Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
UUS NFT/Krüpto mäng on tulemas. Pane ennast kirja, et saada head kraami enne kui mäng välja tuleb. Teeni krüptot! TEE TASUTA KONTO Sulge
Facebook Like
Add link

"wgs" - 20 õppematerjali

wgs - 84 ellipsoidi alusel.
120
doc

Lühendite seletus

WEB Entities Emphasizing the WWW (Domain Name) [Internet] WEBDAV Web Based Distributed Authoring and Versioning WEBNFS Web Network File System [Sun] WEFT Web Embedding Fonts Tool [Microsoft] WELL Whole Earth 'Lectronic Link (BBS) WEP Wired Equivalent Privacy + Wireless Encription Protocol WFM Wired For Management [Intel] WFQ Weighted Fair Queuing [Cisco] WFW Windows For Workgroups [Microsoft] WGS Work Group System WHAM Waveform Hold and Modify [Microsoft] WHC Workstation Host Connection WHQL Windows Hardware Quality Labs [Microsoft] WIDEN Wideband Integrated Digital Enhancement Network WIFI (Wi-Fi) Wireless Fidelity WIKI Wikipedia (encylopedia) WIM Wireless Instant Messaging WIMP Windows, Icons, Menus and Pulldowns WIN 9.X Windows95Windows98 WIN...CE Windows Compact Edition [Microsoft] WINDBG Windows Debug...

Informaatika - Kutsekool
100 allalaadimist
9
docx

Spikker

Topograafiliste kaartide iseloomustus. Topograafiline kaart ehk topokaart on maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Topokaardi iseloomulikuks omaduseks on reljeefi kujutamine. Tavaliselt tehakse seda samakõrgusjoonte abil. Siiski ei tee reljeefi kujutamine kaardist veel kindlasti topokaarti. Topokaart on suuremõõtkavaline, nii et sellel saaks kujutada ka asulaid, vetevõrk...

Kartograafia - Eesti Mereakadeemia
69 allalaadimist
14
doc

Ülevaade Eesti olulisematest kaartidest

ÜLEVAADE EESTI OLULISEMATEST KAARTIDEST Geoinformaatika II referaat Tartu 2010 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Põhikaart...

Geoinformaatika - Eesti Maaülikool
75 allalaadimist
7
docx

GNSS arvestuse kordamine

Kirjeldage lühidalt GPS-satelliitide orbiite ja seda, millisel kujul orbiidi andmeid esitatakse. · GPS satelliidid tiirlevad keskmisel Maa orbiidil (MEO) 20200 km kõrgusel...

Gnss asukohamääramise alused - Eesti Maaülikool
82 allalaadimist
24
doc

Kartograafia

Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava...

Kartograafia - Eesti Maaülikool
136 allalaadimist
3
docx

GPS-i referaat

See võimaldab asukoha ja aja info kättesaadavuse ka halva ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa (või selle lähedal), kui on nähtavuses vähemalt neli satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti). See süsteem on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. G...

Arvutite lisaseadmed - Kutsekool
75 allalaadimist
2
docx

Eukarüootsete organismide genoomiprojektid

Eukarüootsete organismide genoomiprojektid (pärmid, eelloomad, hulkraksed) Pärmid: *Esimesena sekveneeritud eukarüoot Saccharomyces cerevisiae -pagaripärm (1996 a., 14 Mb, 16 kromosoomi, lisaks plasmiidid ja dsRNA viirused). Umbes 6340 geeni, 7% kodeerib mittetransleeritud RNA-d. Valke kodeerivaid ORF-e 5773 (25% nendest iseloomustamata). Geenide pikkus ca. 1.5 kb. Geenide kaugus ca 2 kb. Genoom väga ko...

Genoomika ja proteoomika - Tallinna Tehnikaülikool
19 allalaadimist
23
doc

Järjestuste võrdlemine, otsingud andmebaasidest (BLAST, FASTA, SW).

1. BLAST programmide kasutamine tundmatu valgujärjestuse identifitseerimiseks või sarnaste valgujärjestuste leidmiseks (http://www.ncbi.nlm.nih.gov/BLAST/). Programmide kasutamisel tutvuda tutorialite ja juhenditega!!! (http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Education/B...

