , . , . J = J z + J y 21. . Ju Jv -2 J z1 y1 : tan 2 0 = J z1 - J y1 , 90°, .. .
ab b prb a b a b a cos 2 a b cos distributiivsus: a b c a b a c 2 a a a a cos 0 a a a a x12 y12 z12 i i j j k k 1 Et i , j , k on paarikaupa risti, siis i j i k j k 0. Leiame korrutise: a b x1i y1 j z1 k x 2 i y 2 j z 2 k
Lhidalt tutvustada konkreetsete alaksimuste analsi tulemusi, viidates vastavatele joonistele ja tabelitele, kui neid antud analsi kohta on tehtud. Tulemuste osa olgu peamiselt konstanteeriv (mitte hakata tulemusi tlgendama ja nende le arutlema!). Iga arvutatud nitaja hinnang tuleb anda koos vea hinnanguga (nt 34,40,2). Kui on kasutatud matemaatilise statistika meetodeid, siis anda tulemused koos vastava statistilise testi statistiku, valimi suuruse ja usaldustenosusega (niteks: Wilcoxoni test; Z12 = 2,45; p = 0,045) vi viidata tabelile vi joonisele, kus vastavad arvud kirjas. Joonised ja tabelid olgu selged ja phjalikud, kik kasutatud smbolid ja lhendid olgu lahti seletatud joonisel vi selle allkirjas ning tabeli all vi pealkirjas. Graafiku telgede thendus olgu sinna kirjutatud koos vastavate mthikutega. Joonised olgu varustatud allkirjaga, tabelid pealkirjaga. Kehtigu jooniste ja tabelite tekstist sltumatuse printsiip: need peavad
Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED · keerulise kujuga kujundi inertsimomentide arvutamisel. Kujundile olgu näiteks antud kaks rööpset teljestikku: keskteljestik yz ja y1z1 (Joon. 5.9.): · pinnakeskme koordinaadid y1z1-teljestikus on a ja b; · kujundi telginertsimomendid y1z1-teljestikus tulevad: I y1 = z12 dA = ( z + b )2 dA = z 2 dA + 2b zdA + b 2 dA = I y + 2bS y + b 2 A A A A A A ; I z1 = I z + 2aS z + a A 2 · kujundi tsentrifugaal-inertsimoment y1z1-teljestikus tuleb: I y1z1 = y1 z1dA = ( y + a )(z + b )dA = yzdA + b ydA + a zdA + ab dA =
Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED · keerulise kujuga kujundi inertsimomentide arvutamisel. Kujundile olgu näiteks antud kaks rööpset teljestikku: keskteljestik yz ja y1z1 (Joon. 5.9.): · pinnakeskme koordinaadid y1z1-teljestikus on a ja b; · kujundi telginertsimomendid y1z1-teljestikus tulevad: I y1 = z12 dA = ( z + b )2 dA = z 2 dA + 2b zdA + b 2 dA = I y + 2bS y + b 2 A A A A A A ; I z1 = I z + 2aS z + a A 2 · kujundi tsentrifugaal-inertsimoment y1z1-teljestikus tuleb: I y1z1 = y1 z1dA = ( y + a )(z + b )dA = yzdA + b ydA + a zdA + ab dA =
5 100X lahjendus 0,000513 3,39 0,00040 0,794 +KCl (katse 4.4) 7 Arvutada aktiivsused kasutades alglahuse, 10 ja 100 X lahjenduste pH ning võrrelda seda mõõdetud pH tulemusega. Aktiivsustegurid vt. vajadusel tabelist Lisa 1. HCl = H+ + Cl- I 1 2 C1 z12 C 2 z 22 .... C n z n2 1 I 0,0513 1 0,0513 1 0,0513 0,05 2 1) H 0,840 a H 0,840 0,0513 0,043092 pH log 0,043092 1,37 1 I 0,00513 1 0,00513 1 0,00513 0,01 2 2) H 0,907 a H 0,907 0,00513 0,004653
