igapäeva elust ta ristis happening'iks (sündmuseks) ühe oma 1959. aasta lavastuse, kus osalesid amatöörid, kasutati vähe sõnu ja provotseeriti publikut happening'ideks hakatigi nimetama improviseeritud etendusi, millel puudub kindel plaan ja tekst ning mis püüavad kaasata publikut, et nõnda kustutada piiri kunsti ja elu vahel Saksamaal tekkis rühma nimega "Fluxus" ideoloogiks oli George Maciunas kuulsamad asutajad olid Wolf Vostell ja Nam June Paik oli vaja kaotada "kõrge ja kaunis" professionaalne kunst, mis olevat ainult ressursside raiskamine ja kunstnike egoismi rahuldamine "Fluxus" korraldas happening'idetaolisi festivale, kus segunesid eri kunstiliikide elemendid eesmärgid polnud esteetilised, vaid sotsiaalsed "Fluxuse" programme levitati trükisõnas "Fluxus" ei tunnistanud mingeid piire ning ka tema enda piirid olid hajuvad Kuidas seletada pilte surnud jänestele. 1986
Tema vaadete teiseks allikaks oli Nõukogude Venemaa 1920. aastate radikaalide nõudmised. Maciunase arvates oli vaja kaotada "kõrge ja kaunis" professionaalne kunst, mis olevat ainult ressursside raiskamine ja kunstnike egoismi rahuldamine. Selle asemel korraldas "Fluxus" happening'idetaolisi festivale, kus segunesid eri kunstiliikide elemendid, kuid mille eesmärgid polnud esteetilised, vaid sotsiaalsed. "Fluxuse" programme levitati trükisõnas. Kuulsamad asutajad olid Wolf Vostell ja Nam June Paik, kes oli juba varem esinenud etendustega , mis kustutasid elu ja kunsti piiri. Näiteks 1960. a. Kölnis mängis ta klaveril Chopini romantilist etüüdi, kuid äkki tormas publikku sekka, lõikas ära seal istunud John Cage'i kaelasideme, määris ta kokku sampooniga ja põgenes saalist. Hiljem sai Paik tuntuks televisioonis tehnikamanipilatsioonide ja videokunstiga. "Fluxus" ei tunnistanud mingeid piire ning ka tema enda piirid olid hajuvad.
põhimõtted rakendatud kuumemalt, moesolevate poliitiliste meeleolud väljendamine, Mel Ramos, Öyvind Fahlström, Wolf Vostell, päevakajalisus. Hüperrealism: popkunsti edasiarendus, popi pöördumine banaalse 1965-ndate paiku Postpop ja hüperrealism reaalsuse poole, lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid fotost või slaidist.
Teosed esitavad reaalset liikumist. Nicolas Schöffer ühendas liikumisega valgus- ja heliefektid. Aleksander Calder ,,Neli punast süsteemi". Sündmused ja etendused: (häppening ja performance), 60-te lõpp. Happening improviseeritud etendus, millel puudub kindel plaan ja tekst, mis püüavad kaasata publikut ja kustutada piiri elu ja kunsti vahel. Rühmitus ,,Fluxus" Saksamaal, korraldasid ka happengingi taolisi festivale, mille eesmärk oli sotsiaalne. Yoko Ono, Wolf Vostell. Preformance'i ja happeningi vahel ei ole selget piiri. Antivormiline: kindla vormita kunst. USA, 60-te lõpp. Asutajaks peetakse Robert Morrist. Tehti amorfsetest, kindla kujuta materjalidest, näiteks liivast jne. Sama tüüpi nähtused leivisid Euroopas. Arte Povera. Mario Merz, Jannis Kounellis. Maakunst: looduslikku keskkonna mõjustamine. Teoseid luuakse looduses otseses mõttes: joonistatakse kõrbes liivas jms. Huvi tulnukate märkide ja ökoloogia vastu. Robert Smithson,
monitori, mis asetatakse külili, kaldu või otse, seatakse kõikvõimalike esemete kõrvale. Mängitakse üht või mitut kassetti. 4. Computer Art on arvutil valminud looming kõigis võimalikes avaldusvormides, satelliitkommunikatsioonist konseptuaalsete töödeni 5. Copy art kasutatakse koopiamasinaid, teleülekannet, videolaserit jm KUNSTNIKUD Nam June Paik (1932), korealane, ja Wolf Vostell (1932) tegid 1963. a esimesed pildimoonutused, pannes katoodtoru juurde magneti. Paik kasutas oma esimeses teoses 13 monitori, millele kuvas samu kujutisi. Paik konstrueeris esimese pildija helisüntesaatori ning tegi algust erinevatest allikatest pärinevate helide ja piltide kokkumiksimisega. 10. UUSREALISM pakkimine TAUST Uusrealismini jõutakse 1960. aastate alguses. TUNNUSJOONED 1. segatehnikas teoste loomisel kasutati erinevaid alusmaterjale (lõuend, paber, puit, metall) 2
