Millega vrdub elektrivoolu t? Vrdub juhi otsetele rekendatud pinge, voolutugevus ja t sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A=U I t. Mis on elektrivoolu t hikuks? Millega see vrdub? hikuks on 1 daul. 1 daul=1 volt * 1 amper * 1 sekund Kuidas mdetakse elektrivoolu td? Pinget juhi otsetel mdetakse voltmeetriga, voolutugevust ampermeetriga ja kellaga ajavahemikku, mille vltel juhis on elektrivool. Voolu t arvutatakse, korrutades pinge, voolutugevus ja ajavahemiku vrtused. Otseselt: elektrienergia arvesti abil. Kuidas iseloomustada juhi soojenemist elektrivoolu toimel? Voolu t arvel suureneb juhi siseenergia ning juhi temperatuur tuseb. Mida thendab A=Q?
ning vastaskljed ja vastasnurgad on vrdsed. 26. Milline nelinurk on trapets? * Trapets on kumer nelinurk, mille kaks klge (alused) on omavahel paralleelsed ja kaks lejnud klge (haarad) ei ole omavahel paralleelsed. 27.Milline kujund on romb? * Romb on rpklik, mille kljed on vrdsed pikkusega. 28. Kolmnurga sisenurkade summa. * Kolmnurkade sisenurkade summa on 180 kraadi. 29. Kolnurga vlisnurga omadus. * Kolmnurga vlisnurk vrdub nende sisenurkade summaga, mis ei ole tema krvunurgad. Vlisnurkade summa vrdub tisprdega ehk 360 kraadi. 30. Kolmnurga kesklik. * Kolmnurga keskliguks nimetatakse tema kahe klje kekspunkte ahendavat liku. *Kolmnurga kesklik on lik, mis hendab kolmnurga klgede keskpunkte 31. Trapetsi kesklik. * Trapetsi kesklik on paralleelne alustega ja vrdub aluste poolsummaga. 32. Kolnurga mediaan. * Kolmnurga mediaaniks nimetatakse liku , mis hendab kolmnurga tippu selle vastasklje keskpunktiga. 33
* Elektromagnetilise induktsiooni nhtuseks nimetatakse elektrivlja tekkimist magnetvlja muutumisel. PRISELEKTRIVLI * Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jud, mis nihutab juhet magnetvljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. * Induktsiooni elektromotoorjuks nimetatakse td, mis juhet liigutav jud teeb hikulise positiivse laengu lbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral vrdub induktsiooni elektromotoorjud juhtmeligu otstel tekkiva pingega. * Voolu puudumise korral juhtmeligu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul U=v l B sin ? V- juhtmeligu liikumise kiirus magnetvlja tekitaja suhtes B- magnetinduktsioon l- juhtmeligu pikkus ?- nurk liikumise suuna ning magnetvlja suuna vahel Prisvljaks nimetatakse elektrivlja, mille jujooned on kinnised jooned ehk prised. Selline elektrivli tekib magnetvlja muutumisel
Lihtsamalt kaks paigalolevat punktlaengut mjutavad vaakumis teineteist juga, mis on vrdeline laengute korrutisega ja prdvrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Elektrilaengu hik - kulon Elektrivli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev vli ja mis mjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivlja levimiskiirus on vrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektrivli on elektromagnetvlja piirjuht. Elektrivlja tugevus ehk elektrivljatugevus on fsikaline suurus, mis vrdub antud vljapunkti asetatud punktlaengule mjuva ju ja selle laengu suhtega. Kui me thistame elektrivlja tugevuse thega E! ja mthikuks SI- ssteemis on volti meetri kohta (V/m), vime kirjutada E=F/q Vljade superpositsiooni printsiip-elektrivljas kehtib superpositsiooniprintsiip e. liitumsie phimte.Selle kohaselt vrdub laengute ssteemi vljatugevus ksikutest laengutest phjustatud vljatugevuste vektoriaalse summaga.Lihtsamalt eldes E vektoreid tuleb liita.
