Walter Scott (1771 1832) Sir Walter Scott oli soti kirjanik. Tuntud kui ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Kirjutas ka luulet ja näidendeid. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" on mõningaid autobiograafilisi jooni (vana kaupmehena kujutas oma isa). Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu säilitas kirjanik kogu eluks.
Tallinna Ühisgümnaasium Walter Scott "Talisman" referaat koostas: Anni Pähna juhendaja: Heli Ojat Tallinn 2010 Walter Scott- elu ja looming Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas kakskümend üheksa maailmakuulsat romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" vana kaupmehe, mr. Osbaldistone'i isikus kujutas kirjanik oma isa, kuna noores Frank Osbaldistone'is, kes on jutustuse mina-kangelaseks, on mõningaid autobiograafilisi jooni. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges
5) Ajalooline romaan sai alguse sotimaal väikses külakeses, mida hakkasid külastama paljud kirjanduslikud kuulsused. Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil läheb W. Scott üle proosale ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scott ei kujutanud oma romaanides kaasaega
7. Huvitavaid tsitaate teosest Äraandlikkus asub harva koos vahvusegaemiir Kõrbes ei kohta sõpraidamaa vanasõna Kuulad franki, kuuled muinasjuttuemiir Mehe poolehoid annab naisele ilu ja armsuse, nagu oja ei sädele enam, kui päike ta peale ei paista emiir Saladused on taeva pitseeritud laekad, aga mõistatus võib abinõusid leida laeka avamiseksori 8.1. Teised teosest Charles Mills (17881826), kes kirjutas Ristisõdade ajaloost, võttis Scotti sissejuhatuses kirjutatud väidet solvanguna, et Edith Plantagenet on tegelikult olemas olnud. Ta soovitas kirjanikul tuua tõestus oma väitele ja süüdistas Scotti lugejate eksitamises. The Quarterly Review kiitis Talismani hiilgust ja efekti ning tõlgendust. The Edinburgh Magazine kiitis kirjeldust, väljendusviisi ja kostüüme, kuid kritiseeris idamaiste teemade liigtarvitamist. Romaan olevat olnud liiga
Vastupidiselt P-le ei pidanud ta oma noorusaegadel kirjutatud luulet piisavalt heaks et seda avaldada. Tuntumad:"Oleg", "Litviuka", "Meie aja kangelane" 5. Ajalooline romaan sai alguse otimaal vikses klakeses, mida hakkasid klastama paljud kirjanduslikud kuulsused. Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani anri looja. Ta kirjutas enam kui kakskmmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil lheb W. Scott le proosale ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kige vrtuslikuma osa tema loomingulisest prandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrosei legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scott ei kujutanud oma romaanides kaasaega
Sentimentalismi tundelisus mõjus tollal väga värskelt ja elulähedaselt. Inglise Romantiku William Blake William Wordsworth Samuel Taylor Coleridge Robert Southey George Gordon Noel Byron Percy Bysshe Shelley John Keats Walter Scott Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" vana kaupmehe, mr. Osbaldistone'i isikus kujutas kirjanik oma isa, kuna noores Frank Osbaldistone'is, kes on jutustuse mina- kangelaseks, on mõningaid autobiograafilisi jooni. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu
Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 Minu töö on lühiülevaade kirjanik Walter Scotti elust ja loomingust ning teosest ,,Talisman''. .....................................................................................................................................................2 1. Walter Scotti elu ja looming...................................................................................................3 2. Lühiülevaade teosest ,,Talisman''...........................................................................................3 2.1 Teose probleemistik..........................................................................................................4 3. Autori peaidee......................................................................................................
2. luuletusi, mis meenutavad lüürilisi novelle(,,Vang", ,,Naaber") 3. allegoorilisi peisaaze(,,Pilved", ,,Mänd", ,,Kalju") Lermontovi psühholoogilise analüüsi meetod rajas teed vene XIX vajandi teise poole realistlikule proosale. Walter Scott(1771- 1832) Scott on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui 25 maailmakuulsat ajaloolist romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeesias esikoha noorele Byronile ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased",
7. Huvitavaid tsitaate teosest "Kõrbes sõpra ei kohata." (idamaa vanasõna) "Teadus on võimu ema." (el Hakim) "Ei ole mõistlik vaadata tagasi, kui reis ees seisab." (el Hakim) "Inimesed pole alati need kellena paistavad," (Shiirkoof) 8.1. Teised teosest Oma elu viimasel rahulikul tööaastal, 1825. aastal, katsetas kirjanik uue teemaga ristisõdijate teemaga. Samal ajal valmiski romaan "Talisman" (e.k. 1932), mis oli omal ajal erakordselt populaarne. Romaan räägib 3. ristisõja sündmustest 11891192 aastal, millest võtsid osa Saksa Rooma riigi keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisõda. Scott,W.1995.Talisman.Tallinn:Perioodika "Talisman" on raamat, mida on mõttekas lugeda mitu korda, et hinnata süzee sügavust, teemat ja eesmärki. Teos pakub meisterlikku pilguheitu seadustele ja armuandmisele, õiglusele ja
Ta oli introvert. Väikesest peale ta maalis ja luuletas. 1828 pannakse ta ülikooli aadlipansioni (humanitaarse vaimsusega internaatkool) ja samal aastal hakkas luuletama. Kui pansion tavagümnaasiumiks muudeti, esitas Lermontov avalduse koolist lahkumiseks. 1830 esitas ta avalduse ülikooli astumiseks filosoofia teaduskonnas. Õpingud teda eriti ei huvitanud, rohkem meeldis talle teistega suhelda ja varsti avaldas ajalehes oma esimese luuletuse, millega kaasnesid vastuolud õpetajatega. 1832 pidi ta probleemide tõttu koolist lahkuma ning kolis vanaemaga Peterburgi, kus ta sõjaväeohvitseriks saada tahtis. Ta astus eliitkaardiväe ratsaväkke. Õppis ratsaväe koolis ja elas kahepalgelist elu. Seetõttu ei avaldanud ta midagi, aga kavandas uusi teoseid. Loomingusse suhtus erakordse rangusega ja hoidis pikka aega loomingut trükis avaldamast. 1837 otsustas kirjandusse astuda ja avaldada luuletus Puskini ajakirjas, aga Puskin suri ja see oli talle suureks sokiks
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