1.1 Kui vedelikus oleva tasandi osapindala ehk elementaarpindala a sügavus on z vedeliku vabapinnast 0 0, siis h = z sin . Jõud osapindalale Pa = gah = gazsin . Jõud kogu tasandile PA = g sin ( a1 z1 + a 2 z 2 + ... + a n z n ) = g sin az . Jõumoment teljelt 0 0: Jõumoment osapindalale MPa = z gazsin = gaz2sin. Jõumoment kogu tasandile MPA = PA z = g sin (a1 z12 + a 2 z 22 + ... +a n z n2 ) = g sin az 2 . Füüsikast on teada, et jõumoment jagatud jõuga määrab rõhukeskme, seega M PA g sin az 2 az 2 ZP = = = , PA g sin az az kus az pindala staatiline moment 00-telje suhtes, mida nimetatakse ka esimese astme momendiks (i. k. alati first moment) ning az2 on pindala inertsimoment
sade peab tekkima c) Korrata arvutust kolmanda katseklaasi jaoks, kasutades kontsentratsioonide asemel K s aCl a Ag aktiivsusi ( ). Hinnata, milline viga tekib aktiivsuste asendamisel kontsentratsioonidega (aktiivsustegurid on toodud tabelis 4.1). I 1 2 C1 z12 C 2 z 22 .... C n z n2 1 1 I 3,63 10 2 4 3,63 10 2 1 1,82 10 3 1 1,82 10 3 1 0,06 2 2 Cl Ag 0,833
sama üleannet, mis hammaslatt silinderülekannetes: tema hammaste kuju ja mõõtmed määravad omavahel korrektselt hambuvate koonusrataste perekonna. Säärast tasandratast nim. teoreetiliseks lähtetasandrattaks. Tema hammaste arv 1 zc = z 2 + z22 + 2 z1 z2 cos , sin 1 Kui = 90o, on . zc = z12 + z22 Kui teoreetilise lähtetasandratta otslõige laotada tasandile, tekib teoreetiline otslähtekontuur. Laotada võib tasandratta välis-, kesk- või siseotslõiget. Sirghammasrataste standardlähtekontuuriks on välisotslõike laotus. Ringhammaste standardlähtekontuuriks on võetud nn. kesknormaallähtekontuur. Viimast võib käsditleda niisuguse tingliku hammaslati kontuurina, mille hammaste profiil ja kõrgusmõõtmed on identsed teoreetilise lähtetasandratta profiili ja
Kompleksarvuks nimetatakse reaalarvuliste elementidega teist j¨ ar- ku ruutmaatriksit, milles 1) peadiagonaali elemendid on v~ ordsed, 2) k~orvaldiagonaalil asetsevad teineteise vastandarvud. K~oigi kompleksarvude hulka t¨ ahistame C ja nimetame kompleks- arvude korpuseks. 1.2 T¨ ahistusi Seega maatriks z = ( zz11 21 z12 z22 ) C, kui 1) z11 = z22 R, 2) z12 = -z21 R. Mugav on t¨ahistada z11 = z22 = a R, z12 = -z21 = -b R Avaldist a -b z= C b a nimetame kompleksarvu z maatrikskujuks ehk maatriksesituseks. N¨ aide
x11 x12 . . . x1q y11 y12 . . . y1r x x22 . . . x2q y21 y22 . . . y2r X = 21 , Y = , ................... .................. xp1 xp2 . . . xpq yq1 yq2 . . . yqr korrutiseks nimetatakse (p, r)-maatriksit z11 z12 . . . z1r z z22 . . . z2r XY := 21 , .................. zp1 zp2 . . . zpr kus zij := xi1 y1j + xi2 y2j + . . . + xiq yqj , i Np , j Nr . (1.20) N¨aiteks maatriksite 1 -1 1 1
x11 x12 . . . x1q y11 y12 . . . y1r x x22 . . . x2q y21 y22 . . . y2r X = 21 , Y = , ................... .................. xp1 xp2 . . . xpq yq1 yq2 . . . yqr korrutiseks nimetatakse (p, r)-maatriksit z11 z12 . . . z1r z z22 . . . z2r XY := 21 , .................. zp1 zp2 . . . zpr kus zij := xi1 y1j + xi2 y2j + . . . + xiq yqj , ∀ i ∈ Np , ∀ j ∈ Nr . (1.20) N¨aiteks maatriksite
annaabi.ee 