Bioinformaatika - Tallinna Tehnikaülikool
35 allalaadimist
2
pdf

Geodeesia mõiste harud ja instrumendid

3 4 1. GEODEESIA Geomaatika Geodeesia ( kr. - Maa jagamine ) on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti Maa kuju ja suuruse...

Geodeesia -
29 allalaadimist
6
docx

Merekaartide ja teatmike korrektuur ja hoidmine laevas

Merekaartide ja teatmike korrektuur ja hoidmine laevas Korrektuuri p6hiprintsiibid · Paljud merekaartidel olevad navigatsiooniga seotud elemendid on pidevas muutumises · Maa ja merep6hja reljeef muutuvad suhteliselt aeglaselt · Navigatsioonim2rgid, faarvaatrid, veepealsed ja veealused ohud muutuvad kiiresti · Kuna kaarti ettevalmistus ja v2ljandmine v6tab 8ksja...

Merendus -
8 allalaadimist
13
doc

Genoomika kursuse kordamispunktid vastatud

Mis on ja mida uurib genoomika? Genoomika - teadus genoomide ehitusest. Genoomika uurib põhjusi, miks konkreetne DNA järjestus on evolutsioonis välja valitud (säilunud). Genoomika ülesandeks on mitte ainult teada konkreetse geeni ja selle produkti funktsiooni organismis, vaid ka kõikide geenide, nende produktide, funktsioonide ja regulatsiooni...

Genoomika ja proteoomika - Tallinna Tehnikaülikool
69 allalaadimist
120
pdf

Optional use of ECDIS

To avoid possible confusion the word “official” has been used as a prefix to ENC in this document. Official ENCs have the following attributes: • ENC content is based on source data or official charts of the responsible Hydrographic Office; • ENCs are compiled and coded according to international standards; • ENCs are referred to World Geodetic System 1984 Datum (WGS84); • ENC content is the responsibility of the issuing Hydrographic Office; • ENCs are issued only by the responsible Hydrographic Office; and • ENCs are regularly updated with official update information distributed digitally. See section “Meeting carriage requirements for ECDIS” below and Annex III for further details. Facts about chart carriage reguireme...

Merendus -
6 allalaadimist
42
docx

Geoinfosüsteemid

Kartograafiline projektsioon - matemaatiline algoritmide süsteem, mille abil kantakse kumera pöördellipsoidi pinnalt geograafilised koordinaadid tasapinnale. Aluseks on seega ellipsoid, mis määrab ära kõik muu. Hetkel kasutatavad tuntumad ellipsoidid: WGS 84 - World Geodetic System 1984 - sellel tugineb GPS ja kasutatakse üsna laialt (varasemad näiteks NAD27 jm) GRS 80 - Geodetic Reference System 1980 - sellel põhinevad enamus suuremõõtkavalisi Eesti kaarte (viimasest ajast) Paljudes piirkondades kasutatakse nn referentsellipsoide, mille kese on parema tulemuse huvides pisut nihutatud. 13. Projektsioonide jaotamine (erinevad viisid: polaar-, kald-, õigepindsed, silindrilised). 1. Proijtseerimisvi...

Geoinfosüsteemid - Tartu Ülikool
27 allalaadimist
30
pdf

Silinder siirdepinnana, silindrilised projektsioonid.

Eestis kasutusel rahvusvahelise koostöö tasemel sõjanduses. UTM on NATO standard. On aluseks kaitsejõudude 1: 50 000 mõõtkavas kaartidele. UTM koordinaatvõrk jaotub 6o pikkuskraadi tsoonideks ja 8o laiuskraadi vöönditeks. Eesti asub kahe tsooni ulatuses. Parameetrid: • Ellipsoid – WGS-84 • Tsoon 34, telgmeridiaan Lo=21o00` • Tsoon 35, telgmeridiaan Lo=27o00` • Lähtepunkt: 34 B0=00o00` ja L0=21o00` 35 B0=00o00` ja L0=27o00` • Lähtepunkti ristkoordinaadid: 34 x0 = 0 m ja y0 = 500 000 m 35 x0 = 0 m ja y0 = 500 000 m...

