2.1.1 res sanctae(pühad) 2.1.2 res religiosae-(religioossed) 2.1.3 res sacrae(sakraalsed) 2.2 res nullius humani iuris(mitte kellelegi kuuluvad inimlikud asjad) 2.2.1 res publicae- res universitatis(avalikud, kõigile kuuluvad) 2.2.2 res nullius singularis( üksikud mitte kellelegi kuuluvad asjad)- nt rooma õiguses metsloomad jaotus tuleneb vajadusest eristada asju, mille võõrandamiseks uli teha pidulik vormeliga tehing(mancipatio) ja neid mmille puhul piisas lihtsalt üleandmisest(traditio) res mancipi- res nec mancipi o koostatud asi- corpus ex contingentbus) nt laev, maja o asjade kogum- corpus ex distantibus, nt loomakari, raamatukogu o asja osa(pars) o päraldis(näiteks maamajapidamises instrumentum fundi) ja peaasi o vili(fructus)
Res nullius divini iuris (mitte kellelegi kuuluvad jumalikud asjad) Pühad Religioossed Sakraalsed Res nullius hurmani iuris (mitte kellelegi kuuluvad inimlikud asjad) Avalikud – kõigile kuuluvad asjad Üksikud mitte kellelgi kuuluvad asjad Jaotus tulenes vajadusest eristada asju, mille võõrandamiseks tuli teha piduliku vormeliga tehing (mancipatio) ja neid, mille puhul piisas lihtsast üleandmisest (traditio) Asjaõigus Asjaõigused: Omand (dominium) Valdus (possessio) Õigused võõrale asjale: Pant Superficies Servituudid Emphyteusis Omand – dominium Omandiõiguse elemendid: Valdusõigus – ius possidendi Kasutusõigus – ius utendi Käsutusõigus – ius disponendi Valdus - possessio
Imelikul kombel pole ka indikatiivne ja imperatiivne mood teineteisest selgesti eristuvad: vanasõnade hulgas leidub peab-, võib-, ei tohi- jts. lauseid, mis on lausevormilt indikatiivid, kuid sisult imperatiivid: Inimene peab elama maa peal nagu ümmarguse puu peal; Narriga ei maksa vaielda; Häätegu ei tohi unustada. Nagu öeldud, hinnanguline mood saab lausevormis pinnale tõusta ainult eelistava struktuuriga (tavaliselt Parem... kui... -vormeliga) ütlustes. Ka eelistusvormid näitavad aga kenasti hinnanguastme siduvat rolli väite ja ettekirjutuse vahel, kuna osa neist on loomult kahe olukorra kõrvutused (Parem kodu koorukesed kui võileib võõrsil; Tervis on parem kui rikkus), teised aga kahe teo kõrvutused (Parem hoida kui oiata; Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa revestada). Vormisümmeetria, parallelism Enamiku läänemeresoome rahvaste (soome, karjala, eesti, vadja) rahvalauludes valitseb nn.
AÕ ja VÕSi erinevus Asjaõigused on määratletud (numerus clausus) Asjaõigused on avalik, st äratuntavad AÕSis abstraktsiooniprintsiip. TÄnapäeval kinnistusraaamtud, Roomas neid ei tundnud. Omandiõigust ei saa üle anda, Rooma kehtis põhimõte, et isegi kui heauskne. ASJADE LIIGID Mantsipeeritavad (res mancipi) ja mittemantsipeeritavad asjad (res nec mancipi). Jaotus tulenes vajadusest eristada asju, mille võõrandamiseks tuli teha pidulik vormeliga tehing (mancipatio) ja neid, mille puhul piisas lihtsast üleandmisest (traditio) Teine eristus on Gaiuse asjade liigitus nende omaduste alusel: RES (esemed) Corporales (kehalised asjad) Incorporales (kehatud asjad) See liigitus enamikes riikides Lisaks sellele: res quae pondere numero mensurae consistunt (asjad, mida määratletakse kaalu, arvu ja mõõdu järgi tänapäeval kasutusel mõiste asendatavad asjad)
!12 Eesti rahvapärimuses oli soodsaim aeg vaimudega kontakteerumiseks hämar ja pime aeg, nädalapäevadest eelistatavalt neljapäev ja laupäev. Päevadele pööratakse küll vähem tähelepanu tänapäeval, kuid üsna täpsed ollakse kellaaja valikul: südaöö on parim aeg üleloomulike olenditega suhtlemiseks. Kontakti loomiseks on levinuim nimetus vaim. Ta võib olla anonüümne, sellisel juhul kutsutakse vormeliga: "Vaim, vaim, tule välja!" Ta võib olla ka nimeline ja siis öeldakse mõne konkreetse surnud inimese nimi: Georg Otsa vaim, Lydia Koidula vaim, vanaema Maali vaim, Urmas Kibuspuu vaim. Üleloomulike olendite ja isikute arv on üpris mitmekesine ja suur. Esinevad veel vanapagan, kurat, nõid, Valge Daam, Lilla Daam jt. Öeldakse ka: üks mees, roheline mees või mehike lukuaugust - need tegelased on tuntud lastehirmutistena ning hirmu- ja õudusjuttude tegelastena.
