Usun Wolandisse ,,Tõde on lihtsam teada kui tunda ja lihtsam tunda kui selles elada.'' David Deida ,,Sinine Tõde'' Igaühel ja kõigel on siin maailmas täita vaid talle mõeldud kutsumus. Millist rolli täidab wolandlikkus kodanike igapäevaelus, et Jumal seda läbi aegade inimkonna argipäevas nõnda oluliseks komponendiks peab? Wolandile võib paralleelina tuua mitmeid võrdkujusi: Stalin, Saatan, kurjus ning kõige selle kehastus mida sildistatakse taktitundetult halvaks. Teoses oli Meister too mees, kes viitas Wolandile kui Kuradile. Ramatu lõpus palus Levius Matteus aga Meistrile ja ta naisele rahu, millest võib lugeda välja ka Wolandi kui Stalini varjunime. Seda kõike arvestades tõsielulist asjaolu, et Bulgakov soovis rahu nii enesele kui ka oma naisele, mille ta oleks
Margarita elu mõte oli nende detailidega taastatud. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent nt kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta polnud üldse halb, lihtsalt meeldis mõnikord vempe visata. Ka Margarita teemal võiks arutleda kas too muutus kuradiga sõbraks saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja ta otsustas ,,hinge" anda Wolandile. Valguse ja varju vahel ei ole määratletavat piiri. Samuti pole maailmas üdini häid või halbu inimesi kõik ju sünnivad ühesuguste ,,valgete lehtedena", lihtsalt ühiskond ja elutingimused kujundavad meid kõiki erinevateks. Nii tuli ka Bulgakovi romaanis välja. Ilma heata ei oleks halba, halvata ei oleks head selline kord juba elu on.
kümneteks aastateks ette. Armastus on üks valdkond, kus me üritame oma kehvemad omadused jätta tagaplaanile, soovides jätta endast võimalikult hea mulje. Eriti on see varajase armumise puhul, kui üritatakse mängida kedagi teist, kuid minu arvates tuleks hoida asjad õigetena, kõigil meist on helgem ja tumedam pool ning ajaga saame teada kõike inimese kohta. Ka teoses pandi Meistri ja Margarita armastus proovile, kuid see ei vähendanud nende tundeid ning tänu Wolandile said nad taas õnnelikult koos olla. Valguse ja varju vahele ei ole võimalik tõmmata selget piiri. Ühiskonnas ei ole ainult häid ning läbinisti halbu inimesi. Üldjuhul on lihtsalt teatud tegurid, mis kujundavad olevusest tema isiksuse, kas see on kodune kasvatus või on need sõbrad või üleüldine ühiskondlik kord see võib kõigi puhul olla erinev. Ka kõige suuremas ebaõnnestumises ning väga kehvas olukorras on alati miskit head peidus!
Saatana väljavalituks osutuski ta tänu oma sihikindlusele, välja öeldud lausele:" Annaksin oma hinge kuradile, kui ainult saaksin teada, kas meister on elus või ei ole!" ning võimele armastada, mis ka ei juhtuks. Saatana ballil, kuhu oli kutsutud väga erinevaid isikuid, pidi ta näitama kõigi vastu armastust ning heasüdamlikkust, mis tal ka edukalt õnnestus. Endalegi ootamatult, kui tal avanes võimalus esitada üks soov Wolandile, palus ta, et Frieda vabastataks piinadest ja talle ei toodaks enam rätikut, millega ta oma lapse lämmatas. Selles zestis väljendus Margarita aus ning uhke loomus, kuna ta oli Friedale lootust andnud ning pidas ma sõna. Woland austas Margarita tegu ning andis talle tänutäheks veel ühe soovi, mida Margarita praktiliselt kasutas, nõudes, et ta armastatud meistri tagasi saaks. Ühest küljest heasüdamlik ning veetlev, ent samas emotsionaalne ning kergelt
Tema iseloomuga oli kõik korras, kuni selle hetkeni kui ta kohtus pargis mehega, kes oli väga kahtlane. Pärast seda muutus tema käitumine ja ta viidi isegi hullumajja. Kui ta kohtus selle välismaalasega varises tema maailm kokku ja tema suhtumine muutus, ta muutus paranoiliseks. Temast saab Meistri järglane. Meister on lootusetult armunud Margaritasse. Enne hullumajja viimist annab oma säästud Margariita hoolde. Tänuks, et Margarita korraldas Wolandile balli, viis Woland nad taas kokku, andis neile nende raha, isikutunnistused ja isegipõletatud Meistri novelli toob päevavalgele täiuslikus seisundis. Woland võtab aga maalt lahkudes Meistri endaga kaasa, ja margariita soovib samuti kaasa tulla. Teose on 3 tegevus liini. Esimene toimub kaasaegses 20.-30. aastate Moskvas, teine iidset Jeršalaimi ning kolmas igavikulises teispoolsuses. Teost oli raske lugeda kuna sisse on kirjutatud palju idamaade sümboleid. Ja