Geoinfosüsteemid - Tartu Ülikool
20 allalaadimist
20
pdf

Kartograafia eksamiküsimused

Selgita kartograafilise projektsiooni mõistet. Lk.12 Kartograafiliseks projektsiooniks nimetatakse Maa pinna või selle osa kujutamist kaardil ettenähtud üldises mõõtkavas ja teatud matemaatiliste seaduspärasuste kohaselt. Maa pind on geomeetria seisukohast väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid...

Kaardiõpetus -
23 allalaadimist
6
docx

Kartograafia eksamiküsimused

Samal meridiaanil paiknevail punktidel on ühine geograafiline pikkus.Meridiani tasapind moodustab loodjoonest ja on parallelne maakera pöörlemisteljega. Parallel - kujutletav ekvaatoriga rööpne ringjoon maakera pinnal; kõigil ühe paralleeli punktidel on sama geograafiline laius. 6.Kaasaja tähtsamad ellipsoidid WGS-84 GRS-80 7.Sfäärilised polaarkoordinaatid (φ,Λ) kasutatakse väikeste mõõtkavade juures. Proektsiooni poolus ei ühti geogr poolusega. Ja maa loetakse sfääriks z- zeniitkaugus P-geogr poolus Q- sfäärisile polaarkoord poolus PG geogr algmeridiaan QC- punkti C vertikaal QP sfäärilise polaarkoord algmeridiaan 8.Projektsiooni pikkuste mõõtkava Projektsiooni joonelisi elemendi ds’ suhet vastava...

Kartograafia - Eesti Mereakadeemia
17 allalaadimist
4
docx

Lennutransport KT 2

Mis tähendab lühend MTOW? Maximum takeoff weigt ehk õhusõidukile määratud maksimaalne lubatud stardimass. 2. Millised on lennuliiklusteeninduse peamised tuluallikad? Marsruudi navigatsioonitasu N = p x d x w, kus N ­ Marsruudi navigatsioonitasu kahe kohaga peale koma (EUR); p ­ marsruudi navigeerimisteenuse tasumäär ühiku kohta (p=xx,xx EUR); d ­ teekonnategur, mis on 1/100 or...

Lennutransport -
3 allalaadimist
56
xls

Kõrgem geodeesia, kõik kodused tööd lahendatud. Vello Kala

8 Y'3= 271248.4 X'2 = 178170.7 Y'1= 270756.0 X'3 = 177411.800 Ym= 270909.9 Ym2= 271002.2 Hm = 60 Rm = 6387952 206264.806 Rk = 6387521 m Xk = 6503225 m summa delt 0.0227277 Kõrgema geodeesia IV iseseisev töö Üleminek Krassovski ellipsoidilt WGS-84 koordinaatidele Andmed: B = 59º00´00,00´´ L = 25º00´00,00´´ H (m) = 100 Telgmeridiaan 24º KRV = ± 0,3 m 1. Üleminek geodeetilistelt koordinaatidelt geotsentrilistele ruumilistele koordinaatidele a N= = 6393986.860430 m √ 1−e2 sin2 B X...

