purskeprotsessi iseloom on tihedal seotud teda toitma magma omadustega. Vulkanism ei ole vaid keskkonnale häiriv, vaid vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas. Kilpvulkaanid- tekivad ränist ja gaasivaestest väikse viskoosusega basattest magmast. Hästiliikuv, ning maapinnale voolab rahulikult, valgub pikkade vooludena laiali( lamevulkaanikoonus) Kihtvulkaanid- tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning on suurema viskoosusega, voolavad aeglaselt. Sellistel vulkaanidel on lavavoolud harvad või puuduvad üldse. Sageli tardub vulkaani lõõris(hiljem võivad plahvatada). Tugevate vulkaanipursete käigus võib lõõr sisse vajuda, moodustade hiiglaslikku kaatri(kaldeera) Mudavoolud- Võivad laastada linnu jne. koosnevad vulkaanilise massi ja sulandu liustike või lume segust. Maavärinad- maapina vbratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel. Maavärina kolle- maavärina fookus( murrang)
Harva tegutsevate tulemägede kõrval esineb ka neid, kes tegutsevad koguaeg, suitsedes ja visates oma avaustest väikeste vaheaegadega välja võikeseid hõõguvaid kivimitükikesi, mis on nii tagasihoidlikud, et ei ohusta kedagi. Hoopis vastupidiselt on need isegi kasulikud öösel leegitsevad plahvatused on laevadele nagu loduslikud majakas. Niisiis on raske liigitada vulkaanid ohtlike või kasulike loodusimede hulka. Teame vaid, et igal asjal on kaks poolt, hea ja halb, nii ka vulkaanidel. Kuigi antud juhul kaaluvad vulkanismi halvad küljed üle selle hea poole, on looduses siiski kõik tasakaalus.
olevad või aktiivsed -pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest basaltsest magmast. See valgub pikade laavavooludena laiali ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükke, tuha ja laavatilkade segu. Väga laastavad võivad olla vulkaanilised mudavoolud - lahaarid, mis tekivad
Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja erigraniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme(kümne) kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater kaldeera
,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhipiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved
vulkanoloogide seas märgatav vastuseis. Probleemid ilmnevad juba kasvõi seetõttu, et ajaloolise aja ulatus on erinevais maailma piirkondades erinev. Samuti ei ole mõtet võrrelda vulkaane inimkonna ajalooga ja tõmmata sellest lähtuvalt piire. Vulkaanid elavad oma elu, mis on palju pikem kui inimestel, isegi inimkonnal, ega sõltu sellest. Sageli juhtub, et kustunuks loetud vulkaan ärkab uuesti ellu. VULKAANIDEGA SEOTUD OHUD Vulkaanidel on kindlad teadaolevad asukohad ja nende pursked pole nii raskesti ennustatavad kui näiteks maavärinad, kuid vulkaanilistes piirkondades on head viljakad mullad, mistõttu vulkaanide jalamil elab palju inimesi. Seetõttu kujutavad vulkaanid endast inimestele siiski suurt ohtu. Vulkaanide tagajärjel elu kaotanud inimeste arv on umbes suurusjärgu võrra väiksem maavärina ohvrite arvust.
GEOKRONOLOOGIA - maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem. Aegkonnad ja ajastud Geoloogi töö sarnaneb mõnes mõttes ajaloolase tööga, vahe on ainult selles, et kui ajaloolane saab teda huvitavate ürikutega tutvuda arhiivis, siis geoloogi jaoks on arhiiviks Maa ise oma üksteise peale kuhjunud kihtidega. Geoloogilise arhiivi loojatel tuulel, vooluvetel, hoovustel, vulkaanidel jt on väga erinev käekiri. Üldjuhul on siiski nii, et mida vanemad on kihid, seda sügavamal nad asuvad ning mida paksemad nad on, seda kauem kulus aega nende kuhjumiseks. Meetodid Mõnedes tingimustes kuhjuvad paksud kihid väga lühikese ajavahemiku jooksul, teisal (näiteks ookeanide põhjas) seevastu kulub õrnõhukeste kihtide ladestumiseks sadu aastatuhandeid. Samal ajal on väga vanad kihid Maa sisejõudude toimel kohati kõrgele üles
Koordinadid: 46.20° pôhjalaiust ja 122.18° läänepikkust St. Helens oli enne 1980. aasta purset viimati aktiivne 1857. aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid seda vulkaani suitsevaks mäeks. Peale 1921 saabus Kaskaadidesse vaikusperiood. Geoloogidele, kes järgnevatel aastakümnetel Kaskaade uurisid, hakkas silma, et St. Helens oli ühtlaselt vormitud ning tema nõlvad erosioonist vähem uuristatud kui teisetel naabruses paiknevatel vulkaanidel. Spetsialistid tegid järelduse, et St. Helensi nõlvu olid vorminud sagedased pursked. Alates 1950. aastate lõpust tehtud uuringud võtsid kokku kaks geoloogi ja geokeemik nii: ,,Tõenäoliselt leiab lähema saja aasta jooksul aset purse, võimalik, et veel enne sajandi vahetust." 1978. aastal hoiatasid geoloogid Crandell ja Mullineaux üksik-asjalises raportis veel kord: ,,St. Helensil on selja taga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu.