raamatud räägivad sellest, kuidas inimesed oma hinge mingi suure varanduse eest saatanale müünud. Kuidas on aga saatanat kujutatud Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita"? Mis oli saatana eesmärk selles teoses? Bulgakovi ,,Meistris ja Margaritas" ei ole ühte kindlat saatana kehastust, vaid kuradit on kujutatud mitme erineva karakterina. Kõige tähtsam neist on kindlasti Woland kui peasaatan. Tema kaaskonda kuulusid Korovjev, Peemot, Azazello ja Hella. Nad kõik kuuletusid küll Wolandile, kuid tegutsesid ka omasoodu, nad olid kui eraldi kuradid, õigemini kuradile alluvad halvad hinged, keda võib omaette käsitleda. Wolandit on kujutatud teoses kui pahategevat ja salakavalat, kuid samas ka suursugust ja lahket välismaalast. Temas peitub vastuolus, mis on näha ka tema välimuse. Teoses kirjeldatakse tema silmi, millest vasak on justkui hullunud aga parem täiesti must ja ilmetu. Raamatu alguses ei avalda Woland oma tegelikku palet otseselt, kuid ta vihjab sellele tihti
Seega ei saa teda üdinisti halvaks tembeldada. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta polnud üldse halb, lihtsalt meeldis mõnikord vempe visata. Ka Margarita teemal võiks arutleda kas too muutus kuradiga sõbraks saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja ta otsustas ,,hinge" anda Wolandile. Ka armastus on üks valdkond, kus me üritame oma kehvemad omadused jätta tagaplaanile, soovides jätta endast võimalikult hea mulje. Eriti on see varajase armumise puhul, kui üritatakse mängida kedagi teist. Armudes analüüsime iga oma pisematki liigutust, soovime jätta endast parima mulje. Ka selline käitumine tundub valena, sest seda tehes valetame me oma kaaslasele kuid soovime vaid head. Teoses pandi Meistri ja Margarita armastus proovile, neilgi oli lahkarvamusi,
saavutamist. Wolandil ei oleks olnud õigust käituda mefistolikult. Ennustajal oli kokkupuuteid paljude inimestega, eriti seoses etendusega. Selleks, et laval esineda, saatis ta varieteeteatri direktori Stjopa jalust ära, et ise asuda tema korterisse elama. See on näide järgmisest mefistolikust käitumisest, mis oli vale, sest Stjopa ei olnud midagi valesti teinud. Ta oli lihtsalt kõrgel ametipostil, mis otseselt häiris professori karjääri mustkunstnikuna. Wolandile jäi ka ette korteriühistu esimees Nikanor, kelle ta suudab lavastada süüdi välisvaluuta omamises. Teadagi, revolutsioonijärgses Moskvas ei tohtinud omada ühtegi rahaühikut peale rubla või kopika. Kasutades oma andeid, muutis ta Nikanori rublad dollariteks, teatas miilitsale ning too pisteti pokri. Jällegi ei saanud kannataja kurjade jõududele vastu. Nii on ka mõnikord kohtupidamises, kus süütu mõistetakse vangi. Tavaliselt
See paneb luuletajale aru pähe ning ta asub lahkumise asemel miilitsale Wolandi kohta avaldust kirjutama. Kui korteriühistu esimees tuleb korterit nr. 50 üle vaatama, leiab ta eest Korovjevi. Peatselt sõlmivad nad suure summa eest üürilepingu ning esimees, kelle nimi on Nikanor Ivanovits, läheb tagasi oma korterisse, peites saadud raha ventilatsioonisahti. Kuna Wolandile on Ivanovitsist halb mulje jäänud, annab ta esimehe ametivõimudele valuuta omamise eest üles. Ivanovits viiaksegi kõigepealt miilitsasse ning sealt edasi hullumajja. Samal hetkel istuvad Varieteeteatris finantsdirektor Rimski ja administraator Varenuhha, kes on Stjopa kadumise pärast äärmiselt mures. Peamiselt just ootamatult nõutud Wolandi maagia etenduste pärast. Järsku hakkavad Jaltast saabuma telegrammid, mille autoriks on Stjopa
