Leonius 12. saj II pool, lõi kahehäälseid organume. Perotinus 12. saj lõpul, 13. saj algul Prantsusmaal tegutsenud helilooja, lõi organume. Motett mitmehäälsuse vorm, aluseks laenatud põhimeloodia. · Alumises (tenoris) teksti vähe, võidi ka pillil mängida. · Teises hääles ladinakeelne vaimulik tekst. · Kolmandas hääles prantsusekeelne ilmalik tekst. Kölni Franco muusikateoreetik, lõi uue notatsioonisüsteemi (vältused). Peamised vältused: longa (täisnoot) ja brevis (poolnoot). Muusikateooria keskajal: 7 VABA KUNSTI: Grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Muusika: · Universiumi muusika (kõiksuse, makrokosmose, sfääride harmoonia, taevakehade liikumine ja aastaaegade vaheldumine). · Inimmuusika (inimese, mikrokosmose harmoonia, kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel). · Kõlav muusika (inimhääled, pillid).
Teises hääles (duplum) on tavaliselt ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas (triplum) prantsuskeelne ilmalik tekst. · 13.sajandi lõpul keelati motetizanr kirkus, sest tekst muutus kuulajaile arusaamatuks ja ei kandnud enam liturgilist teksti. · 1260.aasta paiku lõi muusikateoreetik Kölni Franco uue notatsioonisüsteemi. Iga noodimärk tähistab üht heli. Iga noot ja paus sai nüüd kindla vältuse ning vältused kindlad arvulised suhted. Keskaegne koolisüsteem koosnes kahest õpppeainete tsüklist, mis koondasid endasse nn seitse vaba kunsti: 1. Esimene tsükkel (trivium kolmik) oli suunatud loogilisele mõtlemisele ja arutluskunstile ning tema osad olid grammatika (õpetus keelst), dialektika (õpetus mõtlemisest) ja retoorika (õpetus kõnelemisest). 2. Teine tsükkel (quadrivium nelik) koosnes loodusteadustest: aritmeetikast,
valulävi – absoluutne ülemini lävi eristamislävi – minimaalne tugevuse muutus, mida inimkõrv tajub, u 1 dB resonaator – heli tugevdamiseks nt kõlakast, suuõõs resonants – mingi teise keha kaasavõnkumine heliallikaga võrdsel võnkesagedusel tämber – kõlavärving, kõrva poolt tajutav heli koostis ühes helis on palju osahelisid, tämber sõltub osahelide arvust ja tugevusest, iseloomustamiseks kasutatakse helispektrit keskaja vältused: maxima, longa, brevis, semibrevis, minima, semiminima, fusa, semifusa paus – heli puudumise vältus generaalpaus – kõigile koorihäältele või orkestriinstrumentidele märgitud paus noodi pikendamiseks punkt, pikendusmärk (fermaat), pidekaar (ligatuur) sidekaar ehk legatuur kui noodi järel kaks punkti, lisandub veel pool esimese punkti väärtusest (nt o.. = 4+2+1), võib ka pauside järel kasutada rütm – vältuste kogum / helivältuste organiseeritud järgnevus
Avangardismi üks tähtsamaid esindajaid · LOOMING: o 1938 organiseerib esimese löökpilliorkestri ,,First construction". Seejärel ,,Second.." jne. o Ettevalmistatud klaver (prepared piano)- pilli kõlavõimaluste muutmine mitmesuguste esemetega. o Aleatoorika heliloomingu ja interpretatsiooni suund, kus määrav roll on juhuslikkusel o Aleatoorika muusika kirjutamisel nootide asupaik ja vältused määratakse juhuse läbi. Nt täringu veeretamisega või tindi pritsimisega noodipaberile o Aleatoorika teose esitamisel juhuslikuks jäetakse see, kus interpreet teost alustab, mis tempogs mängib või mis partiisid esitab o Ebatratsioonilised instrumendid. Muusika tegemiseks sobib mistahes ese, millega saab heli tekitada. ,,Credo in US" klave, kaks komplekti tühje konservikarpe, elektrikell, raadiovastvõitja.
