Tuulerõuged Tuulerõuged on põhjustatud viiruse varicella-zoster (VZV) viiruse poolt. Viirus elab ja paljuneb ainult inimorganismis ning väljaspool inimorganismi säilib viirus süljepiiskades 10-15 minutit ning hävib kiiresti otsese päikesevalguse käes. Riskigrupid: väikelapsed (0-2 a) lapsed (3-7 a) mõnikord esineb ka vanematel inimestel Sümptomid: kiiresti purunevad villid valulikkus söömisel palavik kuni 38 °C ei taha süüa Tuulerõugete puhul on suu enamasti haaratud. Villikesed lõhkevad väga ruttu ja näha on
Herpes simplex ehk herpesviirus Allikmaterjal: www.derma.ee www.herpes.ee www.ohatis.ee Ohatise ehk herpese liigid ü HSV-1 ehk Herpes Simplex on tavaline huuleherpes. ü HSV-2 ehk Genital Herpes ehk genitaalherpes ü VZV ehk Varicella Zoster Viirus ehk vöötohatis Huule herpesinfektsiooni tekkimine Ø Inimeselt inimesele, tavaliselt lapseeas enne viiendat eluaastat Ø Otsese kontaktikaudu läbi vigastatud naha või limaskesta Ø Viirus jääb organismi püsima kogu eluks Ø Viiruse osakesed säilivad mitteaktiivsetes närviganglionites Ø Langenud immuunsuse korral ka eluohtlik Sümptomid Ø
Viirus tungib läbi limaskestade või nahahaavade 2. Labiaalherpes- Herpes labiaalis Algab järsku kihelusega huulel; mõne tunni möödumisel samas kohas vesivill; paari päeva möödumisel kattuvad koorikuga ja hakkavad kuivama 3. Herpeskeratiit- Keratitis herpeticakonjukviit ühes silmas 4. Herpes Zoster- vöötohatis ja tuulerõuged viirus Varicella zozter(VZV). Tuulerõugete läbipõdemise järgselt viirus parsisteerub spinaal või kraniaalnärvide ganglionites. NA- haige inimene NÜ- piisknakkusena või villikeste sisuga. Lööbe asukoht: nägu, kael, rindkere, lumbaal- ja sakraal piirkond. Lööve on õhepoolne ja kulgeb vöökujuliselt piki närviharu. Haigusest haaratud haru on valulik juba 2-3
Viirus) HPV (inim. Pap. Viirus) Väikesed lineaarse dsDNA genoomiga viirused Ph. Adenoviridae G. Mastadenovirus G. Aviaadenovirus Ph. Herpesviridae: SupPh: Alphaherpesvirinae HSV-1 (Herpes simplex v.) HSV-2 VZV (varizella-zoster virus) SubPh: Betaherpesvirinae CMV (cytomegalovirus) HCMV (Human cytomegalov) SubPh: Gamaherpesvirinae G. Lymphocryptovirus EBV (Epstein-Barr virus) G. Rhadinovirus HHV-8 (Inimese herp.v8) Ehk KSHV Suurte dsDNA genoomidega viirused Ph. Poxviridae
Gripp levib piisknakkusena inimestelt inimestele aevastamisel, köhimisel või otsese kontakti kaudu. Otsest gripi ravi ei ole, aga soovitatav on voodipuhkus, piisav vedeliku tarbimine, paratsetamooli regulaarne manustamine, et hoida palavikku kontrolli all. TUULERÕUGED Tuulerõuged on laialt levinud nakkushaigus, mille korral ilmub nahapinnale iseloomulik lööve ja mida põevad peamiselt lapsed. Tekitajaks on varicella-zoster-viirus (VZV), mis on hästi lenduv ja väga nakkusohtlik, kuid vähe vastupidav väliskeskkonnas. Otsese päikesevalguse käes hävib viirus koheselt. Lööve tekib tüüpiliselt kehatüvele, kust levib näole, peanahale ja ülajäsemetele. (Joonis 6)Villid esinevad ka limaskestadel suus, ninas, kurgus ja silma sidekestal. Tuulerõuged on nakkusohtlikud seni, kuni kõik koorikud on villidelt eemaldunud. Viirusevastane ravi puudub. Sügelisevastased
letaalne. Haigust on võimalik ravida antibiootikumidega, ent raskema vormi (näiteks meningiit) ja noorema isiku korral (näiteks vastsündinu) võivad tekkida komplikatsioonid, nagu ajukahjustus. Tuulerõuged- Tuulerõuged on täpiline viiruslik nakkushaigus, millekorral ilmub nahapinnale iseloomulik lööve koos kerge palavikuga. Pärast haiguse läbipõdemist kujuneb eluaegne immuunsus. Tuulerõuged on põhjustatud viiruse varicella-zoster (VZV) viiruse poolt. Levib piisknakkuse teel, kokkupuutel villide eritisega või saastunud voodipesu ja riietega. Lööve levib tavaliselt juustega kaetud peanahalt, kaelalt ja näolt asümmeetriliselt üle kogu keha. Ville võib leiduda ka silma-, suu- ja genitaalide limaskestal. Lööve on äärmiselt sügelev, mis põhjustab lapsele ebamugavustunnet ning öösiti unehäireid. Sarlakid- Sarlakid on äge lastenakkushaigus, mida iseloomustavad haigel esinev
päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad. Enamik gripiviirusi allub ka viirusevastastele ravimitele. Kuna ravimid on retseptiravimid, siis määrab vajaliku ravimi arst. Antibiootikumid gripi puhul ei aita. (Gripi info) 4.2. TUULERÕUGED Tuulerõuged on laialt levinud iseloomuliku nahalööbega kulgev nakkushaigus. Haiguse tekitajaks on varicella-zoster-viirus (VZV), mis kuulub herpesviiruste perekonda. Tüsistustena võivad tekkida naha sekundaarne bakteriaalne nakkus, kopsupõletik või raskete vormide korral entsefaliit. Haigestumise tõusuperioodid on kevadel ja talvel. Peiteperiood kestab 7-21 päeva. (Tuulerõuged) Sümptomiteks on kehatemperatuuri tõus ja sõlmelis-villiline lööve. Lööbeelementide arv on lastel ja täiskasvanutel erinev (nt lastel võib olla kuni paar täpikest, täiskasvanutel aga üle 500)
Soolatüügas on samuti viiruslik, pealisnaha healoomuline nahamoodustis. Tüükad tekiad viiruse poolt põhjustatud epiteeli vihamisest ja papillomatoosist. Soolatüügas on nööpnõela suurune või suurem nahavärvi sõlmeke, mille pind muutub ebatasaseks, võib lõheneda, sarvestuda ja isegi sisaldada verd. Tüükad võivad olenevalt asukohast välja näha väga erinevad. Viirusnakkus põhjustab ka vöötohatise teket. Tekitajaks on Varicella-zoster virus ( VZV),mis kuulub huuleohatist põhjustava viirusega samasse viiruste perekonda. Levib piisknakkuse teel ja on väga nakkav. Sama viirus põhjustab ka tuulerõugeid. Tavaliselt avaldub haigus nõrgestatud organismis. Tüüpiline vöötohatise haiguspilt on villiline lööve nahal. Kahjustub osa nahast, mida vastav närv innerveerib, enne ville tekib punetus, villid on vahel verise sisuga. Haige tunneb reeglina valu, vähem süge- lust, võib esineda ka kerge palavik (37-38)
Adenoviiruseid kasutatakse geenisiirdamisvektoritena mitmete inimese haiguste raviks. Viirus inaktiveeritakse E1 ja teiste viirusgeenide muteerimisega, siis sisestatakse vajalik geen, mis viiakse viirusega inimese raku genoomi, kus ta õigesse kohta sisestub. Aga vaatamata muteerimisele, võib ikka haigust põhjustada. Viirused mõmm :) 05/06 Herpesviirused: VZV, EBV, CMV, HHV 6 ja HHV 7, HHV 8 Struktuur. Suured ümbrisega kaksikahelalise DNA-ga viirused. Virion 150 nm. Ikosaeedrilises kapsiidis 162 kapsomeeri. Ümbrises glükoproteiinid. Kodeerivad mitmeid glükoproteiine kinnitumiseks, sulandumiseks, immuunvastuse eest pagemiseks. Ümbrise ja kapsiidi vahel on ruum – tegument, milles viirusvalgud, ensüümid, mis aitavad replikatsiooni alustada. Tundlikud hapetele, lahustitele, detergentidele, kuivamisele
viiruse määramine monoklonaalsete antikehadega või PCR-ga biopsiast ja/või verest ja liikvorist 82 Profülaktika: vaktsineerimine. Punetiste vaktsiin on kõrge efektiivsusega ja 97%-l säilib immuunsus vähemalt 15-18 aastat endeemilise haigestumuse puudumisel, mõnede uuringute andmetel tekib immuniseerimise järgselt elukestev immuunsus. Tuulerõuged HAIGUSTEKITAJA on Varizella zoster virus (VZV) Herpesviridae perekonnast Tegemist on kõrge kontagioossusega piiskinfektsiooniga, samuti on ohtlik kokkupuude villide eritisega. Esmane infektsioon esineb sagedamini varases lapseeas. Põdenutel võib esineda infektsiooni reaktivatsioon, mis avaldub vöötohatisena. Nakkusallikaks on haige inimene 1-2 päeva enne nahalööbe ilmumist kuni koorikute äralangemiseni 5-6 päeva jooksul. Nakkusallikaks võivad olla ka vöötohatisehaiged. Peiteperiood on 13-15 (max 21) päeva
Makroorganismi ja viiruse interaktsioon § Ägedad infektsioonid § Hit and run nakkused: rinoviirused, gripiviirus jt. § Süsteemsed nakkused - enamus lapseea infektsioone. Iseloomulik on kahe vireemia staadiumi esinemine. Replikatsioon sissetungiväratis > esmane vireemia > paljunemine lümforetikulaarsüsteemis ja parenhümatoossetes organites > sekundaarne vireemia > lõpliku infektsiooni koht (organ) - sekundaarne replikatsioon. Esindajad: mumps, punetised, leetrid, EBV, CMV, VZV. Makroorganismi ja viiruse interaktsioon § Persisteerivad viirusinfektsioonid § Latentne infektsioon - peale ägedat, rakkude lüüsiga kulgenud staadiumi muutub viirus latentseks. Viirus ei replitseeru, mRNA vähesel hulgal. Latentsus ilmeneb sageli mittejagunevates rakkudes - neuronid. HSV-1 ja HCV-2, VZV. § Krooniline infektsioon - peale ägedat faasi viirus persisteerib edasi koos replikatsiooniga. HBV, JC, EBV. § Krooniline infektsioon koos kasvajalise muutusega - rakkude
annaabi.ee 