osaga nõuetest. (G. 4.26-29). c) Formulaarprotsess Tõenäoliselt juba vabariigi algusaegadel tekib legisaktsioonilise protsessi kõrvale paindlikum ja seega paremini kasutatavam formulaarprotsess. Eelkõige tähendas see loobumist pidulikest protsessivormelitest. Sellega võimaldati isegi vormeli ütlemisega eksinud poolel siiski sisuliselt vaidluseni minna. Ühine oli mõlemale protsessiliigile siiski seos konkreetse vormeliga, kuigi formulaarprotsessis oli see hoolimata protsessi nimest vähem range. Formulaarprotsessi kõige iseloomulikumaks jooneks oli preetori poolt pooltele formula väljastamine. See oli lühike, alguses suuline, hiljem kirjalik actio, mis võimaldas hagejal protsessi alustada. Formulaarprotsess võimaldas ka erinevate vastuväidete esitamist, mis legisaktsioonilises protsessis poleks võimalik olnud. Uute formula’te väljatöötamine aga võimaldas tegeleda ka areneva majanduse
13a.- pöördumine sissepoole. Muutub introvertsemaks. Enesekriitiline, väga tundlik teiste kriitika suhtes. Hakkab huvi tundma psühholoogia vastu. Valib sõpru. Kehalised muutused kiirendavad meeleolude vaheldumist 14a.- ekstravertsus, ekspansiivne, energiline, suhtlev, kasvab usk iseendasse, huvi teiste inimeste vastu. Vaimustub sõnast "isiksus". Arutleb, võrdleb ennast teistega. Identifitseerib kino-ja kirjanduskangelastega. 15a.- võimatu väljendada ühtse vormeliga. Kasvavad individuaalsed erinevused, sõltumatuse kasv, mis muudab suhted kodus ja koolis pingeliseks Suureneb haavatavus ja vastuvõtlikkus halbadele mõjudele 16a.- uuesti tasakaal, suunatud tulevikku. Geselli meetod liialt kirjeldav, sest seosed siiski keerulisemad. Ei arvesta eriti individuaalseid iseärasusi, 2. Sotsiogeneetiline. Lähtuvad ühiskonna struktuurist ja sotsiologiseerimise meetodeist. K.Lewin- väljateooria. Käitumine on isiksuse ja keskkona seos. Kõikide
Kes varastab teise vallasvara, Õigusliku fakti kirjeldus (F) sellele määratakse kohtuotsusega Sunnielement (S) vanglakaristus või trahv Õigusliku tagajärje kirjeldus (G) Skemaatiliselt esitatuna on õigusnormis niisiis alati kolm struktuuriosa: õiguslik fakt (F), sunnielement (S) ja õiguslik tagajärg (G). Sümboleid kasutades võib normi loogilist struktuuri väljendada vormeliga: N: (x) F S(x)G Seda vormelit tuleb lugeda järgmiselt: kõigist x-dest on õige, et kui x toimib viisil F, siis x-le tuleb mõista otsus G. Sunnielement ühendab õiguslikud faktid ja tagajärjed üksteisega. Tagajärg, näiteks kahju korvamine, ei tulene loogiliselt õiguslikust faktist. Normi valemis "kui-siis" (valemis märk ) ei väljenda loogilist implikatsiooni. Tagajärjesuhe ei ole ka kausaalne. Juriidilised faktid ei tingi
õiguse rakendajal võimalik jõuda õiglase otsuseni ning millist rolli mängib selles protsessis seadus. Õiglusele vastava otsuseni on vaja jõuda, aga kas seaduse abiga või ilma selleta? Laias laastus eristatakse printsiipi ja normi. Õigluse printsiibid ei ole normid, nad ei saa olla aksiomaatilise tähendusega laused ehk pidamislaused, kuid neid saab sõnastada olemislausetena. Printsiipe saab leida konkreetses juhuses endas. Tegemist on tüüpiliste seisukohtade vormeliga, mida saab kasutada ka a- tüüpiliste juhuste puhul. Seleks, et printsiibil oleks läbilöögijõudu, tuleb printsiipi legislatiivselt kujundada. Algselt avastatud printsiip, ka kaasuse enda koes, on stardipunkt õiguse rakendaja poolsele normiloomele. Teatud mõttes on see kasuistlik lahendus – norm luuakse juriidilise süntesi teel printsiibist, mitte ei tulene otseselt juhtumist endast. Seal, kus printsiip seadusest puudub, on oma koht ka kasuistikal või lausa õiguse allikal.
annaabi.ee 
