Dokument ,,Rahva kokkulepe"- demokraatliku konstitutsiooni projekt: üldine valmisõigus kõigile meestele alates 21.a. Kuningavõim tuli asendada vabariigiga. Inimeste võrdsus seaduste ees, vandemeeste kohtu loomise vajadus. Rajaja John Lilburne. Tõelised levellerid 1647 vastandusid levelleritele tarastamisest tekkinud probleemide tõttu: ,,Kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara." Digerite liikumine, juht G. Winstanley, kavas asutada rahumeelselt kehvikute koloonia, mis tugineks ühisele tööle ja saaduste kasutamisele. 1650 aeti nad laiali Ilmalik ideoloogia (eelkõige haritlaste hulgas): Francis Bacon inglise materialismi rajaja. Teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Ettevõtlikkuse tähtsus, kaubandus, õigustas monopole, liigkasuvõtmist, koloniaalekspansiooni. Kodanlus, uusaadel. Kuningas valitsegu koos parlamendiga.
Levellerid John Lilburne Võrdsustajad · seisuslike privileegide kaotamine · isikuvabaduste kindlustamine Demokraatliku vabariigi taotlemine ,,Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt Üldine valimisõigus Tõelised levellerid ja digerid Tõelised levellerid Probleemid põllumajanduses · tarastamised · rüütliläänide kaotamine Põhiseisukohad · kõik inimesed on võrdsed · maa on ühine vara Digerid Gerrard Winstanley Kehvikute koloonia asutamine Saadeti laiali 1650. aastal Konservatism Edmund Burke Põhiideed · Traditsionalism · Inimolemuse ebatäiuslikkus · Ühiskonna rahulik areng · Oluline on eraomand · Töö on väärtus omaette Konservatiivne partei Revolutsiooni käigus tõusid juhtivaks independendid, kelle põhilise toetajaskonna moodustasid sõjaväelased ja ohvitserid. Nad koostasid konstitutsiooniprojekti, kuidas pärast revolutsiooni Inglismaad valitseda
projekt(üldine valimisõigus kõigile meestele al. 21. eluaastast). parlament ühekojaline, kuningavõim asendada vabariigiga. kõikide võrdsus seaduste ees; monopolide kaotamine; tarastamine-kogukondliku maakasutuse lõpetamine; rüütliläänide kaotamine-tekkis eraomand; talupoegadel siiski nigel seis; kujunes välja vasakpoolne suund tõelised levellerid kõik inimesed võrdsed ning ühtsed õigused maa kasutamiseks; üheks suunaks TL seas oli digerite liikumine, juhiks Gerrard Winstanley. olid rahumeelsed; esines ka ilmalikke ideoloogilisi suundi, mille esindajaist kerkis esile Francis Bacon(filosoof ja riigitegelane, inglise materialismi rajaja). Väitis, et teadmiste allikaks kogemused. oluliseks ettevõtlikkus, õigustas monopole, kunn valitsegu koos parlamendiga; John Milton luuletaja. kaitse trükivabadust, kaitses abielulahutust, pooldas parlamenti; Vastupidiselt arvas Thomas Hobbes-kaitses absolutistlikku kuningavõimu, eitas
oleks järgmised: · selgus ja lihtsus; · paindlikkus; · dünaamilisus; · töötajatele arusaadavus; · pidev tagasiside töötajatele. (Virovere 2004) Oluline on siinkohal ka ära märkida, et tulemusjuhtimise mõistet kasutatakse erinevalt ning ei olegi päris ühtset arusaama välja kujunenud. Sageli seostatakse seda ainult organisatsiooni eesmärkidest lähtuva juhtimisega (Winstanley, Stuart-Smith 1996; Hartog et al 2008). 2 TULEMUSJUHTIMISE ETAPPID Käesolevas peatükis vaatleme tulemusjuhtimise protsesse, mis moodustavad ühtse süsteemi ning mida võib vaadelda kui dünaamilist tsüklit mis on vahend organisatsiooni tulemuslikkuse suurendamiseks selgete sihtide kaudu. Tulemusliku juhtimise jaoks on organisatsioonis tähtis info vahetamine ja sisekommunikatsioon. (Virovere 2004) Tulemusjuhtimises rakendatakse mitmesuguseid mudeleid. Tuntuimad mudeleid on kaks.