Kõrgem Geodeesia -
14 allalaadimist
18
docx

Kõrgem geodeesia 1. kontrolltöö

 Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e  sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on  geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused?  Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS­84, GRS­80. (?WGS­72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise  meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid  ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a(1­e2sin2B)0,5 , a­pikem  pooltelg, e­eksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1­e 2)(1­ e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu  põhimõtteline skeem.  6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste  meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga.  Polügonomeetria eelised: *Tringulatsiooni ja trilateratsiooni ees – üldjuhul vaid  2 suuna nähtavuse tagamise vajadus, hea kohaldatavus maastikuga ja vajadus  suhteliselt madala pealisehituse järgi. *GPS ees – lihtsam kasutatavus kõrge või  tuheda hoonestusega aladel jt kohtades, kus taevas on varjatud, aga maapealne  vaateväli ei ole kinnine. Polügonomeetrias on odavam aparatuur  Polügonomeetria puudused: *võrreldes tringulatsiooniga – võrgu lõdvem ehitus ja väiksem tingimuste arv tasandamisel *võrreldes GPS meetodiga – samad kui  eelmisel juhul ja lisaks väiksem täpsus. Pikliku polügonomeetriakäigu eelis,  võrreldes kõvera käiguga: võimalus eristada nurga­ ja joonemõõdu vigade  mõju, mida kasutatakse tehtud tööde analüüsil ja käigu rangel tasandamisel 7) Milline on kõrgema geodeesia definitsioon?  Kõrgem geodeesia on teadus, mis tegeleb Maa kuju, mõõtmete,  gravitatsioonivälja ja geodünaamiliste nähtuste uurimisega, riiklike geodeetiliste  põhivõrkude rajamisega jms.  8) Loetle 5 tähtsamat nurgamõõtmise üldnõuet:  1. Nurgamõõtmisi tuleb sooritada võrdsete ajavahemike järel; 2. Instrument tuleb asetada statiivile nii mitu minutit enne mõõtmiste algust, kuimitu kraadi ta temp.  erineb välis.tempist; 3. Alidaadi ja pikksilma kinnituskruvisid ei tohi kinnitada liiga  tugevasti; 4. Lõplik suunamine tuleb sooritada suunamiskruvi sissekeeramisega;  5. Suunamiskruvi ei tohiks olla oma tööpiirkonna lõppu keeratud, iga kahe­kolme  võtte järel tuleks see reguleerida keskasendisse. 9) Loetle vähemalt 5 Struve (ringvõtete) meetodi nõudest: 1. Enne esimest  poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis  esimesele märgile  ja seada limbile algsuuna lugem; 2. Algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund (enamasti põhja­või  kirdepoolne); 3. Esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja  võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta; 4. Pikksilm suunatakse järjekorras  päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele  punktile (horisondi lugemine). Lugemite erinesvus esimesel punktil näitab  instrumendi püsivust poolvõttes; 5. Kui pikksilm liikus juhuslikult üle märgi,  keeratakse edasi terve ring. 10) Millised on kõrgema geodeesia aine 3 põhisuunda? 1. Põhilised  geodeetilised tööd; *klassikalised plaanilised põhivõrgud­ triangulatsioon,trilateratsioon ja polügonomeetria: *sateliitgeodeesia meetodil  rajatavad plaanilised põhivõrgud: *kõrgtäpne nivelleerimine, 2. Sferoidiline  geodeesia; 3. Teoreetline geodeesia. 11) Millised on polügonomeetria nurgamõõtmiste põhilised vigade allikad? 1. tsentreerimisviga;  2. Reduktsiooniviga; 3. Vahetu mõõtmisviga;  4. Instrumentaalne viga; 5. Välistingimustest tingitud viga; 6. Lähteandmete viga. 12) Loetle välistingimustest põhjustatud vead nurgamõõtmisel: 1.  