1.Millal levis romaani stiil ja mille järgi sai see nimetuse? 2.Mis on romaani stiili tähtsaim(-ad) tunnus(-ed)? 3. Romaani stiili kiriku põhiplaan. 4. Romaani stiilis kirik väljaspoolt. 5. Kirjelda romaani stiili skulptuuri + erinevaid stiile + relieefi. 6. Romaani stiili miniatuurmaali kirjeldus. 7. Mõisted: * vaeste piibel *krutsifiks * pseudotrifoorum *trifoorum* vööndkaar * võlvik ehk travee(n?) *triumfikaar. 1) on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi, teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Selle algus paigutatakse tavaliselt 10.sajandisse ja lõpp 12.sajandisse. Erinevates maades on see erinevalt. Prantsusmaal sai see otsa juba 12 saj. aga Saksamaal alles 13.saj. keskpaiku.
Koor - nelinurkne ruum, apsiidi ja transepti vahel. Krüpt - kabel mis paiknes koori all asuv matusepaik. Portaal - (sissepääs või) uks. Piilar - sammas (keskajal kasutatakse piilar), (ümar või) neljakandiline, võlvide kandmiseks. Empoor - külglöövi rõdutaoline ruumiosa, mis avaldub kesklöövi. Trifoorum - müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi. Võis ka puududa. Petik - ümarkaareline niss. Pseudotritoorum - rida ümarkaarelisi nisse e. petikuid. Travee - e. võlvik, löövide jaotus põigiti. Triumfikaar - võiduvärav transepti ja pikihoone ühendamiseks. Arkaad - sammastele või piilaritele toetuv kaarestik. Vööndkaar - pikisuunas traveesid eraldavad kaared. Dekoratiivsed elemendid kirikus(ka väljas) Skulptuurkaunistused Raiddetailid Seina- ja laemaalid (harva) Kääbusgalerii väikestest kaartest ja sammastest käik ehitise seina välisküljel. Liseenid Ümarkaareline friis
Paksud müürid, ümarkaared, kitsad ja väiksed uksed ning aknad 5. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ja selle ülaosas aknaid pole 6. Nimeta võlvi tüübid, mida kasutati romaani ajal! Silindervõlv ja ristvõlv 7. Millised on silindervõlvi puudused? raske ja kohmakas 8. Mis on lööv? Lööv on kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud siseruum pikiehitistes 9. Mis on travee? Võlvik e. travee on löövide jaotus põigiti. 10. Mille poolest erinevad lööv ja travee? Mitu võlvikut on näiteks 3-löövilises 4 traveega kirikus? Mida tähendab sõna võlvik? 11. Kus võisid asuda romaani kirikute tornid? Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi 12. Romaani kirikutel võis olla ka kupleid. Millistel maadel neid esines? Itaalias 13. Milliste teemadega on seotud kogu romaani ajastu kujutav kunst? religioon 14
5. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakirikul polnud aknaid kesklöövi ülaosas.Uksed asusid mõnikord kiriku läänepoolses osas, aga sageli ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. 6. Nimeta võlvi tüübid, mida kasutati romaani ajal! silinder-ja ristvõlv. 7. Millised on silindervõlvi puudused? See oli raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. 8. Mis on lööv?-kirikuruumi osa, mis jagab pikihoone kas 3,5,7ks. 9. Mis on travee?e võlvik - nimetatakse iga üksikut ristvõlvi (ja hiljem ka roidvõlvi ) alla jäävat ala ja ruumilõiku./ löövide jaotus põigiti. 10. Mille poolest erinevad lööv ja travee?löövid jagunesid traveedeks. Mitu võlvikut on näiteks 3 löövilises 4 traveega kirikus ?-4. Mida tähendab sõna võlvik?-travee 11. Kus võisid asuda romaani kirikute tornid?võisid puududa, seista eraldi kiriku kõrval, kahekaupa fassaadil, nelitise kohal jne 12. Romaani kirikutel võis olla ka kupleid
Romaani kunst Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil. Esimene iseseisev kunstinähtus lääne- euroopas peale antiiki. Kestis 10.-12.sajand Roomani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa- prantsusmaa. Ajalooline taust: on feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja lääne- euroopas- ristiusu kirik. Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usus ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. ARHITEKTUUR Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika. Võlvik- nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga Nelitis-nelinurkne osa, mis yekib pikihoone ja põikhoone ristumisel Apsiid-altari asukoht Koor-põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel Kooriümbriskäik-moodustab külglöövide pikendustest ümber koori ...