eraomandusega · talupojad rentnikud ja põllutöölised · Liburne nõudis kogukonnamaade tagasiandmist · 1647 kujunes vasakpoolne suund nn tõeliste levellerite liikumine o Kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara · Üheks suunaks ka digerite likumine. o Juhiks Gerrard Winstanley o Rõhutasid rahulikku iseloomu ja hoidusid vägivallast ja teiste omandiõiguse rikkumisest Uus ideoloogia Francis Bacon (1561-1626) · Ründas Aristotelese filosoofiat · Väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment · Rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust, kaubanduse rolli · Õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni · Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga John Milton (1608-1674) · Inglise luuletaja
kaotamine parlamendi aktiga. Talupoegade olukorda silmas pidades oli levellerite juht Lilburne nõudnud tarastatud kogukonnamaade tagasiandmist, vaeste abifondi loomist jäätmaade arvel jms. Kujunes välja vasakpoolne suund nn tõeliste levellerite liikumine. Nende seisukoht: kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara. Üheks suunaks tõeliste levellerite seas oli digerite liikumine. Nende juht Winstanley tavatses oma vaadete põhjenduseks esitada tsitaate Piiblist. Digerid rõhutasid igati liikumise rahulikku iseloomu ning püüdsid hoiduda vägivallast ja teiste omandiõiguse rikkumisest. Uus ideoloogia. Francis Bacon Ilmalike ühiskondlik-poliitiliste teooriate põhiprobleemideks olid riigikord ja kodanike õigused. Bacon (1561-1626) oli filosoof ja riigitegelane. Lõpetas Cambridge'i ülikooli. Ta ründas teravalt
· "Corgito ergo sum" Mõtlen järelikult olen olemas. (=tuleb kahelda kõiges, usaldada enesemõistust) · Uskus mõistuse jõusse maailma paremaks muutmisel. Kes olid, mida tegid? John Lilburne oli levellerite ideoloogiline juht. Võrdsustamise idee: seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabaduse kindlustamine (usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus); ideaaliks demokraatlik vabariik. Gerrard Winstanley- digerite liikumise juht, olid rahumeelsed; hakkasid üheskoos ja võrdselt elades harima jää k/t maid. Denis Diderot oli prantsuse filosoof ja kirjanik, entsüklopedist. 1751 hakkas ilmuma entsüklopeedia, Denis Diderot toimetamisel. Kardinal Richelieu kuninga usaldusisik ja riigi tegelik valitseja. Pani alguse absolutismile.Ta oli esimene minister. Murdis kõrgaadlike võimu, lõhuti kindluseid, keelati duellid. Charles I (1625-1949) oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas 16251649
omandiidee kriitika üldise hüvangu seisukohast ja küsimus mõistlikust omandist. Eraomandi kriitika kasvas välja Prantsuse revolutsiooni võrdsuse põhimõttest. 3.1. Varase sotsialismi teooriatele oli iseloomulik võrdustav vaim, aga nad olid reeglina pööratud tagasi inimkonna kuldse ajastu poole (T.More, T.Campanella). Kodanlike revolutsioonide ajastul tekkinud sotsialistlikud teooriad seadsid eesmärgiks viia poliitilis-õiguslik võrdsus sotsiaalse võrdsuseni, eeskätt omandisuhetes (Winstanley Inglismaal Commonwealthi ajal, Babeuf Prantsusmaal Direktooriumi ajal - vt. õpik III, lk.185). 3.2. 19.sajandi I poolel kujuneb utopistlik sotsialism - H. Saint-Simon, Ch. Fourier Prantsusmaal ja R. Owen Inglismaal. Siin ei ole enam ihalust pöörduda kuldsesse ajastusse, vaid leitakse, et uus ja humaansem ühiskonnakord on võimalik vaid kõrgestiarenenud tootmise, demokraatlike vabaduste, teaduse jmt. alusel. 3.3. 1840. aastatel saab alguse marksistlik suund sotsialistlikus liikumises (vt
senistest taludest ära. Kuna paljude arvates ei olnud Lilburne'i nõudmised tarastatud kogukonnamaade tagasiandmist, vaeste abifondi loomist jäätmaade arve jms piisav, kujunes 1647. aastal välja vasakpoolnesuund nn tõeliste levellerite liikumine. Nende põhiseisukoht oli et, kõik inimesed sünnivad siia ilma võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara. Digerite liikumine oli üks tõeliste levellerite suund. Digerite juht oli Gerrard Winstanley. Digerid rõhutasid igati liikumise rahulikku iseloomu ja püüdsid hoiduda vägivallast ja teiste omandiõiguse rikkumisest. Lõplikult aeti nad laiali 1650. aastal. Hakkas kujunema mitu ilmalikku ideoloogilist suunda. Francis Bacon filosoof ja riigitegelane, inglise materialismi rajaja: ° Ta ründas teravalt Aristotelese filosoofiat ja leidis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus ja eksperiment.