Refratsioon: vertikaalne ja horisontaalne. (Valguskiir püüab läbida õhedamaid  õhukihte.Enamasti kuni 0,7” aga võib ka kasvada suurusjärgu võrra. Mõju  vältimiseks mõõtmised sooritada ISOTERMIA ajal, jõed ja orud „lõigata” risti ning järved ja niisked nõod –sümmeetrilislt; ei tohi olla vaatekiire lähedal kuumenenud pindasid); 2. Kujutise kvaliteedi halvenemine (tolm,suits,veeaur,valgustus,kontrast);3.  Kujutise võbisemine (ei tohiks ületada 2” st. 0,1 bisektorit); 4. Instrumendi temperatuuri muutus; 5. Aluse vajumine. 13) Mis on geodeetilised algandmed?   Valitud punkt, kus määratakse max. täpsusega astronoomilised koordinaadid ja  teatud lähtesuuna astronoomiline asimuut ning loetakse need ühtlasi  geodeetilisteks koordinaatideks ja asimuudiks. Selle punkti normaal­voi  ortomeetriline kõrgus on geodeetiline kõrgus. 14. Instrumentaalsed vead nurgamõõtmisel: kollimatsiooniviga, pikksilma  pöörlemistelje kalle, ümberfokuseerimise viga, limba ja alidaadi ekstsentrilisusest tingitud viga, limbi jaotiste ebavõrdsusest tingitud viga, teodoliidi vertikaaltelje  kalle. Instrumentaalne viga paeks võrduma instrumendi juhendis toodud nominaalse  väärtusega, millele lisanduvad justeerimise ebatäpsused ja teatud  määtmistingimused. 15. Instrumentaalsed vead mis kaovad tööl kahe poolvõttega. Poolvõtetes  on kolimatsioonivea mõju vastandmärgiline ja seega elimineerub. Pärast seda,  arvestades, et nurga haarade suundade võrdsete seniitkauguste puhul on nurga  väärtus kolimatsioonivea mõjust vaba. Limbi ja alidaadi ekstsentrilisusest  tingutud viga. Tänapäeval instrumentide valmistamise tehnilise taseme puhul  on viga viidid miinimumi. Selle jääkväärtus kaob kahe poolvõttega. 16. Punkti geodeetiline laius B on nurk selle punktis moodustatud ellipsoidi  normaali ja ekvaatori tasandi vahel ( põhjalaius PL, lõunalaius LL). Punkti  geodiitiline pikkus on kahetahuline nurk geodeetilise algmeridiaani ja selle  punkti meridiaani tasandite vahel. 17. Joonemõõtmise iseloomustus statiividel invartraadi abil statiivide  asukohad märgitakse mõõdetava joone trassile teodoliidi ja trossi abil iga 24 (48) meetri järel. Esimene statiiv, millel asetseb teodoliit, peab olema tsentreeritud  täpselt polügonomeetriapunktile. Pärast kõigi selle komplekti statiivide  paigaldamist eraldatakse teodoliit kolmjalandist ja asetatakse viimase  paigaldatud statiivi kolmjalandisse, mille järel samad töötajad asuvad  statiividevahelisi kõrguskasve nivelleerima ja seejärel vabanevaid statiive ümber  paigutama. Pärast esimese kahe statiivi nivelleerimist asub ülejäänud meeskond  mõõtma kaugusi. Selleks paigutatakse esimese statiivide paari kolmjalanditesse  vertikaalteljemärgid M (joonis). Plokkseadised paigutatakse nii, et skaalad St ja  Se asuksid nende märkide kohal. Mõõtmiste juhi korralduse peale tehakse  üheaeglaselt skaalalugemid T ja E 0,1 mm täpsusega ( interpoleerides silma järgi millimeetri kümnendosi). Seega kaugus märkida vahel  l = lo+ (E+T). Mõõtmisi  korratakse veel 2 korda, nihutades eelnevalt skaalasid mõned millimeetrid edasi  või tagasi. Kui mõõtmisi kasutatakse 1. või 2. järgu polügonomeetrias, ei tohi  kolme mõõtmistulemuse erinevused ületada 1,0 mm, täpsematel mõõtmistel –  0,3mm. Mõõdetakse temperatuur 1 ºC täpsusega.  18. Iseloomult sarnased vead. Kollimatsiooniviga, pikksilma pöörlemistelje  kaale ( vea iseloom on mõneti sarnane kollimatsiooniveaga ja avaldub mõõtmisel koos viimasega, kuid on rohkem mõjutatud seniitkaugusest) ja  ümberfokuseerimise viga ( mõjub sarnaselt kolimatsiooniveaga, sest  ümberfokuseerimisel muutub mõnevõrra viseerimistelje asend ja sellega seoses  ka kollimatsiooniviga). Nimetatud veast hoidumiseks peaksid  polügonomeetrikäigu joonepikkused olema võimalikult võrdsed.  