teenistusse, kuid hoopis sagedamini moesolevate poliitiliste meeleolude väljendamiseks. Harrastati plakatlikke, otseütleva poliitilise sõnumiga teoseid, aga tihti ka poliitikat segamini absurdse või satiirilise naljaga. Selline kunst tahtis olla päevakajaline ja sageli ainult selleks ta jäigi. Seda tüüpi postpopi esindajad on vähesed säilitanud mingi tähtsuse kunstiajaloo jaoks. Mõned huvitavamad kunstnikud on näiteks MEL RAMOS (s.1935), ÖYVIND FAHLSTRÖM (1928-1977), WOLF VOSTELL (s. 1932)jne. MICHELANGELO PISTOLETTO (s.1933) Pistoletto on omapärasema ja tõsisema käekirjaga kunstnik. Kasutab samuti kollaazi ja fotomontaazi, kuid asetab selle peegelalusele. Vaataja näeb ootamatult ennastki montaazi elemendina. Fotomaterjali ja peegelduse segunemine ning eriti inimeste suurusvahekordade muutumine loob irriteeriva, kõheda tunde. Popkunsti üheks ja kogu periodi ülejäänud kunstist tugevasti erinevaks edasiarenduseks on
kunstimaailmale; situatsionism ei loo uut -ism'i vaid pakuvad juhuslikele möödakäijatele kogemusi. Olukorra, situatsiooni tekitamine. Iga kunst pakub elamuse, ergastab. Ideloogiline liider oli üks Leedu põgenike järglane. YOKO ONO (sünd 1933) -> WOLF VOSTELL 1932- 1998 NAM JUNE PAIK 1932- 2006 JOSEPH BEUYS 1921-1986 (I like america and america likes me; kuidas seletada pilte surnud jänestele; igas inimeses on võime loovuseks kunst pole mitte luksusesemete tegemine vaid loovuse väljendamine) Eeskujuks John Cage juhusele toetumine. Daniel Buren; Hans Haacke (poliitilisem, esitab sotsioloogilisi küsitlusi mis on selgelt poliitiliselt kallutatud); Barbara Kruger (feministlik ideoloogia, poliitilisus, vägivalla
väljendamiseks. Harrastati plakatlikke, otseütleva poliitilise sõnumiga teoseid, aga tihti ka poliitikat segamini absurdse või satiirilise naljaga. Selline kunst tahtis olla päevakajaline ja sageli ainult selleks ta jäigi. Seda tüüpi postpopi esindajad on vähesed säilitanud mingi tähtsuse kunstiajaloo jaoks. Mõned huvitavamad kunstnikud on näiteks MEL RAMOS (s.1935), ÖYVIND FAHLSTRÖM (1928-1977), WOLF VOSTELL (s. 1932)jne. MICHELANGELO PISTOLETTO (s.1933) Pistoletto on omapärasema ja tõsisema käekirjaga kunstnik. Kasutab samuti kollaazi ja fotomontaazi, kuid asetab selle peegelalusele. Vaataja näeb ootamatult ennastki montaazi elemendina. Fotomaterjali ja peegelduse segunemine ning eriti inimeste suurusvahekordade muutumine loob irriteeriva, kõheda tunde. Popkunsti üheks ja kogu periodi ülejäänud kunstist tugevasti erinevaks edasiarenduseks
teenistusse, kuid hoopis sagedamini moesolevate poliitiliste meeleolude väljendamiseks. Harrastati plakatlikke, otseütleva poliitilise sõnumiga teoseid, aga tihti ka poliitikat segamini absurdse või satiirilise naljaga. Selline kunst tahtis olla päevakajaline ja sageli ainult selleks ta jäigi. Seda tüüpi postpopi esindajad on vähesed säilitanud mingi tähtsuse kunstiajaloo jaoks. Mõned huvitavamad kunstnikud on näiteks MEL RAMOS (s.1935), ÖYVIND FAHLSTRÖM (1928-1977), WOLF VOSTELL (s. 1932)jne. MICHELANGELO PISTOLETTO (s.1933) Pistoletto on omapärasema ja tõsisema käekirjaga kunstnik. Kasutab samuti kollaazi ja fotomontaazi, kuid asetab selle peegelalusele. Vaataja näeb ootamatult ennastki montaazi elemendina. Fotomaterjali ja peegelduse segunemine ning eriti inimeste suurusvahekordade muutumine loob irriteeriva, kõheda tunde. Popkunsti üheks ja kogu periodi ülejäänud kunstist tugevasti erinevaks edasiarenduseks on
annaabi.ee 