ja virelai. · Teoste rütmika muutus keerukaks. Taktimõõt vahetus sageli. Kasutati pikemate korduvate rütmijärgnevust e. isorütmikat. Philippe de Vitry peetakse ars nova'le alusepanijaks. Oli väljapaistev filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik, luuletaja. Peateos eks traktaat ,,Ars nova". Johannes de Muris Tema ja Vitry kirjutised panid aluse uuele rütmisüsteemile, milles võisid vältused jaguneda ka kaheks. Guillaume de Machaut (1300-1377) Ars nova väljapaistvaim helilooja. Poliitik, luuletaja. Olulisim luuleteos ,,Tõsilugu". Keerukad motetid, kunstiliselt lihvitud tuvääriromaanid. Kuulsaim teos esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame". Ars nova stiil hääbus paarikümne aastaga. 4. MUUSIKA 14. SAJANDI ITAALIAS. TRECENTO.
Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis motett kirikusse tagasi, kõikides häältes ainult Gregoriuse koraali ladinakeelne tekst. Erinevate häälte arv kasvas 15. - 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad.Seoses moteti rütmipildi keerukamaks muutumisega lõi muusikateoreetik Kölni Franco 13. sajandil uue notatsioonisüsteemi. Iga noot ja paus sai kindla vältuse ja vältused kindlad arvulised suhted. Kogu keskajal kirjutati väga palju missasid ja reekvieme, vaimulikud muusikaetendused olid liturgiline draama ja müsteerium. Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju pikemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga. Suurim selliste laulude kogu on "Carmina Burana" 13. sajandist. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid
Esimesed nimepidi tuntud heliloojad: Leonius ja Perotinus. Kahe muusiku esilekerkimine on märgiks uuest ajastust, mille aluseks on eredad kuntsnikunatuurid ja nende loodud isikupärased teosed. Motett - mitmehäälne laul 13. Sajandil. Muusika rütmipilt muutus tunduvalt mitmekesisemaks 1260. aasta paiku lõi muusikateoreetik Kölni Franco uue notatsioonisüsteemi, mis oma põhialustes on käibel tänaseni: Iga noodimärk tähistab ühte heli Iga noot ja paus said kindla vältuse ja vältused kindlad arvulised suhted Eesti keskaeg Siin hakkasid keskajale omased tunnused tekkima alles meie ajaarvamise alguses ja kujunesid suuremal-vähemal määral välja alles 13. sajandiks, mil Läänemere idakalda rahvad (eestlased, liivlased, latgalid jt) ristiti võõraste vallutajate poolt. Seepärast on Eesti keskaja kestus hoopis teine: 1227 Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus 1558 Liivi sõja algus. Sõda ise tõi hävingu Liivi orduriigile - lõpp
Esindajad: Anton Weberni hilislooming, Pierre Boulez. Eestist: Arvo Pärt(`Perpetuum mobile'). Sonorism e kõlavärvimuusika loobuti tajutavatest meloodia- ja rütmijoonistest.Vastureaktsioon serialismi üliorganiseeritusele. Oluline on kõla. Klastrid, kõlaväljad. Esindajad: Iannis Xenakis. Eestist: Kuldar Sink(`Kompositsioonid 2 klaverile'). Eksperimentaalmuusika(e xpressio=väljendus) vastureaktsioon serialismile.Oluline on juhuslikkus(nt heliteose kõrgused ja vältused määrab müntide õhkuviskamine). Esindajad: John Cage(`4.33' teos,mille kujundavad juhuslikud helid). Happening ühendati muusika ja teatraalsus.osavõtjad lepivad toimuva suhtes üldjoontes kokku, samas on lavalt nähtav tegevus omavahel seostamata, kooskõlastamata. Eestis esimene avalik happening 1965. Esindajad: John Cage.(Instrumentaalteater happeningi Euroopa variant.Muusikat teatriliseeriti. Kuldar Sink). Aleatoorika juhusemuusika