19. Parandeid mis kasutatakse joonemõõtmisel invartraadiga. Neid  parandeid viiakse mõõtmistulemustesse: ­ Kompareerimisparand ­ Temperatuuriparand, mis arvutatakse valemiga ∆ lt = α lo (t­ to)+β lo (t²­ t²o),  kus α on joonpaisumistegur, β joonpaisumise ruuttegur ( kasut kõrgtäpsetel  mõõtmistel), mis määratakse iga traadi jaoks eraldi spetsiaalsete uuringutega, lo  traadi nominaalpikkus, to kompareerimistemperatuur, t mõõtmistemperatuur ­ Kaldeparand, mis leitakse valemiga ∆ l h = ­ ∆h²(2 l )­ h²*²  (8 l³) kus: ∆h on  kõrguskasv statiivide vahel, l statiividevaheline kaugus. Referentsellipsoidile ja projektsioonitasandile viimase parandid.  20) Selgita loodjoone kõrvalekalde mõistet. Geoidi ja ellipsoidi pinnad ei ole parallelsed, siis ei ole parallelsed ka loodjooned  ja ellipsoidi narmaalid, st nad moodustavad nurga, mida nim loodjoone  kõrvalekaldeks. Loodjoone kõrvalekaldeid otseselt mõõta ei saa ja nende  väärtused määratakse näiteks kas raskuskiirenduse gravimeetrilise mõõtmise  abil või geodeetiliste ja astronoomiliste koordinatide võrdluse abil. Nurka u ellipsoidi  normaali ja joodjoone vahel nim. loodjoone kõrvalekaldeks.  Eristatakse absoluutset ja suhtelist kõrvalekallet. Loodjoone absoluutseks kõrvalekaldeks punktis M nim. nurka n1 üldise  maaellipsoidi normaali Mn1 ja loodjoone Mg vahel. Loodjoone suhteliseks kõrvalekaldeks nim. nurka u2 referentsellipsoidi normaali  Mn2 ja joodjoone Mg vahel.      21) Loetle vead, mis esinevad joonemõõtmisel invartraadiga.  Joonemõõtmisel invartraatidega mõjuvad järgmised vead: ­ kompareerimisviga  ∆1  ­ viga, mis on tingitud statiivide hälbest joone sihilt ∆2 , ­ mõõduvahendi looga ja  venimise viga ∆3  ­ tuule mõju ∆4 , ­ kaldeparandi määramise viga δ5  ­ temperatuuriparandi määramise viga δ6 ,­ statiivide ebakindlusest tingitud viga δ7, ­ vahetu mõõtmisviga δ8 22) Millest oleneb valguse kiirus õhus ja millised õhu seisundi parameetrid  määravad selle suuruse? Valguse kiirus sõltub õhu tihedusest; tihedust  mõjuvad temperatuur, niiskus, rõhk 23. Milleseid parandeid arvestab elektrontahhümeeter joonemõõtmisel? Joonemõõtmisel elektrontahhümeetriga kasutatakse järgmised parandeid: 1) C­  etaloneerimisparand (nullpunkti parand või instrumendi konstant), 2) dDp­  õhurõhust tingitud parand, 3) dDe­ keskkonna niiskusest tingitud parand, 4) dDt­  temperatuurist tingitud parand, 5) dDh­ joone kaldeparand, 6) dDpr­  prismaparand.  24) Nimeta kaks põhilist gravimeetri tüüpi. Vedrugravimeeter (vähe täpne,  kasutataksse väljas), pendelgravimeeter (statsionaarne). 25) Kuidas peaks toimuma polügonomeetriakäigu sidumine ideaaljuhul?  Polügonomeetriakäigu sidumine kõrgema järgu geodeetilise võrkuga toimub  käigu punktide koordinatide ja joonte direktsiooninurkade leidmiseks. Täpseim  sidumine saadakse külgnevatest lähtesuundadest mõõdetud nurkade abil.  Tänapäeval kasutatakse põhiliselt polügonomeetriakäigu sidumise kolm  meetodit: 1. Sidumine baaspunktide ja suundadega, kusjuures ideaaljuhul  kasutatakse külgnevaid suundasid. 2. Koordinaat­ e. pimesidumine. 3. Sidumine  mitmekordse vastulõikega ja seinapolügonomeetria. 26. Millised on polügonomeetriakäigu koordinaatmeetodil sidumise  puudused? Põikvead võivad jääda avastamata, nurgad jäävad tasandamata  (täpsus oluliselt langeb). 