Soome eepos "Kalevala" Mihkel Paloots 9.b Kalevala faktid.[6] Kalevala koosneb 22000 värsist. Esmatrükk 1835. Koostatud Soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal. Tõlgitud enam kui 30 keelde. Eepose autor[1] Elias Lönnrot 9. aprill 1802 - 19. märts 1884 Tuntud soome keele arendaja Eepose peategelased Ilmatar[2] Ilmarinen[4] Neitsilik õhuvaim. Imesepp, taeva looja ja meeshing. Väinamöise ema. Surematu. Kutsuti vahel ka Luonnotar. Väinamöise[3] Nimi tuleb sõnast väinä (väina). Vana ja tark mees. Nõidusliku häälega Sisu kirjeldus.[5] Tegevuse keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski pärast Illustreeriv materjal. [7] [8] Kasutatud materjalid 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Elias_L%C3%B6nnrot (13.11.2017) 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Ilmatar (13.11.2017) 3
Põhja Soome Kajaani linnas. · Sealt ta kogus põhimaterjali ,,Kalevala" jaoks. · 1844.a tegi Lönnrot läbi jalgsimatka läbi Eesti, siin kohtus ta Fr.R.Faehlmanni ja Fr.R.Kreutzwaldiga. · 1853.a valiti ta Helsingi Ülikooli esimeseks soome keele ja kirjanduse professoriks. ,,KALEVALA" SAAMISLUGU · Juba ülikoolis oli Lönnrot avaldanud ladinakeelse töö soome runode e. muistsete rahvalaulude peakangelase Väinamöise kohta. · 1829. 1831. aastal avaldas ta runode valikkogu ,,Kannel" , kus ta nö sünteesis runosid nende arvukate teisendite põhjal kunstiliselt ühtseteks runodeks. · Sama meetodit kasutades koostas ta mitu nn väikeeepost, mis koondusid runode tähtsaimate kangelaste ümber. · Runokogu Väinamöisest on nimetatud ka ,,AlgKalevaks". ,,KALEVALA" · On soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal koostatud soome rahvuseepos.
samanistlikke elemente ja motiive ilmutuskirjandusest;sarnasusi skand. Armasusjumala Baldr'iga. Lemmikäineni surmas nähtud jälgi egiptuse Osirise müüdist. Kullervo:Kulta'kuld,kallim'.Lauludes on teda peetud Kalevipojaks,st hiiuks(noorena väga tugev);kajastub vaen kahe klanni vahel. 48. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi/süzeed eeposes "Kalevala". Väinamöinen kui saaman, mitte mõõgakangelane.Arktilise samanismi substraat soome ja karjala pärimuses. N Väinamöise ja Joukahaise võistlualumine(samaanide duell);Väinamöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek 'proto-samaani'' Antero Vipuse sisse.Lemminkäise retk allmaailma.Lemminkäise surm ja elluäratamine. 49. Arutle [M. Kuusi artiklile toetudes] vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? 50. Missugused etümoloogiaid on esitatud kuningas Oidipuse nime seletamisel? Oidipus=jämejalg,türann
Kirjelda mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Ilmalind lendab mere kohal, otsides pesapaika. Ta leiab selle ja muneb ühe või kolm muna. Tuuleiil veeretab need merre ja neist sünnivad (taevas ja maa?) päike, kuu ning tähed. Hiljem on vette tehtu pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega. Karjala laulude valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinamöise veest väljaulatuva põlve. Soomlastel (isuri, läänemeresoome) on sel sajandil üles märgitud ka proosapärimus, mille kohaselt tähed on sündinud sepahaamriga purustatud muna valgest ning vikerkaar selle rebust. 18. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet munast maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel. Lind otsib munemiseks pesakohta, viimaks leiab selle ning muneb muna(d). Munast (või koorunud poegadest) tekivad maa, taevas, taevakehad ja inimesed.
Ilmarise: ilma- ehk taeva. Ta oli taevane jumalus. Ta oli müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatööstuse areng läänemere regioonis. Väinamöinen: väinä kui rahulik, lai, sügav, aeglaselt liikuv vesi, väin. Maad loov sukelduv demiurg, veejumalus. Ülivõimsa teadja võrdkuju. Kultuuriheerose, lauliku ja samaani roll. 43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose "Kalevala" mütoloogilist geograafiat. Kalevala: Väinamöise valdus. Pohjola: Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga. Tuonela: Allmaailm, eraldatud muust maailmast Toonela jõega. 44. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi või süzeed eeposes "Kalevala". Lemminkäise surm ja elluäratamine. Lemminkäise retk allmaailma. Väinamöise retk allmaailma teadmiste saamiseks. 45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle
“Loomine”) põhisüžee ja ava selle avaramat mütoloogilist tausta [nt ajakirjas “Vikerkaar” ilmunud Ü. Valgu artiklile toetudes] Kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast. Ilmalind lendab mere kohal, otsides pesapaika, ta leiab selle ja muneb ühe või kolm muna. Tuul veeretab need merre, neist saab taevas ja maa, päike, kuu ning tähed. Hiljem vette tehtud pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega, Karjalas pesapaik Väinamöise põlv, ingeri redaktsioonis mätas, saar või laev. Soomlased: tähed sündinud sepahaamriga purustatud muna valgest ning vikerkaar selle rebust. Liivlased: maailm sündinud munast, mille jumal üle õla viskas. Loomisele eelneb alati ürgkaos, kus kõik on ühetaoline vormitu segu. Eestis „kuu loomine“taevakeha sünnib aina uuesti ning „kuu on pesas“taevakeha sünd linnumunast. 13. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid?
11. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet munast maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel. Eesti “Loomislaulu” järgi munes sinikirja linnuke kuldsesse pöösasse munad, mis ta hiljem laiali pillutab. Nendest poegadest saavad taevakehad: päike, kuu ja täht. Isuri versioonis muneb mere kohal lendlev kotkas mättale/saarele kolm muna, kellest sünnivad taevas ja maa või päike, kuu ja tähed. Karjala versioonis muneb lind Väinamöise põlvele, millest hiljem sünnivad taevakehad. 12. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud mõistete “alam mütoloogia” ja “demonoloogia” kasutusele võtmine? Mõiste ”alam mütoloogia” on seotud loodusmütoloogia käsitlemisega, see mõiste võeti kasutusele 19. sajandil ning on samuti seotud tollase aja müüdi uurimisega. Sel ajal uuriti kuidas müüt tekib ja kust on see alguse saanud. Demonoloogia on
tausta. Ilmarine - taevajumaluse teonüüm, germaani traditsiooni mõjul müütiline taevalaotuse sepistaja (selle tõi kaasa rauatöötlemise tehnika levik Läänemere aladel) Väinämöinen - *väinä - lai, rahulik sügav, aeglaselt liikuv vesi; vetevallaga seotud teonüüm, taevajumala oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju (germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja šamaani roll 32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat. Kalevala on Väinamöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tuntud on nimetused Väinölä, Päivöla, Suoemela, Luotola. Pohjala - Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga) Tuonela - eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine seotud šamanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi või süžeed eeposes “Kalevala”. 1
katuse all, rõdud, laineline või kaarias joon olid olulised. Riia kesklinn- juugent. · ARHITEKTUUR · Horta (belgias) Gaudi (hispaanias) Familia Sarcada Barcelonas, 100 aastat ehitatud, pole siiamaani valmis saanud. · MAALIKUNST · Beardsley Liiliamotiiv, väänlevad põimunud kehad. · Klimt Suudlevad kehad, dekadentlikust elust maalid. Sümbolism ja rahvusromantism. · Munch Karje · Gallen-Kallela Soomlane, Väinamöise maalid, Soome folkloori maalija. · EESTI KUNST · Eesti rahvuslik kultuurielu tekkis enam-vähem koos rahvusliku ärkamisajaga 19. sajandi teisel poolel. Eesti kunsti lähtemeistrikeks loetakse kolme kunstnikku - maalikunstnik Köler ja skulptorid Adamson ja Weizenberg. Olid eesti päritolu, rahvuslik kunst oli tagaplaanil. Rääkisid kodus eesti keelt. Loodi MHG, sest meestele oli vaja tarku naisi, kes kasvataksid oma lapsi isamaalises vailus.
Ta lõi oma ainestikust uue terviku, mida varem ei olnud olemas. Runode järjestus, eepose intriig ja tegelaste portreed on kõik Lönnroti looming. Lönnrot andis ,,Kalevalale" kuju ja tegi sellest eepose. ,,Kalevalas" võib suurtes joontes eristada järgmisi osi: Algussõnad. 1. Kosmogoonia ja Sampo tegemine (runod 1-10), 2. Lemminkäise elluäratamine (11-15) 3. Põhjala pulmad (16-25) 4. Lemminkäise kättemaks (26-30) 5. Kullervo (31-36) 6. Võitlus Sampo pärast (37-49) 7. Väinamöise lahkumine (50) Lõppsõnad. Lönnroti loodud on ka eepose keskne teema: Kalevala ja Põhjala võitlus ning Kalevala kasvamine Põhjalast võimsamaks. Eepos kujuneb valguse ja pimeduse, heade ja kurjade jõudude võitluse kirjelduseks. ,,Kalevala" andis tõdemuse, et soomekeelsel luulel on sügavad juured ja kindel taust. Lisaks ,,Kalevalale" ja ,,Kanteletarile" on Lönnroti tööpanus erakordne: tema tegevus
annaabi.ee 