sümboleid. Loodud pilt on irratsionaalne ja seetõttu pole mingi üllatus, et Moskvasse saabub saatan (Woland) oma kaaskonnaga. Nagu Goethe, nii kasitab ka B. oma teoses kolmeosalist kosmoloogilist struktuuri: igavikuline, maapealne elu ja allilm (põrgu). B-l on viimane paigutatud Moskvasse. Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel (puhastustuli) lõpeb B. romaanis tegelaste põgenemisega Moskvast teise, kõrgemasse maailma. B. tegelased püüavad Wolandile tõestada, et jumalat pole olemas. B. Margarita on tugev, ennastsalgav naine, kes suudab oma armastuse ja armastatu eest võideldes kõike. Meistrilegi annab jõudu just Margarita, kes innustab ja inspireerib, kaitseb ja lohutab, kui Meistril jõud ja usk otsa lõpevad. B-l sõlmib saatanaga lepingu Margarita, mitte Meister (Faust). Kuigi B. on üsna pessimistlik (tõe leidnud inimesed tõugatakse teistest ära kui
Seega saadeti sinna hulk agente, kes leidsid eest vaid Peemoti, kellega võimas püstolilahing maha peetakse. Keegi ei saa küll viga, aga maja süttib ning põleb maha. Kätte on jõudmas laupäeva õhtu ning enne lahkumist käivad Korovjev ja Peemot veel viimast korda linna peal seiklemas, astudes sisse valuutapoodi ning Gribojedovi maja elitaarsesse restorani, mis samuti maani maha põleb. Samal ajal tuleb Wolandile külla Leevi Matteus, kes on seal Jeua käskijalana ning palub tolle nimel, et Woland Meistri, sest ta kirjutas romaani Pontus Pilatusest, ja Margarita, sest ta armastas ja kannatas Meistri pärast, endaga kaasa võtaks ning tasuks neile igavese rahuga. Wolandi küsimuse peale, miks nad ei võta teda enda juurde valgusesse, vastab Leevi, et Meister polevat valgust ära teeninud, vaid hoopis rahu. Laupäeva hilisõhtul külastab Azazello armastajaid nende keldrikorteris ning viib neile
Afranius on Jereslaimi salapolitsei ülem. Ta ilmub juba teises peatükis, kuid nimi ei saa avalikuks enne kahekümne viiendat. Tõenäoline prototüüp on Afranius Burr, kes oli Rooma pretooria perfekt 1. sajandil. Oluline on see, et suure tõenäosusega on tegemist Wolandiga. Hämmastav maskeerumisvõime, hea informeeritus, ilmumine varjudest ning Jesua hukkamise juures kolmejalgsel pingil istumine on sarnane Wolandile kahekümne üheksandas peatükis. Woland ise ka ütleb, et viibis antud sündmuste juures: "Asi on selles..." siinkohal heitis ta argliku pilgu ümberringi ja läks üle sosinale, "et ma ise nägin seda kõike pealt. Olin rõdul Pontus Pilatuse juures, ja aias, kui ta Kaifasega rääkis, ja platsil, ainult et ma olin salaja, nii-öelda
jagab terviku negatiivseks ja positiivseks. Tegelikult koosneb kõiksus nii heast kui halvast, mis omavahel kombineerudes moodustavad ühtse kogumi. Nimetagem seda Bulgakovist ja Goethest lähtudes kuradiks. Wolandi (Bulgakovi "Meister ja Margarita") arvukas kaaskond tõestab, et kuradil on mitu nägu. Saatanat saatvasse seltskonda kuulub näiteks Peemot, kes kujutab põrgudeemoni laiska, kuid kavalat külge. Elu ja surma üle otsustab sünge ja endassesüvenenud Abodonna. Wolandile endale jääb keskne osa, mille tähtsust võiks võrrelda mõistuse olulisusega inimesele. Põrgugvürst on sama mitmekülgne kui iga üksikisik. Kumbki kirjanik ei pea kuraditki kõikvõimsaks - suutes valitseda aega ja ruumi, jääb ta siiski võimetuks mõne indiviidi mõistuse ees. Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" püüab Woland maagiat rakendades manipuleerida lihtinimese psüühikaga. Kuradil õnnestub
deemoniks ja Woland selliseks nagu ta tegelikult oli. Margarita märkas koeraga meest. Ratsanikud peatusid. See oli Pontius Pilatus oma koera Bangaga. Meister lasi mehe vabaks (meister oli mehest romaani kirjutanud). Woland kinkis meistrile ja Margaritale kodu. Epiloog Linnas liikusid veel kaua kuulujutud. Hakati uurima toimunut ning jõuti järeldusele, et Korovjev oli võimas hüpnotiseerija ning korraldas kõik. Seoses juhtunuga tapeti palju musti kasse, võeti kinni Wolandile ja Korovjevile sarnaste perekonnanimedega inimesi. Zorz Bengalski veetis haiglas kolm kuud, sai terveks, kuid pidi loobuma teatritööst. Igal kevadel täiskuu ajal haars ta kinni kaelast veendumaks, et pea on alles. Stjopa Lihhoddejev ("Jalta") oli ravialas 8 päeva. Sealt välja saanud sai ta Rostovis toiduainetekaupluse juhatajaks. Ta ei joonud enam portveini ning hoidis naistest eemale. Finantsdirektor Stepan Bogodanovitski lahkus Varjeteeteatrist. Ta asus tööle