1. NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. ...
õigused. 2) Nimeta lepingu üldtunnused. Lepingu üldtunnusteks loetakse:  õiguslik dokument  koostatud seaduslikus vormis  kaks või enam poolt  suunatud õiguspädevate toimingute tegemisele  koostatud seaduslikus vormis  õigused ja kohustused on varalised  tekitab, muudab või lõpetab poolte õigusi või kohustusi  reguleerib eraõiguslike suhteid 3) Kust leiad võõrandamis-, kasutamis- ja teenuse osutamise lepingute üldregulatsiooni (missugusest seadusest)? Võlaõigusseadusest, mis on kättesaadav Riigiteataja koduleheküljel. 4) Nimeta 3 võõrandamislepingut, 3 kasutamislepingut ja 3 teenuse osutamise lepingut. Too konkreetsed näited. TEENUSE OSUTAMISE VÕÕRANDAMISLEPING KASUTAMISLEPING
avaliku korra, heade kommetega või rikuks teiste isikute õigusi. Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu (VÕS § 6) põhimõttest, need rajanevad eelkõige headel kaubandustavadel. Võlaõigussuhtes loetakse mõistlikuks (VÕS § 7) seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (kuidas keskmiselt teised sarnased isikud mingis olukorras toimiksid). See on üks võlaõiguse keskseid mõisteid. Võlasuhte liigitus. Võõrandamis, kindlustus, kompromissileping jne. nendest tuleb kirjutada. 1. Tehingulised ja seadusest tulenevad võlasuhted. Tekkealuselt liigitatakse võlasuhteid tehingulisteks (lepingulised võlasuhted) ja seadusest tulenevateks (lepinguvälisteks võlasuheteks). Tehinguliste võlasuhete liigituse peamine alus on tehingu poole või poolte eesmärk, mida tehinguga soovitakse saavutada. Tehingu eesmärk võib muutuda oluliseks juhul, kui see ei ole kooskõlas heade kommete või
võtab kohustuse asi ule anda ja omand ule kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb muuja asja omanikuks. Ostjal tekib aga muugilepinguga õigus nõuda asja uleandmist ja omandi ulekandmist. Kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta õigusemuudatust Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Iga õigus ja kohustus eraldi ule anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja tehingus võõrandamis- lepingule lisaks sõlmida ka kinnisasja ulekandmise leping. Ühekülgsetes tehingutes on kohustused vaid uhel tehingu poolel. Nii on uhekulgseks tehinguks nt. kinkeleping. Vastastikustes tehingutes on kohustused mõlemal poolel. Kõige tuupilisemaks vastastikuseks lepinguks on muugileping, millest tekib muujal kohustus anda ule asi ja ostjal kohustus asi vastu võtta ja selle eest maksta. 18. Nimeta ja iseloomusta tehingu vorme
muutmine), perekonnaõigus (abikaasade vahelised abieluvaralepingud), pärimisõigus (pärimisleping), ühinguõigus (seltside ja ühingute asutamislepingud). VORM: Üldiselt vormivabadus-suurem osa VÕS sätestatud lepingud (rendileping, laenuleping, müügileping, jne)!!! Erinormid kehtivad tarbijaga sõlmitavate lepinguteosas. Nii näiteks peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustusle võtmiseks olema kirjalikus vormis. Notariaalselt peavad olema tõestatud nt kinnisasja võõrandamis- ja koormamislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja jagamise leping, ülalpidamisleping, abieluvaraleping jne. Kirjalikus vormis peavad olema sõlmitud nt 1) ehitise ajutise kosutamise leping, kui seadusest ei tule rangemaid vorminõudeid (VÕ S §381 lg 1), 2) kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks (VÕ S § 261 lg 1), 3) elurendise leping (VÕS § 570) , üldreeglina ka 4) võlatunnistus (VÕ S § 30 lg 2) jne .
Läänide suurused paarist adramaast kuni 442 adramaani. Läänimeeste arv on olnud üsna stabiilne – 110- 140 Vasall võis omakorda anda maad vasallidele. Vasalliperekond sai alasid Liivimaa eri osades. Integreeriv faktor. Kujunesid seisuslikud korporatsioonid: Harju- ja Virumaal 1259/1284, Tartus piiskopkonnas 14saj, S-Ls ka. Ordualadel ei kujunenudki. Alles 1561 esineb ordus vasallide koondus. Vasallidel lääniõigused – tingimused erinevad. Peamiselt võõrandamis- ja pärimisõigused. Sajandite jooksul pärimisõigused laienesid. 1397 K. von Jungingen laiendas Harju-Virus ka nasissugu 5. astmeni pärimist. Vasallid kohustusliku sõjakäimisega. Hiljem palgasõjavägi. Palgasõdurid olid ka väljast ja olid hooaja kaupa. Vaimulikkond Ca 3000 kogu Liivimaal. See jagunes kihtideks. Ca 1000 munka, 2000 ilmikvaimulikku. Oluline koht kohalikel – see aja jooksul kasvas. 13saj piiskopid võõrsilt, aga hiljem ka kohalikud. Toomkapiitlis sama lugu.
2) kannatanu, tunnistaja, eksperdi ja asjatundjate kulud. 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 5) kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud riigilõivuseaduses sätestatud määras; 6) asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud; 7) konfiskeeritud vara hoiu-, võõrandamis- ning hävitamiskulud; 8) tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamisest tingitud kulud; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha; 10) muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, v.a need, mida loetakse eri- või lisakuludeks. Kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu.
20 Võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhte*tekkimise*alused* Võlasuhte tekkimise alused Tehingust tulenevad Seadusest tulenevad Ühepoolsest tehingust Kahju õigusvastane Lepiungust tulenevad tulenevad tekitamine Võõrandamis- Tasu avalik Alusetu rikastumine lepingud lubamine Kasutus- Testament Käsundita asjaajamine lepingud Muud Muud 01.10
Pooled võivad lepinguliselt muuta teatud kohustused vastastikusteks, sidudes ühe poole kohustuste täitmise teise poole kohustuste täitmisega viisil, mis annab - kahepoolsed ja mitmepoolsed - konsensuaalsed- kokkuleppe alusel sõlmitakse leping ja reaalsed- leping loetakse sõlmituks siis, kus laen on üle antud - ühekordse sooritusele suunatud ja kest(v)uslepingud - tüüpilised ja ebatüüpilised - olemusest lähtuvad: võõrandamis-, kasutuslepingud jne - kestvuslepingud- leping, mis on suunatud püsivatele kohustustele või korduvate kohustuste täitmisele nt töö-, üüri-, rendi-, ja kindlustuslepingud. 2. Lepinguvälised ehk seadusest tulenevad VÕSi struktuur 1. Üldosa Kõigi võlasuhete jaoks õiguslikku tähendust omavad küsimused: - kohustuste tekkimine, täitmine, lõppemine - kohustuse rikkumine, õiguskaitsevahendid - võlakohustuse ülekandmine jms 2. Eriosa - lepingud
süüdimõistetult väljamõistetav asitõendite hoiukulu ületada summat, mille riik on kohustatud hoiulevõtjale tasuma. Taotluse süüdimõistetult asitõendite hoiukulu väljamõistmiseks ning tõendid, mis kinnitavad riigi tegeliku hoiukulu suurust, peab kohtule esitama prokuratuur või kohtumenetluse pool. o Konfiskeeritud vara hoiu-, võõrandamis- ning hävitamiskulud. "Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord". o Tsiviilhagi tagamisest tingitud kulud
annaabi.ee 
