Yx' = b 2cx Kui Yx = 0 ja seega b = 2cx, siis täindava väetisekoguse lisamine enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak, nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetisnormiks xmax ja selle leidmiseks tuleb võrrand b = 2cx lahendada x suhtes: xmax = b 2c Praktikas pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete (xmax) väetisnormidega. Majanduslikult optimaalse väetisnormi (xmaj) määrab puhastulu juurdekasvu muutumine nulliks, mis toimub siis, kui täiendaval väetamisel saadud kogutulude ja sealjuures tehtavate kogukulude juurdekasvud võrdsustuvad. Seega majanduslikult optimaalset väetusnormi (xmaj.) võib arvutada vastavalt ruutfunktsioonile järgmiselt b( P1 - ce) - ev xmaj = 2c ( P1 - ce) P1 saagi kokkuostu- ja väärtus hinnad ce (enam) saagi koristamise kulud ev väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta
Kui Yx = 0 ja b = 2cx, siis täiendav väetisekogus enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetusnormiks ja selle leidmiseks tuleb lahendada võrrand b = 2cx (x suhtes): xmax = Agronoomiliselt maksimaalne väetisenorm: Xmax=b/2c Kuna praktikas pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete (xmax) väetusnormidega, siis leitakse ka majanduslikult optimaalne väetusnorm (xmaj), määrab puhastulu juurdekasvu muutumine nulliks, mis toimub siis, kui täiendaval väetamisel saadud kogutulude ja sealjuures tehtavate kogutulude juurdekasvut võrdsustuvad. Seega majanduslikult optimaalset väetusnormi (xmaj) võib arvutada vastavalt ruutfunktsioonile järgmiselt: b ( P 1−ce ) −, ev Xmaj = 2c (P 1−ce) P1 – saagi kokkuostu- ja väärtus hinnad ce – (enam) saagi koristamise kulud
Majanduslikult optimaalse väetisnormi arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: b( P1 - ce) - ev x maj = 2c( P1 - ce) Kus P1 saagi kokkuostuhind. Teraviljadel 3 kr / 0,19 eur ce (enam)saagi koristamise kulud. 0.3 kr/kg / 0,019 eur cv väetamise kulud 1 kg toiteelemendi kohta. 12,5 kr / 0,8 eur Antud väetusplaanis on xmax ja xmaj arvutatud järgmiselt, kui 1 kg ammooniumsalpeetrit maksab keskmiselt 12,5 kr / 0,8 eur : I. Ristik Xmax = 0 kg N-i Xmaj = 0 kg N-i II. Suvinisu suviteravili ristiku järel: b=10,5 ; 2c=0,100 10,5 Xmax = 0,100 = 105 kg N-i 10,5( 2,5 - 0,4) -12,5 Xmaj = = 45 kg N-i 0,100( 2,5 - 0,4) III. Oder suviteravili teravilja järel: b=15,2 ; 2c=0,144 15,2
Yx'= b- 2cx Kui Yx= 0 ja seega b= 2cx, siis täiendava väetiskoguse lisamine enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak, nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetisnormiks (Xmax) ja selle leidmiseks tuleb võrrand b= 2cx lahendada X suhtes: Xmax= b/2c Praktiliselt pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete väetusnormidega. Majanduslikult optimaalse väetisnormi (Xmaj) määrab puhas tulu juurdekasvu muutumine nulliks, mis toimub siis, kui täiendavalt väetamisel saadud kogutulude ja sealjuures tehtavate kogutulude juurdekasvud võrdsustuvad. Seega, majanduslikult optimaalset väetisnormi arvutatakse järgnevalt: Xmaj= b (P1-ce) - ev / 2c (P1-ce), Kus P1- saagi kokkuostu ja väärtushinnad, Ce- (enam)saagi koristamise kulud, Ev- väetamise kulud 1kg toiteelemendi kohta.