Nõnda, selle keemilise erosiooni käigus tekivadki maasisesed õõnsused. Vulkaanid Vulkaani "limonaadipudeli" põhi asub kümnete kuni sadade kilomeetrite sügavuses, kus temperatuur on +600° ja +1200°C vahemikus ning mõned kivimid on üles sulanud nagu või kuumal pannil. See sulakivim tõuseb ülespoole ja koguneb maakooretühikusse, mida kutsutakse magmakolleteks. Kesklõõr ühendab magmakollet vulkaani tipukraatriga. Mõnedel vulkaanidel on ka külglõõre. Vulkaanidest väljapurskavad aur, tuhk ja gaas võivad tõusta kõrgele õhku. Mõnikord vajub see pilv alla, muutudes ohtlikuks püroklastiliseks vooluks, kuumaks gaasi-, tuha- ja pimsipilveks, mis liigub erakordselt kiiresti mäest alla, põletades kõik oma teel. Maa umbes 1400st aktiivsest vulkaanist asub enamik kahe maakoorelaama kohtumiskohal. Kui tihedama ja raskema ookeanilise laama serv põrkab vastu kergemat, maismaalist laamat,
eurooplaste poolt veel tegutsenud. St Helens oli 1980. aasta purset viimati aktiivne 1857. aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid seda suitsevaks mäeks. Pärast Kaskaadide lõunatipus asuva Lassen Peaki purskeid aastatel 1914-1921 saabus Kaskaadidesse vaikuseperiood. Geoloogidele, kes järgnevatel aastakümnetel Kaskaade uurisid, hakkas silma, et St Helens oli ühtlaselt vormitud ning tema nõlvad erosioonist vähem uuristatud kui teistel naabruses paiknevatel vulkaanidel. Spetsialistid tegid järelduse, et St. Helensi nõlvu olid vorminud sagedased pursked. Alates 1950. aastate lõpust uuringud võtsid geoloogid Dwight Crandell ja Donald Mullineaux ning geokeemik Rubin Meyer kokku järgmiselt: “Tõenäoliselt leiab lähema saja aasta jooksul aset purse, võimalik, et veel enne sajandivahetust.“ 1978. aastal hoiatasid Crandell ja Mullineaux üksikasjalises raportis veel kord: “St. Helensil on selja taga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu
purse 1991.a. tõi kaasa keskmise temperatuuri languse umbes pool kraadi). · Vulkaanipursete sageduse kohta minevikus tehakse järeldusi Gröönimaa ja Antarktika jääd uurides happesus vaheldub, leidub erineva tuha osakesi jne). Ülesanne: Leia nimetatud kohad ja näita kaardil. Allikad: Avita õpik 2002, A.Kont lk 82 85 Horst Rast. Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988, lk 218 221 http://volcano.und.nodak.edu/ Jaanus Paal. Kamtsatka vulkaanidel kihab haruldane elu. Loodus, 2001, detsember. Postvulkaanilised nähtused kuumaveeallikad (termaalveed allikavee tº vähemalt 20º), geisrid (kuumad, perioodiliselt tegutsevad purskeallikas). Geisrite esinemine: 4 tähtsamat on Island (umbes 30 geisrit), Yellowstone (umbes 200 geisrit), Kamtsatka (umbes 100 geisrit), Uus-Meremaa Põhjasaar. Litosfäär 4 Mõisted: maavärin, maavärina kolle e hüpotsenter, maavärina kese e
,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused
Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega. Kilpvulkaan- tekib räni- ning gaaside vaesest väikese viskoosusega basaltsest magmast. See on häst liikuv magma, mis voolab rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavaojadena laiali. Kihtvulkaan- tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgataavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magamast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduba üldse. Vulkaani purskega kaasnevad nähtused: Mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaaliga. b. Etteantud koha kliima analüüs c. Kaardi tundmine 15. a. Laamade liikumine ja sellega seotud protsessid. Maavärinad. Maavärinad on maapinnavibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud
10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved, kuumadest gaasidest ja tefrast koosnevad vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuvad tulikuumad pilved. Üks ohtlikemaid vulkaanidega seotud nähtusi. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. Lõõmpilved tekivad tavaliselt subduktsioonivööndiga seotud ränirikaste purskeproduktidega vulkaanidel. b. mudavoolud e lahaarid, koosnevad peamiselt veest ja püroklastilisest materjalist ning liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge. Lahaaride tekkele aitab kaasa see, kui vulkaanide tipud on kaetud lume ja jääga, mis purske korral kiiresti sulades mudavooluks muutub. c. fumaroolid, vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas. Paiknevad sageli vulkaanide jalamil, olles nn fumaroolse staadiumi ehk hääbuva vulkanismi ilminguks
Mount St. Helensi purskel oli see peamine purustuste allikas lähialadel. (4) Nuee ardente (pr.k. 'tuline pilv') - õhust raskem kuumade gaaside ja tuha segu. Sellise pilve sisemine temperatuur võib olla üle 1000°C, liikudes vulkaani jalami suunas kiirusega üle 100 km/h. (Kuulsaim selline sündmus: Mont Pelee 1902 Martinque saarel Kariibi meres. 25-40 000 inimest hukkus; ainus ellujääja surmamõistetud vang, kes oli oma kongis neljaks päevaks maetud). Paljudel vulkaanidel on selle nähtuse teadaolev ajalugu, mistõttu inimesed peaksid seda ohtu tunnetama ja vulkaani aktiviseerumist märgates lahkuma. (5) Toksilised gaasid. Pursetel eraldub mürgiseid gaase (CO, SOx, HC1). Paljud inimesed hukkuvad enne, kui tajuvad ohtu. (Ajalooline juhtum: Nyosi järv Kamerunis, 21. august 1986. CO2 pilv lämmatas 1700 inimest.) (6) Auruplahvatused. Mõnede vulkaanide puhul seisneb suurim oht nende asukohas: vulkaanilisel
Mount St. Helensi purskel oli see peamine purustuste allikas lähialadel. (4) Nuee ardente (pr.k. 'tuline pilv') - õhust raskem kuumade gaaside ja tuha segu. Sellise pilve sisemine temperatuur võib olla üle 1000°C, liikudes vulkaani jalami suunas kiirusega üle 100 km/h. (Kuulsaim selline sündmus: Mont Pelee 1902 Martinque saarel Kariibi meres. 25-40 000 inimest hukkus; ainus ellujääja surmamõistetud vang, kes oli oma kongis neljaks päevaks maetud). Paljudel vulkaanidel on selle nähtuse teadaolev ajalugu, mistõttu inimesed peaksid seda ohtu tunnetama ja vulkaani aktiviseerumist märgates lahkuma. (5) Toksilised gaasid. Pursetel eraldub mürgiseid gaase (CO, SOx, HC1). Paljud inimesed hukkuvad enne, kui tajuvad ohtu. (Ajalooline juhtum: Nyosi järv Kamerunis, 21. august 1986. CO2 pilv lämmatas 1700 inimest.) (6) Auruplahvatused. Mõnede vulkaanide puhul seisneb suurim oht nende asukohas:
Veealused laavakogumid võtavad ümaraid nn. padjakujulisi vorme, milles tulevad esile mikrolõhed. Püroklastiline materjal - vulkaanilised pommid, kivikillud, bretsha, kruus, liiv, tuhk, tuff(paakunud tuhk). Vulkaanilised gaasid suures osas H2O ja CO2. Mandrivulkaanidel veeauru rohkem. Muudest ainetest kõige rohkem SO 2 jms. Laavavoolu vette suubumisel tekib plahvatuslik veeauru purse. Mudavoolud püroklastika+vesi. Eriti esineb lumekattega vulkaanidel. Vulkaanilise piirkonna maasisese aktiivsuse ilmingud. Fumaroolid(väävlisuits), Geisrid, Mudavulkaanid. Laavavol ise on suhteliselt väike ohuallikas. Hoopis suurem osa on nn lõõmpilvedel, mudavooludel, püroklastilistel vooludel. Ka hiidlained ja näiteks purskele järgnenud näljahäda. Aktiivsed vulkaanid on pideva jälgimise all. Mõõdetakse Vulkaani tipu kerkimist, kraatri laienemist, nõlvade järsenemist ja maavärinaid. Samuti gaaside eraldumist, temperatuuri, koostist, kogust.
annaabi.ee 