27. Selgita vastulõike ohtliku ringi mõistet. Mis juhtub, kui määratav punkt  on ohtlikul ringil või selle vahetus läheduses? Nurgalise vastulõike korral  mõõdetakse määratavs punktis suunad vähemalt kolmele lähtepunktile.Tuleb  jälgida,et lõikenurgad ε ja β ei oleks alla 30o ja üle 150o. Samuti ei tohi summa  B+β+c asuda piirides 160o­200o, st määratav punkt ei tohi astseda lähtepunkti  läbiva ohtliku ringi läheduses. Vastulõikele omased puudused­sõltuvus  meteoroloogilistest tingimustest mõõdistamine pole võimalik, kui tugipunktid  asuvad suurtel kaugustel,mõõdistamine nõuab tihedamat punktivõrku kui  otselõige. 28. Mis on seinapolügonomeetria eelis? Milliseid seinapolügonomeetria  märkide süsteeme kasutatakse? Mis on seinapolügonomeetria puudus?  Eristatakse konsool­ ehk ülekandevardaga märke ja reeperilaadseid  märke.Viimaste puhul rajatakse käik piki abipunkte,kusjuures kasutatakse kahe­  ja kolme­märgilisi süsteeme.Saab kasutada ka reeperina. 29. Kuidas oleneb trigonomeetrilise nivelleerimise refraktsiooniviga joone  pikkusest (matemaatiliselt)? Refraktsiooni mõju on võrdeline vaatekiire pikkuse ruuduga. 30. Kuhu on suunatud geodeetilise joone nõgusus põiksilindrilises  projektsioonis,aga Lambert­Est projektsioonis? Põiksilindrilises  projektsioonis – telgmerediaani poole, Lambert­Est projektsioonis – Eesti  keskparalleeli poole 31. Joonesta püramiid, lihtsignaal, liitsignaal.  32. Tee triangulatsiooniahela joonis ja näita baaskülg, vahekülg, sidekülg,  vahenurk ja sidenurk.   c­vahekülg, S­sidekülg, A,B­sidenurgad, C­vahenurk 33. Joonista triangulatsiooni põhilised kujundid koos nim­ga.              geodeetiline nelinurk      tsentraal süsteemid 34. Millised triangulatsioonivõrgu elemendid mõõdetakse, aga millised ja  millise valemi abil arvutatakse?Triangulatsioonis mõõdetakse lähtekülje  asimuut ja vastuasimuut ning otspunktide koordinaadid. Koodinaadid hiljem  arvutatakse geodeetilsteks (A=α­(λ­L)sinφ). Sideküljed ja –nurgad nig vaeküljed  ja –nurgad arvutatakse siinuslause abil  35. Millised trilateratsioonivõrgu elemendid mõõdetakse, aga millised ja  millise valemi abil arvutatakse?Trilateratsioonis mõõdetakse kolmnurkade  küljeikkusi. Nurgad arvutatakse koosinuslausega  cosA=  36.Selgita riikliku kõrgusvõrgu põhiülesannet.Mis on kordusnivelleerimise  põhjus ja milline on selle sagedus? Riiklik kõrgusvõrk kindlustabkogu riigi  ulatuses ühtse ja täpse kõrguste süsteemi, mis on aluseks topograafiliste  mõõdistamisele, geodeetilistele mõõdistamisele ja teaduslikule uurimistööle.  Kordusnivilleerimine on vajalik sellepärastet maakoore tõusude ja languste tõttu  muutuvad reeperite kõrgused. I klass – 20...25a, II klass – 30...35a 37.Millised on riiklike ja kohalike nivelleerimisvõrkude kaks põhierinevust?  Kohalikud võrgud on väiksemad, riiklikud kasutavad gravimeetrilisi parandeid. 38 Mis võetakse uute ja olemasolevate....? I Ja II klassi uute ja olemasolevate käikude sidumiseks lülitatakse rajatavasse  k’iku üks olemasoleva käigu reeper, kusjuures tuleb sooritada viimase reeperiga  külgneva olemasoleva sektsioni kordusnivelleerimine. I klassi puhul loetakse  sektsiooniks käigu lõiku alates seotavast fundamentaalreeperist kuni selle  naaberfundamentaalreeperini, aga II klassi sidumisel I klassi käiguga – käigu  lõiku fundamentaalreeperist kuni selle ligema seina­ või pinnasereeperini. 39.Nimeta kolm tingimust,mida peab pinnasereeperi asukoht kindlustama?  Reeperi seisundi jäävus (püsivus), reeperi ülesleiatavus ja juurdepääsetavus,  reeperi säilitavus. 40.Millised on soovitatud pinnasetingimused pinnasereeperi asukohale?  