Yx’ = b – 2cx Kui Yx = 0 ja b = 2cx, siis täindav väetisekogus enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetisnormiks xmax ja selle leidmiseks tuleb lahendada võrrand b = 2cx (x b suhtes): xmax = 2c Kuna praktikas pole majanduslikult tasuv väetada agronoomiliselt maksimaalsete (xmax) väetisnormidega, siis leitakse ka majanduslikult optimaalne väetisnorm (xmaj), määrab puhastulu juurdekasvu muutumine nulliks, kui täiendaval väetamisel saadud kogutulude ja tehtavate kogukulude juurdekasvud võrdsustuvad. Kui lutserni ja põlheina agronoomiliselt maksimaalne väetisnorm tuli 0, siis järelikult ei saa olla nendel ka majanduslikult optimaalset väetisnormi ja need tuleb jätta väetamata. b( P1 ce) ev 2c( P1 ce) xmaj = P1 – saagi kokkuostu- ja väärtus hinnad ce – enamsaagi koristamise kulud
efektiivsus ) annab kõie usaldusväärsema ja tõepärasema pildi väetiste tegelikust efektiivsusest Agronoomiliselt maksimaalne väetusnorm(xmax)- väetusnorm millega saame kõige suurema saagi ( ka enamsaagi ) seeon väetisnorm kus juurde antud väetis enam saaki ei suurenda vaid iga täiendavalt antud kg hakkab saaki vähendama. Xmax= b/2c- selline väetamine pole majanduslikult tasuv Majanduslikult optimaalne väetusnorm(xmaj)- sellised väetisnormid mulle juures täiendavalt antud 1kg väetist annab veel nii palju enamsaaki , et see katab täiendava väetamisega tehtud kulud. Xmaj= b(P1-ce)-cv/ 2c(P1-ce)
1)Väetisnormi ökoloogiline piir see on maksimaalselt lubatav väetise norm, mis ei põhjusta keskkonna reostust ega näitajate kõrvalekallet lubatust. Lubatud annus sõltub kasvatavast kultuurist, toiteelementide sisaldusest mullas, ilmastikust jt faktoritest. Valem: xmax=b/2c. 2) Majanduslikule optimaalne väetusnorm tagab saagi suurenemise ja saagi kvaliteedi paranemise, samuti mullaviljakuse tõusu, millega ei tohi kaasneda looduse reostuse olulist suurenemist. Valem: xmaj=b(P1-ce)-cv/2c(P1-ce) 26. Väetussüsteemi mõiste, ülesanded ja omapära erinevates maaviljelusviisides Väetussüsteem on Väetustööde plaanipärane korraldamine talus või põllumajandusettevõttes, mille alla kuuluvad kõik väetiste kasutamisega seotud tegevused: Hankimine, transport, säilitamine, külviks ette valmistamine ja külv. Väetussüsteemi ülesanneteks on väetiste andmise aegade ja viiside planeerimine ning väetisnormide arvutamine.
Y´=a1-2a2x Ühik kg/kg toiteel. kohta Väetiskogust, millega saame kõige suurema saagi, nimetatakse agronoomiliselt efektiivseks väetiskoguseks (Xagr). Xagr korral on diferentsiaalefektiivsus null. a Xagr= 1 (kg/ha) 2a 2 Väetiskogust, mille juures saavutatakse maksimaalne kasum, nimetatakse majanduslikult efektiivseks väetiskoguseks (Xmaj). See on alati väiksem kui agronoomiliselt efektiivne väetiskogus. a (Hs - Kk ) - Kv Xmaj= 1 2a 2 (Hs - Kk ) kus Hs on saagi müügihind, EEK/kg Kk on saagi koristamise kulu, EEK/kg Kv on väetamise kulu 1 kg toiteelemendi kohta, EEK/kg
Näide: 1 kg teri maksab 1,5 krooni. 1kg N koos ostmise ja mulda viimisega maksab 7 krooni. Vilja koristamise kulud on näiteks 0,3 kr/kg. Oletame, et hind on H, väetis oleks V, koristamine oleks K. Esimene kilo väetis, mis viida mulda, võib anda 30 kg teri. Tulu oleks seega 30*1,5= 45 krooni. 3 kilo saagi pealt saaks tulu 3*1,504,5. Kuskil o ja xagr vahel on xmajanduslik, mille juures saadakse maksimaalne tulu. Seda arvutatakse nii: xmaj=a1*(1,5-0,3)-7/2a2(1,5-0,3). Erinevates muldades on liikuvaid toitaineid erinevalt, järelikult kehtib iga mulla kohta oma kindel võrrand. Näiteks Lõuna-Eesti huumusvaestel muldadel on teravilja väetamisel x agronoomile 100 kg ja x majanduslik 80 kg, lämmastikväetise vajadus on suur. Kui on aga huumusrikas muld, siis seal on x agr alla 40 kg ja x maj heal juhul 5 kilo. 1 kg fosforit, kui ta jõuab mulda, maksab 30-35 kr, ja 1 kg K maksab krooni. Kui tahta saada
annaabi.ee 