· Esikohal sõnad · Muusika pidi andma sõnadele tundetooni ja suurendama ilmekust · Ehituse aluseks värss: põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab viisi üks noot · Lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel (koor haarab eeslaulja viimastest silpidest ja laulab kaasa ning vastupidi) · Viisid retsetatiivsed ja väikese ulatusega (3-4 heli, hilisemal ajal mitte üle 5-6 heli); lühikesed · Rütm vaheldub vähe, harva ebaühtlased vältused · Refrääni kohtab sagedamini Lõuna-Eestis (Mulgimaa, Võrumaa, Lõuna-Tartu ehk Setumaa) ühe-kahesõnaline, vormiline mitmekesisus, murrete rohkus, arhailised keelendid, omanäoline poeetiliste kujundite maailm · Lõppheli pikendamine omane Põhja- ja Lääne-Eesti lauludele · Valdavalt ühehäälne, mitmehäälsust esineb ainult kõige lihtsamal kujul (erandiks Setu laulud, kus mitmehäälsus on pärit idanaabritelt) · Lõpeb alati teisel astmel
suunavad otsima muusikalisi vahendeid religioosse müstika väljendamiseks. Sellest saavad alguse mängud värvide, kordamiste ja mitmekihiliste harmooniatega. LINNUD koos ornitoloogidega uuris lindude laulu ja noodistas motiive sllest, milliseid kasutas oma teostes INDIA RÜTMIKA idamaade rütmi igal figuuril on personaalsus ja hing, mis toimivad maailmakõiksuse koosluses. Kadunud on traditsioonilised taktimõõdud: muusikalise rütmiimpulsi aluseks on lühikesed vältused, mille arv taktides pidevalt varieerub. See annab muusikale pideva voolavuse. Helilooja nihestab pulssi järjekindlalt, rõhulised ja rõhutamata taktiosad ei vaheldu enam nende reeglite järgi, millega me harjunud oleme. Rütmi ja akordikorduste piirid ei lange täpselt kokku, muusika katkematul arenemisel tekib nn avatud vorm, kus puudub konkreetne lõpp, helilooja võib teose katkestada talle sobival kohal. KVARTETT AEGADE LÕPUST Teos sündis ja tuli esiettekandele (15.01
protestantlikku kirikumuusikat. Palestrina-renessanss. See oli nii mõjukas, et sellest tuleks pikemalt rääkida. Palestrina muusika sai 19. sajandi kirikumuusika eeskujuks sest siin leiti ,,õilsat lihtsust". Tollal oldi veendunud, et Palestrina-aegne muusikapraktika (s.t 16. sajand) oli puhtalt vokaalne (tegelikult ainult paavsti kapellis Vatikanis), ja see lisas väärikust, samuti tehti vanast noodipildist ekslikult järeldus, et Palestrinat tuleb laulda üliaeglaselt, vältused on ülipikad. (Taustaks ka veel see, et Itaalias ilmus põhjalik Palestrina biograafia ja hakati välja andma ta teoseid.) Heidelbergis Saksamaal oli suur Palestrina-entusiast prof. Thibaut, jurist ja muusikaharrastaja, kes korraldas oma kodus muusikaõhtuid, kus lauldi täis hardust Palestrinat, selles seltskonnas oli ka noor Robert Schumann enne Leipzigisse suundumist. Niisiis, 19. sajandi kirikumuusika ideaal oli ,,õilis lihtsus" pluss Palestrina-stiil pluss hinge ülendav
pingevektori modelleerimist erinevatel ajahetkedel mikrokontrolleri abil. See on digitaaltehnika, kus "ehitatakse" pinge, mille keskväärtus on lähedane vajalikule väärtusele. Meetodi põhiideeks on lülitussageduse vähendamine, et väljundpinges soovimatute harmooniliste komponentide osakaalu vähendada. Seda tehakse iga kvantimise perioodi vältel lülitite seisundi põhjaliku valikuga. Lülitite erinevate seisundite vältused arvutatakse täpselt ning ülevaate sellest annab lülitustabel. Lülitite seisundi valik ja aegade arvutus põhinevad ruumivektori teisendamisel, kus vahetult töödeldakse seadepinge vektorit. Nagu plokkjuhtimine ja siinuseline pulsilaiusmodulatsioon, rakendab see meetod kõiki võimalikke lülitite seisundeid, mis on määratud kuuepulsilise plokkjuhtimissüsteemi poolt. 135
annaabi.ee 