using System; using System.Collections.Generic; using System.Linq; using System.Text; namespace Ruutv6rrand { class Program { static void Main(string[] args) { int a, b, c, D; double X1, X2; Console.WriteLine("Palun sisesta a vrtus:"); a = Convert.ToInt32(Console.ReadLine()); if (a == 0) Console.Beep(); Console.WriteLine("Antud tehe ei ole ruutvrrand, kuna a vrdub nulliga."); if (a != 0) Console.WriteLine("Palun sisesta b vrtus:"); b = Convert.ToInt32(Console.ReadLine()); Console.WriteLine("Palun sisesta c vrtus:"); c = Convert.ToInt32(Console.ReadLine()); D = b * b - 4 * a * c; if (D >= 0) { X1 = (-b + Math.Sqrt(D)) / (2 * a); X2 = (-b - Math.Sqrt(D)) / (2 * a); Console.WriteLine("X1=" + X1);
-)Energia on fsikaline suurus, mis nitab kui palju td vib keha antud tingimustes teha. -)Mehhaaniline energia jaotatakse.1)kineetiline energia, 2)potensiaalne energia. -)Energia hikuks on 1J. -)Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida kehad omavad oma liikumise tttu. -) Thiseks on K -)K=mv2. k=kineetiline energia(1J). v=keha kiirus(1m/s) m=keha mass (1kg). KINEETILINE ENERGIA: -)Paigal seisva keha kineetiline energia on null. V=0 (sest V vrdub nulliga). -)Kineetiline ei ole kunagi negatiivne. -)Mida suurem on keha mass, seda suurem on kineetiline energia. -)Mida suurem on keha kiirus, seda suurem on kineetiline energia. -)Potensiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida omavad kehad oma asendi tttu teiste kehade suhtes. bi; bi=m x g x h. bi= potensiaalne energia. m=keha mass. h=keha kaugus(krgus) null nivoost. g=9.8N/kg. POTENSIAALNE ENERGIA:
6 6,77 0,392 0,3005 7 10,29 0,210 0,1610 8 11,31 0,160 0,1226 9 11,93 0,129 0,0989 Iga rühma dissotsiatsioon sltub keskkonna pH-st ja lahuse ioontugevusest. Polüamfolüütidele on iseloomulik olek, mille juures ioniseerunud happeliste rühmade arv vrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu.
KESKAEGNE FILOSOOFIA Iseloomulik seotus religiooniga, minevikku vaatav, petlikkus, kasvatuslik suunitlus Seotus religiooniga- jumalakesksus- inimliku elu lim eesmrk on jumala teenimine Kreatsionism- maailm on loonud jumal eimillestki Jumala ettengelikus- kigel on mte Usaldusvrseim allikas teks on jumalik ilmutis Jumala teod on mistetamatud iglus vidab teispoolsuses Platon+Aristoteles+ Piibel vrdub kristlik filosoofia AUGUSTINUS 3-4saj pKr Ristiusk ei ole filosoofia Jumal li maailma, Jeesus on eksisteerinud Kik mis on oluline, rgib Jeesus, filo targutamine on mttetu Kik mis lheb kristlusega vastuollu, on ketserlus Prgu ja paradiis AQUINO THOMAS 13saj. Mistus ja usk on erinevad asjad Kas maailm on loodud: jah vi ei Usuga: jah Meie teadmised prinevad meelelisest teadmisest Tabula rasa Jumala olemasolu testamine Kas ldse vimalik tajuda? I ontoloogiline testus ontoloogia- petus olemisest
hikulise positiivse laenguga kehale. F-jud, q-keha laeng saame E. (E=F/q) Positiivse punktlaenguga vljatugevus on positiivne, negatiivsel negatiivne. positiivse laenguga keha korral e-vektor suunatud sellest kehast eemale. negatiivselt laetud keha elektrivlja e-vektor on suunatud keha poole. Vljatugevuse hikuks on 1 njuuton kuloni kohta ( 1 N/C) Raskusvlja tugevuseks on vaba lagnemise kiirendus. Elektrivljas kehtib SUPERPOSITSIOONPRINTSIIP e. liitumise phimte. (e. vrdub laengute ssteemi vljatugevus ksikutest laengutest phjustatud vljatugevuse vektoriaalse summaga) Lihtsalt e-vektoreid tuleb liita. ELEKTRIVLJA JUJOONED. Elektrivlja jujoon on mtteline joon, mille igas punktis on e-vekto suunatud piki selle joone puutujat. Raskusju vlja nim. HOMOGEENSEKS.-selle vlja jujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. T ELEKTRIVLJAS, POTENSIAALNE ENERGIA. T=ju ja nihke korrutis. Potensiaalne energia- vli, milles t ei sltu liikumistee kujust.On
tagurpidi ja ta on kass. Tagasi prduda, emme-issi juurde joosta ei saa - rmiselt tervistav olukord. Saab ainult muutumisega, suure Muuga kaasa minna, teda thelpanelikult jlgida, temaga heks - hahaa, temaga hes Muuks! saada. Aga kas ei thenda vaid edasi-liikumine seda, et meil samasusi polegi, kui me ei saa millegi juurde pidama jda, kas pole me siis sisuliselt teadvusetud? Kui meie kogemus on iga kord tiesti uus, siis vrdub see ju sellega, et meil pole mingit kogemust, et meid, kellel see kogemus oleks, kes kogemust koguks, alles hoiaks ja snteesiks, polegi? Kas see mitte ei thenda, et meil poleks siis mlu? Seda see kindlasti ei thenda. Jah, inertsest, konomiseerivast ja piskuga leppivast ilmsi-reaalsusest on ptud vlja murda ka niteks narkootilisi aineid kasutades, mis tepoolest viivad puhta meelelisuseni, puhta tajuni, kus kogu mlu, kogu asjade mis on kadunud, aga see on tiesti tehislik olukord.
toimub happeliste ja aluseliste rühmade dissotsiatsioon: -COOH = - COO- + H+ -NH2 + H+ = -NH+3 Ionogeensed rühmad ei asu ainult ahela lõpus, vaid lühikeste külgahelatena, mis on jaoutnud kogu ahela pikkuses. Makromolekuli võib tema neutraalses olekus kujutada tinglikult Iga rühma dissotsiatsioon sltub keskkonna pH-st ja lahuse ioontugevusest. Polüamfolüütidele on iseloomulik olek, mille juures ioniseerunud happeliste rühmade arv vrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu
Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (prometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja lisandeina rauda, vvlit, hapnikku jt. Toorvask rafineeritakse elektroltiliselt, mille tulemusena saadakse puhas elektroltiline vask e. katoodvask vasesisaldusega 99,2...99,7%. Lmutatud vase elektrijuhtivus (1/) temperatuuril 20 °C on 58 mm2/m, mis on vetud elektrijuhtivuse standardvrtuseks ja vrdub 100%-ga IACS jrgi (International Annealed Copper Standard). Puhta vase nagu alumiiniumigi mehaanilised omadused sltuvad suuresti klmdeformeerimisest ja kalestumisest ning metalli jrgnevast lmutamisest. Lmutamisel vheneb tmbetugevus, suurenevad plastsusnitajad, aga mrgatavalt ka tera suurus. Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimhised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatstuses mitmesuguste nude ja
jooneks, kui sirged asetsevad ühel tasandil, mis on kujutamiskiirtega paralleelne. 8. Kui tasandiline kujund on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelprojektsioon on vrdne kujundi enesega. Ristprojektsiooni kohta kehtivad kik eelnevad laused ja lisanduvad järgmised. 9. Täisnurga ristprojektsioon on täisnurk, kui tema üks haar on paralleelne ekraaniga vi asetseb sellel ning teine pole risti ekraaniga. 10. Sirgligu ristprojektsiooni pikkus vrdub sirgligu enda ja kaldenurga koosinuse korrutisega (joon. 3). m = cos; 0 m 1 Tehnikas vajatakse jooniseid, mis üheselt määraksid objekti kik geomeetrilised omadused, selliseid jooniseid nimetatakse määravateks. 3 A B
ebatiheduste nn. VRHKU. Enamus katlaid ttavad alarhu all , koldes ja gaasikikudes on alarhk , mille tekitab suitsuimeja. max Alfa on suitsuimeja ees. Vrhuks nim organiseerimatult katlasse sisenev hk, lbi ebatiheduste. Katla koldesse antav hk kannab nimetust Organiseeritud hk. (alfa) lahkuvates gaasides (on suurem kui) (alfa) koldes. Koguaeg gaasikigus ta tavaliselt suureneb. Seda vrhku juurde imemist nimetatakse Vrhuga (delta)alfa. Vrhutegur vrdub vrhu kogust jagatud teoreetilise kogusega. (delta)Alfa=V.vrhk(jagatud)V0 . Vrhu tegur koormad suitsuimeja le. Vrhutegurid on limiteeritud ja tema kikumise tegurid on piiratud (delta)Alfa=0...0,2 lubatud piirvrtused tuuakse katla paigutusnormides. Pilantsi alusel plemisprotsessi asuvate ktuse jumasside summa on vrdne plemis protsessis tekkivate plemisgaaside ja tahkete plemisjkide summaga.Materjali bilantsi vrrandist saab leida ka kui palju kulub hku tegelikult hele massihiku ktuse pletamiseks
. Nitajatega Pmin, Pmax ja Pk vib pevase graafiku jagada kolme ossa: - phi (0 P Pmin); - pooltipp (Pmin < P < Pk); - tipp (Pk < P Pmax). Aasta koormusgraafikute puhul kasutatakse titeteguri asemel sagedamini maksimumkoormuse kasutusaja mistet: . 2.5. Arvutuslik koormus Arvutuslik koormus on ks projekteerimise phinitajatest, selle jrgi valitakse toiteseadmeid ja lbilaske-elemente elektrivarustuses. ksiku elektritarbija puhul arvutuslik koormus vrdub tarbitava nivvimsusega ja arvutuslik vool nimivooluga. , seega ei ole mingeid probleeme toiteliini ja selle aparatuuri valikul. Probleeme ei ole ka elektritarbijate grupi puhul, mis ttavad teineteisega koosklas. Sel juhul koostatakse koormusgraafikud ja leitakse 30-minutiline maksimumkoormus: kus kk I - koormatuse tegur ja n - elektritarbijate arv grupis. Elektritarbijate grupi sltumatu t puhul leitakse tenosuslikult kige koormatuma vahetuse koormus.
annaabi.ee 
