kasuks rakendada saab. Töötav näide on üks hea kindel tugipunkt nagu üks suur puu lagendikul, kuhu oskab alati tagasi minna. Juhul, kui muutmistega on õnnestunud oma koodilõik nii sõlme keerata, et see sugugi enam töötada ei taha, saab alati võtta materjalist taas algse töötava näite ning sealt juurest katsetama hakata. Kes pikemalt mitmesuguseid rakendusi kirjutab, avastab mõne aja pärast, et samas keeles kirjutatud programm võib vähemalt esmapilgul mõnevõrra erinev välja näha sõltuvalt sellest, kas programm käivitatakse veebist, tegutsetakse nuppudega ja tekstiväljadega aknas, väljundiks on mobiiltelefon või piirdub kogu tegevus tekstiaknaga. Esimesel korral võib tunduda, et oleks nagu täiesti eri keeltes ja eri moodi kirjutamine. Ühes kohas on alati koodi juures salapärane button1_click, teises public static void Main ning kolmandas veel midagi muud
kasuks rakendada saab. Töötav näide on üks hea kindel tugipunkt nagu üks suur puu lagendikul, kuhu oskab alati tagasi minna. Juhul, kui muutmistega on õnnestunud oma koodilõik nii sõlme keerata, et see sugugi enam töötada ei taha, saab alati võtta materjalist taas algse töötava näite ning sealt juurest katsetama hakata. Kes pikemalt mitmesuguseid rakendusi kirjutab, avastab mõne aja pärast, et samas keeles kirjutatud programm võib vähemalt esmapilgul mõnevõrra erinev välja näha sõltuvalt sellest, kas programm käivitatakse veebist, tegutsetakse nuppudega ja tekstiväljadega aknas, väljundiks on mobiiltelefon või piirdub kogu tegevus tekstiaknaga. Esimesel korral võib tunduda, et oleks nagu täiesti eri keeltes ja eri moodi kirjutamine. Ühes kohas on alati koodi juures salapärane button1_click, teises public static void Main ning kolmandas veel midagi muud
või mitut spetsialiseeritud keelt. Programmeerimiskeeled on formaalsed keeled, mis on ette nähtud arvutiprogrammide koostamiseks. Keel määrab kindlad reeglid programmi võimaliku struktuuri, selle komponentide ning töödeldavate andmete ja objektide jaoks. Programm koosneb tavaliselt mitmest suhteliselt sõltumatust osast ehk programmiüksusest. Keeled nimetavad neid mitmeti ja programmiüksustel võib olla erinev struktuur ja töökorraldus. Samas keeles võib kasutata erinevat tüüpi üksusi. C# (hääldatakse c-sharp, mitte nagu Eestis levinud c-trellid) on otseselt .NET platformi jaoks loodud ja ka kõige rohkem kasutatav dotnet-keel. C# meenutab süntaksilt eelkõige C'd, kuid kuna selle loomisel olid tegevad ka Delphi loojad, siis on nii süntaks kui ka kogu keel C'st oluliselt inimsõbralikum. C# on kindlasti kõige paremini disainitud keel
Õppematerjali väljatöötamist toetasid Microsoft Eesti, BCS Koolitus ja Tiigrihüppe Sihtasutus. Avastamisrohkeid õpinguid! Erki Savisaar ja Jaagup Kippar BCS Koolituse lektorid Õppematerjali kasutamise juhis Siinses materjalis on hulgem lehekülgi ja peatükke. Esimese hooga võib see tekst väljatrükituna kätte võttes suisa ära ehmatada. See pole aga sugugi autorite eesmärk. Kirjutist koostades on mõeldud nii algajate kui edasijõudnute peale. Et eesti keeles pole .NETi kohta midagi põhjalikumat kirjutatud, siis püüab see õppematerjal sobida võimalikult paljudele, kel teema kohta huvi või vajadus. Eks edasijõudnud suudavad juba ise sobivaid teemasid leida ning ka veebist ja suurematest targematest raamatutest juurde otsida. Siin aga peaksid siiski nii veebirakenduste, andmebaaside kui ka ,,puhta" programmeerimise kohta olema sees põhitõed, mille abil on enamik ettetulevatest
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks Projekt / iseseisev töö aines 'Ekspertsüsteemid projekt' (IDX5702) Koostaja: Eero Ringmäe Õpperühm: LAP62 Matrikli nr: 010636 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi TALLINN 2004 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus........................................................................................................4 1.1 Lähteolukord ja ülesande püstitus................................................................ 4 1.2 Nõudmised......................
Arrays 1. Delete certain integer from array int[] massiv={}; int b = 5; int count = 0; for (int i : massiv) { if (i == b) count++; } int[] temp = new int[massiv.length - count]; int x = 0; for (int j = 0; j < massiv.length; j++) { if (massiv[j] != 5) temp[x++] = massiv[j]; 2. Find the longest numbers sequence (for example out of array [1111223344] -> sequence of number 1) int[] massiv = {}; int count = 1; int result = 0; int number = -1; for (int i = 1; i < massiv.length; i++) { if (massiv[i] == (massiv[i-1])) { count++; } else { count = 1;}обновляем, если цифра поменялась if (result <= count) {
("tyhi maatriks!");
int y = maatriks [0].length;
if (y == 0) throw new IllegalArgumentException
("tyhi rida!");
double[][] result = new double [y][x];
for (int i=0; i
//lesanne
// 1. klaviatuurilt sisestatakse tippude arv N(1<=N<=10) ja nende koordinaatide
reaalarvulised massiivid X ja Y
// 2. ekraanile vljastatakse antud hulknurga klgede pikkuste reaalarvuline
massiiv L.
#include
Kõik kommentaarid