Nelitis on pikihoone ja põikhoone ristumiskoht, kus tavaliselt asub torn. Tornid võisid puududa või asuda eraldi kiriku kõrval või olla kahekaupa fassaadil. Koor on koht vaimulikule ja koorile. Krüpt on kabel kooriruumi all. Apsiid on altari asupaik. Lagi võis puududa, võis olla lame puulagi, silindervõlvlagi või ristvõlvlagi. Ehitise katmine laega on tehniliselt raske ülesanne, kuna ristvõlv on raske. Ristvõlv moodustub kahe silindervõlvi lõikumisel. Võlvik e. travee on löövide jaotus põigiti. Vööndkaar eraldab traveesid üksteisest. Romaani stiili omapäraks on jämedad piilarid, väikesed ja ümarkaarelised aknad, kitsad löövid, massiivsed seinad ning raskepärasus. Romaani stiili silmapaistvaim tunnus on ümarkaar. Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Arvati, et ehituse tugevus sõltub vundamendi tugevusest. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel
ROMAANI KUNST Romaani kunsti ehk romaani stiili üldiseloomustus Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil. Esimene iseseisev kunstinähtus Lääne- Euroopas peale antiiki. Kestis: 10.-12. sajand. Romaani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa Prantsusmaa. Ajalooline taust: On feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja Lääne- Euroopas ristiusu kirik (katoliku kirik just). Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usu ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. I Arhitektuur Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika (pärit antiikajast, kasutusel ka varakristlikus kunstis), millele lisandusid mitmed uued osad. võlvik nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga nelitis nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja põik...
Väljalaskeklapid valmistatakse soojuse paremaks ülekandmiseks plokikaanele õõnsa klapisäärega, mis on täidetud 40...50% ulatuses naatriumi kristallidega, mille sulamistemperatuur on ja keemistemperatuur . Meelespea Klapipilu sõltub plokikaane materjalist Klapipilu kontrollitakse töösooja mootori korral Terminoloogia Lobe cam võlli nukk Poppet valve taldrikklapp Sleev valve siiberklapp Stem tip klapisääre tipp Clearance klappipilu Web võlvik, sillus Sisse-ja väljalaskekollektorid lSisselaskekollektor Sisselaskekollektori ehitus sõltub lisaagregaatide rohkusest, mida mootoril kasutatakse. Sisenev õhk peab olema puhas ja jahutatud, et selle tihedus oleks kõrge ja mootori maksimaalne. Propelleri töö maapeal muudab sisseimetava õhu tolmuseks. Liiva ja tolmu tormid mõjuvad kuni 15 000 ft kõrguseni. Sisselaskekollektorisse sisenevat õhku puhastatakse filtritega. lFiltrid
saj), ~1350 Püstitatakse 2-võlvikulised püha Jüri kabel peaportaali ees ja Matteuse kabel torni lõunaküljel ~1385 Püstitatakse Väike kabel ühendatakse kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga 15. saj: Ulatuslikud ümberehitused 1405-1420. Vana koor lammutati, polügonaalse lõpmikuga kolmelööviline kooriruum ehitati vana pikihoone laiune ja selle ümber kujundati Tallinnas täiesti uudne ümbriskäik. Kesklöövi kõrgseinad ja võlvid lauti tunduvalt kõrgemaks. Tornialune võlvik ühendadi kaarava abil pikihoonega, muutes torni kesklöövi nagu pikenduseks Koori põhjaküljel uus käärkamber Kitsamad aknad tehti laiemaks ja kõrgemaks, välisseinte äärde laoti tugipiilarid. Torni kõrgendamine seisati 1423. ~1450 Barbara kabel laiendatakse neljavõlvikuliseks keskpiilariga ruumiks 1486 1493 Püha Matteuse (Püha Antoniuse) kabeli laiendamine neljavõlvikuliseks keskpiilariga ruumiks 16. saj:
tuulelipuga kroonitud kiiver. Torni lõunaküljel asuv ja hilisgootikasse kuuluv Püha Matteuse e. Hilisema nimetusega Püha Antoniuse kaabel on kiriku arvukatest juurdeehitistest avaraim. Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi. Käärkambrist läänepoole on paigutatud Väike kaabel. Iseseisvat välisportaali sellel kabelil ei ole. Väikese kabeliga külgneb läänes Püha Jüri kabel, millest on tänapäevaks säilinud vaid idapoolsem võlvik. Praeguse suuruse ja ilme omandas eeskoda 17. sajandi teisel poolel, ruumivorm ja ehituskunstilise üldilme on kirik omandanud mitmesuguste ümber- ja juurdeehituste tulemusena. 3 Kristina Soboleva Niguliste kirik Ajalugu Niguliste kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena
klapisäärega, mis on täidetud 40...50% ulatuses naatriumi kristallidega, mille sulamistemperatuur on ja keemistemperatuur . Meelespea Klapipilu sõltub plokikaane materjalist Klapipilu kontrollitakse töösooja mootori korral Terminoloogia Lobe cam võlli nukk Poppet valve taldrikklapp Sleev valve siiberklapp Stem tip klapisääre tipp Clearance klappipilu Web võlvik, sillus Sisselaskekollektori ehitus sõltub lisaagregaatide rohkusest, mida mootoril kasutatakse. Sisenev õhk peab olema puhas ja jahutatud, et selle tihedus oleks kõrge ja mootori maksimaalne. Propelleri töö maapeal muudab sisseimetava õhu tolmuseks. Liiva ja tolmu tormid mõjuvad kuni 15 000 ft kõrguseni. Sisselaskekollektorisse sisenevat õhku puhastatakse filtritega. Õhu puhastamiseks kasutatakse järgmisi õhufiltreid: 1) kiudvilla võrefilter, 2) ühekordselt kasutatav paberfilter,
massiivportaal. Portaalid paiknesid 4-nurkses eenduvas ehisseinas (lõunaseinas kinnimüürituna säilinud), mis osutab meistrite päritolule Vestfaalist. Põhjaseinas on 4,5 m kõrgusel ukseava (kinni müüritud), mis tõenäoliselt kuulus kirikuruumi kaitse- ning redukorrusega ühendavale müüritrepile. 13/14. sajandi vahetusel suurendatud kirik koosneb neljast ühelaiusest võlvikust, mis on põhiplaanilt ruudukujulised. Idapoolne võlvik moodustab koori, kaks keskmist täidavad rahvale määratud pikihoone ülesannet ja läänevõlvik on narteksitaoliseks eesruumiks (oli algselt laia kaare abil pikihoonega ühendatud), kus traditsioonikohaselt paiknes ristimiskivi. Eksterjööri iseloomustavad kantkividest nurgaketid, kaks silmapaistva kompositsiooniga teravkaarset portaali ja tellistega ääristatud pikad kitsad aknaavad; idaseinas ümaraken (ehisraamistik purunenud). ( http://kirikud.muinas.ee/?page=3&page=134 ) 5
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või mulet...
Neile, nn. "imperaatorlikele" kirikutele on paljuski lähedane Maria Laachi abtkonnakirik (11.saj. lõpp, 12.saj. keskpaik), mis paistab eriti silma oma masside plastilise väljenduslikkusega. Kirikul on kaks koori, lääneküljel eesõu ning kokku kuus torni, mille seast kerkivad esile idapoolse nelitise kohal kõrguv kaheksatahkne ja läänekülje keskmine, neljakandiline torn. Kesklöövi traveed on ristkülikuna põikisuunas välja venitatud, nii vastab neile külglöövides samuti üks võlvik. Kirikuehitistest on Saksamaal eelistatuimad basiilikad, tihti on ka kirikute põiklöövid apsiididega, mis loob juba varakristlikust arhitektuurist tuttava trikonchose motiivi (St. Aposteln Köln, 12.saj. Gross St. Martin, Köln, 12.saj.). Üleminekul romaani stiilist gootikale 13. sajandil hakatakse palju ehitama kodakirikuid, eriti Vestfaalis. Neis üleminekuaja kirikutes hakkavad romaani stiilile omased tunnusjooned taanduma gooti stiili ees.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