Soovitavad pinnasetingimusedpinnasereeperiasukohale: kaljupinnas või  kõrgemad kohad jämedateraliste liivapinnastega; põhjavee sügavusel vähemalt  3­4 m; põldudest eemal; vältima karsti ja pinnaseroome alasid ning kohti kus on  oodata mäe­, ehitus­ või põllumajandustöid.  41. Loetle reeperite neli põhitüüpi: Põhja­, fundamentaal­ , pinnase­,  seinareeperid. 42.Millisel juhul kasutatakse riiklikes kõrgusvõrkudes  fundamentaalreepereid?Fundamentaalreeperiga kindlustatakse I ja II klassi  nivelleerimiskäikude sõlmpunktid. 43.Nimeta kaks igasuguse traditsioonilise kõrgtäpse nivelliiri põhilist  tehnilist näitajat......? Kõrgtäpse nivelliiri tehnilised näitajad: 1 – nivelliiri  pikksilma suurendus, 2 – ühe km kahekordse käigu keskmine ruutviga;  vesiloodiga puhul – vesiloodi jaotuse väärtus; kompensaatornivelliiri puhul –  kompensaatori KRV. 44.Selgita kõrgtäpse nivelliiri tasaparalleelplaadi ülesannet?******  Tasaparalleelplaadiga võib täpsustada vesiloo lugemit, pöörates plaati et tõsta  või langetada vaatekiirt 5 mm piiridesd. 45) Millised välistingimused võivad mõjuda halvavalt digitaalnivelliirile? Kui suur osa digitaalnivelliiri pikksilma vertikaaldiameetrist peab olema  hõivatud koodlati kujutisega? Õhu virvendus võib mõjutada lati kujutise  kontrasti ning lõppeda lokaalsete moonutustega. Mõõtmistäpsusele mõjuvad  samuti halvasti okste ning lehtede varjud latil eredas päikesepaistes ja otse  objektiivi suunduv päikesevalgus. Ka  lähedal asuvate mehhanismide tööst või  tuule mõjust tingitud kompensaatori vibratsioon võib mõjuda korrelatsioonile. 80% peab olema hõivatud koodlati kujutisega ja kaugustel kuni 5m peab  ribakood olema nähtav terves vaateväljas ehk 100%. 46) Loetle invarlati põhikontrollid(6). Kontrollitakse:1)vedru pinget­enne  välitöid 2)lati läbipainet­ 2korda kuus 3)lati vesiloodi­ kaks korda päevas 4)lati  talla tasasust ja pikitelje ortogonaalsust 5)lati tuleb kompareerida komparaatoril  või kontrolljoonlaua abil  kontrollida põhiskaala jaotist 6)nullpunkti kõrguste  erinevust­ kontroll kord aastas enne välitööde perioodi 47) Milleks vajab nivelliiri kompensaator dempferit? Nimeta dempferi kolm  põhiliiki. Milline nähe mõjub halvavalt kompensaatori tööle? Et pendlite  võnkumise sumbumiseks kulub palju aega, kasutatakse nivelliiride puhul  sumbumise kiirendamiseks eri seadet, mida nimetatakse dempferiks. Võib  kasutada õhk­, vedelik­, magnet­ jt. dempfereid. Kompensaatori tööle võib  halvavalt mõjuda vibratsioon. 48) Milliseks kolmeks liigiks jaotatakse kompensaatorid tegevusprintsiibi  poolest? Tegevusprintsiibi poolest jaotatakse kompensaatorid kolme tüüpi (kus  viseerimistelg Z´Z moodustab horisontaalsuunaga...

Kõrgem Geodeesia -
8 allalaadimist
4
doc

Kõrgem geodeesia/hüdrograafia 1. kt vastused

satelliidi raadiusvektor katab võrdse ajaga e’2=(a2-b2)b2. Polaarlapikuse ja ekstsentrilisuse seos Airy ellipsoidil rakendatud Inglismaa kaardisüsteem võrdsed pindalad. Sellest järeldub – mida avaldub valemiga: e2=2 α- α2 UKTM; ellipsoidil GRS-80 Rakendatud Eesti suurem on trajektoori ekstsentrilisus, seda 6. Kirjelda taustsüsteemi WGS-84. WGS-84 on baaskaart TM Balti) ja puutujasilindrit kasutav rohkem muutub satelliidi kiirus traektooril. ülemaailmne ruumiliste geotsentriliste koordinaatide Gaussi-Krügeri projektsioon( näiteks Krassovski 34. Kepleri 3 seadus- Planeetide süsteem alguspunktiga Maa masskeskmes. Z-telg on ellipsoidile rakendatud 60 tsoonidest koosnev tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu Maa pöörlemiste...

Kõrgem Geodeesia -
4 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun